2-25-19840/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-19840

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2026.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Placet Group OÜ hagi S. L. vastu võla nõudes

Hagihind

Kohtuistungi toimumise aeg

4344, 36 eurot, lihtmenetlus

26. märtsil 2026

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepinguline

esindaja:

Kostja:

Kostja lepinguline

esindaja:

Placet Group OÜ (rk 11198910;

Ahtri tn 6, 10151 Tallinn)

D. K. (e-post XXX)

S. L. (ik XXX, elukoht: XXX; e-

post XXX)

Advokaat Aleksei Forstiman

(Advokaadibüroo Narlex ; e-post

aleksei.forstiman@narlex.com)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Placet Group OÜ hagi S. L. vastu rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta hageja Placet Group OÜ kanda.

Välja mõista Placet Group OÜ-lt kostja S. L. kasuks kostja menetluskulude katteks 846

(kaheksasada nelikümmend kuus) eurot 45 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest

I HAGEJA NÕUE

1. Placet Group OÜ esitas 20.11.2015.a. S. L. vastu võla nõudes.

Hageja palub S. L.lt välja mõista Placet Group OÜ kasuks

-

krediidikonto lepingust KK3919853 tulenev võlg 4 141,32 eurot (millest põhivõlg

2000,35 eurot, intress 30,80 eurot; seisuga 19.11.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 2110,17

eurot);

-

seadusjärgne viivis (VÕS § 113 lg 1) tasumata põhivõlalt summas 2 000,35 eurot alates

20.11.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, arvestusega, et välja mõistetav viivis ei ületaks

põhivõla summat.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja kuulutada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja S. L. 21.03.2023 krediidikonto

lepingu nr KK3919853, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 2 000 eurot. Tegemist on

sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 52 lg 3).

Krediidikonto lepingu nr KK3919853 alusel tegi Placet Group OÜ 21.03.2023 S. L. SEB

panga kontole EEXXX väljamakse summas 2 000 eurot. Vastavalt Placet Group OÜ

12.09.2022 kinnitatud hinnakirjale arvestati krediidikonto lepingu KK3919853 alusel järgmised

krediidikonto haldustasud: märtsi 2023 haldustasu (22.03.2023–31.03.2023) – 0,35 eurot.

Placet Group OÜ hinnakiri oli edastatud S. L.le e-posti teel XXX 21.03.2023 lepingu

sõlmimise päeval koos teiste KK3919853 krediidikonto lepingu dokumentidega.

Krediidikonto lepingu nr KK3919853 alusel ei olnud tehtud ühtegi tagasimakset.

Tagastamata põhiosa on seega 2 000,35 eurot.

Tasumata intressid laenu põhiosa kasutamise eest on 30,80 eurot. Hageja arvestab intresse

põhiosa jäägilt alates krediidikonto lepingu sõlmimisele järgnevast päevast, s.o 22.03.2023,

kuni lepingu lõpetamisele eelneva päevani, s.o 04.04.2023 (kokku 14 intressipäeva),

intressimääraga 0,11% päevas.

Laenusumma mittetähtaegsest tasumisest arvestatud viivis on summas 2 110,17 eurot.

Vastavalt krediidikonto lepingu nr KK3919853 Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo

teabelehele kaasneb maksete hilinemisega krediidiandjale õigus nõuda viivist tasumata

krediidisummalt võrdses määras intressimääraga iga viivitatud päeva eest lepingus

kokkulepitud intressimääras (38,61% aastas, 0,11% päevas). Kuivõrd kostja ei ole täitnud

KK3919853 lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt, arvestab hageja viiviseid alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 06.04.2023, põhiosalt summas 2 000,35 eurot.

Ajavahemiku 06.04.2023–19.11.2025 eest on arvestatud viivis kokku 2 110,17 eurot. Hageja

on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi

jooksul kohustuse alusetult täitmata.

Hageja kinnitab, et nõuded kostja vastu ei ole loovutatud.

S. L. esitas 21.03.2023 taotluse Placet Group OÜ-le elektrooniliselt ettevõtte veebilehe

www.laen.ee kaudu. Lepingu sõlmimiseks pidi kostja esmalt registreeruma Placet Group OÜ

kodulehel ning läbima isikusamasuse tuvastamise, mis toimus 21.03.2023 Smart-ID

vahendusel. www.laen.ee veebilehel (registreerimise kuupäev: 21.03.2023 kell: 09:32,

registreerimise IP 91.129.102.109. 21.03.2023 kostja logis sisse www.laen.ee veebilehele

Smart – ID kaudu) Kõik krediidikonto lepingu KK3919853 dokumendid edastati kostja e-posti

aadressile XXX lepingu sõlmimisel 21.03.2023. Krediidikonto lepingu dokumentidega sai

kostja tutvuda ka iseteeninduses www.laen.ee veebilehel.

Krediidikonto lepingu puhul on tegemist tähtajatu lepinguga. Vastavalt krediidikonto lepingu

nr KK3919853 sõlmimisel kostjale esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele

oli kostja minimaalne igakuine tagasimakse 2% kasutatud krediidilimiidi summast, kuid mitte

vähem kui 20 eurot. Lepingu krediidi kulukuse aastamäär oli 45,85%, intressimäär aastas

38,61%, intressimäär päevas 0,11%

Krediidikulukuse määra ei ületanud VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud määra. Eesti

Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal 21.03.2023 krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% ja

selle kolmekordne määr 45,93%. Krediidikonto lepingu nr KK3919853 krediidi kulukuse

määr oli 45,85% ehk vähem kui lubatud piirmäär 45,93%.

Laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Placet Group OÜ on Eestis registreeritud krediidiandja (rk 11198910), kes tegutseb

Finantsinspektsiooni järelevalve all. Laenude väljastamine toimub kooskõlas võlaõigusseaduse

§ 403⁴ nõuete, Finantsinspektsiooni juhiste ning Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)

vastutustundliku laenamise suunistega.

Kostja on enne krediidikonto lepingu nr KK3919853 taotluse rahuldamist esitanud Placet

Group OÜ-le SEB Pank EEXXX konto väljavõtte (periood 22.09.2022-21.03.2023). Kuigi

kostja märkis laenutaotluses oma igakuise sissetulekuna töötasu 580 eurot, tuvastas hageja

krediidikonto lepingu sõlmimisele eelnenud kontrolli käigus, et kostja tegelik keskmine töötasu

nelja kuu jooksul oli 551,60 eurot. Kostja töötas X Hageja lähtus laenuotsuse tegemisel mitte

kostja esitatud andmetest, vaid tegelikest tõendatud sissetulekuandmetest, mis on kooskõlas

vastutustundliku laenamise põhimõtetega. Pangakonto väljavõtte kontrollimiseks kasutas

hageja teenusepakkujat Accountscoring. Tegemist on rahvusvaheliselt kasutatava

finantsteenuste pakkujaga, kes töötleb ja verifitseerib kliendi pangakonto andmeid vastavalt

krediidiandjate tavapärasele praktikale.

Regulaarsed finantskohustusi konto analüüsimisel ei tuvastatud. Veenduti S. L.

krediidivõimekuses, päringud teostati 21.03.2023 Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasides, et

kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Kostjal varasemad ja kehtivad maksehäired

puudusid. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et

kostjal ülalpeetavaid ei ole. Lisaks teostati 21.03.2023 päring Ametlikesse Teadaannetesse,

kostja kohta puudusid ametlikud teadaanded. Krediidikonto taotlusel märkis kostja enda

igakuiseks sissetulekuks 580 eurot töötasu, 680 eurot pension ning igakuisteks

majapidamiskuludeks 120 eurot. Taotletava krediidikonto lepingu KK3919853 osamaksele

104,35 eurot, arvestati kostja kuludeks ka igakuised majapidamiskulud summas 300 eurot.

Majapidamiskulude arvestamisel lähtutakse ühe liikmega leibkonna vältimatutest

igapäevakuludest 30 päeva jooksul, sealhulgas eluasemega seotud kuludest (üür,

kommunaalteenused, kodukulud), toidukuludest, esmatarbekaupadest, transpordist ning

muudest vältimatutest väljaminekutest.

Kostja märkis laenutaotluses oma

majapidamiskuludeks 120 eurot kuus, kuid hageja arvutuste kohaselt olid vältimatud igakuised

kulud 300 eurot. Arvutus tugineb Eesti Statistikaameti andmetele ning võtab arvesse kliendi

igakuist sissetulekut, elukoha piirkonda (Ida-Virumaa) ja tarbijahinnaindeksi muutust.

Vastavad summad on ajakohastatud inflatsiooni ja piirkondlike keskmiste kulutuste alusel

Kontrolli käigus selgus, et kostja keskmine igakuine sissetulek oli 551,60 eurot, regulaarsed

finantskohustused 0 eurot.

Kavandatava laenu kuumakse suuruseks oli 104,35 eurot ning arvutus oli järgmine: 551,60€

(sissetulek) – 0€ (finantskohustused) – 300€ (majapidamiskulud) – 104,35 € (taotleva

krediidikonto osamakse) = 147,25 eurot. Sellest tulenevalt jäi pärast kavandatava laenumakse

tasumist kostjale vabaks rahavoog 147,25 eurot. Seega oli kostjal krediidivõimelisuse

hindamise hetkel olemas piisav sissetulek, et katta igapäevased kulud ja teenindada

krediidikonto lepingut.

Hageja selgitab, et laenutaotluse esitamine eeldab eelnevat isikutuvastamist – see tähendab, et

isikul on võimalik taotlus esitada alles pärast seda, kui ta on edukalt läbinud isikutuvastamise

protseduuri. Isikusamasuse tuvastamine toimus 21.03.2023 Smart-ID vahendusel.

Krediidikonto lepingu KK3919853 taotlus on esitatud 21.03.2023 kell 09:26 veebilehel

www.laen.ee võlgniku poolt loodud konto kaudu, mille ta lõi 21.03.2023 kell 09:32 isiklikult

registreerimisel veebilehel www.laen.ee. Enne taotluse esitamist täitis kostja ankeedi oma

isikuandmetega, tutvus lepingu tingimustega ning kinnitas need süsteemi kaudu

iseteeninduskeskkonnas. Dokumentidega tutvumine ja nende kinnitamine toimub kliendi poolt

linnukese märkimisega lausele: „Kinnitan, et olen tutvunud Lepingu tingimustega ja olen

nendega nõus.“ Pärast dokumentidega tutvumist ja nende kinnitamist avanes võimalus esitada

taotlus. Krediidikonto lepingu KK3919853 dokumendid edastati taotluses märgitud e-posti

aadressile XXX. Dokumentide edastamine e-posti teel tagab, et kliendile jääb koopia

nimetatud lepingutingimustest ja muudest lepinguga seotud dokumentidest.

Üldtingimuste punkt 11.2 kohaselt on laenuandjal õigus leping ühepoolselt üles öelda ning

nõuda rahaliste kohustuste kohest tagastamist või tasumist, teatades sellest laenusaajale

kirjalikult, kui: 11.2.1 ilmneb, et laenusaaja on esitanud Laenuandjale valeandmeid eesmärgiga

saada laenu. Kostja esitas Politsei- ja Piirivalveametile kuriteoteate, kuna petturid olid tema

andmeid kasutanud laenu vormistamiseks.

Võlausaldaja ütles lepingu üles 05.04.2023, teavitades kostjat sellest krediidikonto taotluses

märgitud e-posti aadressile XXX. Placet Group OÜ ei ole kaasatud kannatanuna antud

kriminaalmenetluses ega saa seetõttu esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluse raames. Leping

öeldi üles kooskõlas Placet Group OÜ üldtingimustes sätestatuga ning vastavalt VÕS § 399

lõikele 2.

Placet Group OÜ üldtingimused olid edastatud S. L.’ile e-postile XXX lepingu sõlmimise

päeval koos teiste krediidikonto lepingu KK3919853 dokumentidega. Kuna lepingu lõpetamise

teade edastati S. L.le e-posti teel 5.04.2023, loetakse vastavalt üldtingimuste punktile 14.3.3

kostja lepingu lõpetamise teate kättesaamise kuupäevaks 6.04.2023 (s.o 1 kalendripäev pärast

edastamist).

3. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu.

19.01.2026 seisukohas märgib hageja, et kuigi kostja on väitnud, et ta sattus pettuse ohvriks ega

sõlminud lepingut ja viidanud algatatud kriminaalmenetlusele, ei ole esitatud tõendite põhjal

tuvastatav, et tema autentimisvahendid oleksid sattunud kolmandate isikute valdusse temast

sõltumatutel asjaoludel või et tal oleks puudunud kontroll nende kasutamise üle. Kuna kostja ei

ole esitanud veenvaid tõendeid, mis välistaksid tema osaluse lepingu sõlmimisel, puudub alus

lepingu tühistamiseks. Seda eriti arvestades asjaolu, et enne lepingu sõlmimist esitas kostja

krediidivõimekuse kontrollimiseks oma konto väljavõtte.

Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt 21.03.2023 sõlmitud krediidikonto leping nr

KK3919853 oleks TsÜS § 67 lg 1 järgi tühine. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus on isiku

tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel,

eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 94 lg 4 kohaselt kui pettuse pani toime

kolmas isik, kelle eest tehingu teine pool ei vastuta, võib petetud pool tehingu tühistada, kui

teine pool pettusest teadis või teadma pidi ning kui teine pool pettusest ei teadnud ega

pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse

toimepannud kolmas isik. Kostja vastuses ei ole esitatud asjaolusid, millest võiks järeldada, et

Placet Group OÜ teadis või pidi teadma väidetavast pettusest ehk sellest, et kolmas isik

kasutas kostja nõusolekuta kostja autentimisvahendeid lepingu sõlmimiseks. Samuti ei nähtu

asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et 21.03.2023 sõlmitud krediidikonto leping

KK3919853 on tühine.

Placet Group OÜ ei saanud ette näha ega eeldada identiteedivarguse toimumist. Asjaolu, et

hageja esitas uurimisasutusele kuriteoteate, ei tähenda iseenesest, et kuritegu oleks toime

pandud. Placet Group OÜ on kohustusi kostja ees täitnud. Placet Group OÜ teostas 21.03.2023

väljamakse 2000 eurot just kostja SEB Panga pangakontole EEXXX eelduslikult, et

pangakonto loomine ja kasutamine kostja kontrolli all ja kostja vastutab konto kasutamise eest.

Riigikohus on lahendis 2-16-124450 (p. 22) sedastatud, et juhul, kui isiku nimel antakse

tahteavaldus tema ID-kaarti, pangakaardi ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et

tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart, pangakaardi ja PIN-koodid väljastatud.

Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes

väidab, et tema tahteavaldust ei andnud.

Hageja leiab, et puudub õiguslik alus, mille kohaselt peaks hageja vastutama kostja enda

hooletuse eest. Kostja vastutab ise oma Smart-ID PIN-koodide kasutamise ja hoidmise eest.

Hageja ei saa ega pea vastutama kostja hoolsuskohustuse rikkumise eest. Lepingu sõlmimise

ajal oli kostja teovõimeline isik, kellel oli võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Kostja ei

ole tõendanud, et ta ei andnud tahteavaldust ega sõlminud laenulepingut, mistõttu tuleb lugeda,

et leping sõlmiti kostjaga.

Krediidi taotlemise protsess näeb ette mitmeastmelise kontrolli: pärast registripäringuid teeb

hageja taotluse kohta otsuse ning edastab kliendile e-posti teel laenupakkumise ja lepingu

dokumendid. Enne lepingu sõlmimist saadetakse kliendile täiendav teavituskiri nii e-posti kui

ka SMS-i teel, millele klient peab reageerima. Kõik need sammud toimusid kontaktandmete

kaudu, mille kostja ise taotluses esitas.

Hageja märgib samuti, et võimaliku pettuse tuvastamine ei kuulu krediidiandja pädevusse.

Pettuse koosseisu hindamine, asjaolude kontrollimine ja tõendite kogumine kuulub üksnes

politsei ja prokuratuuri pädevusse. Oluline on märkida, et menetluses ei ole esitatud ühtegi

tõendit selle kohta, et kriminaalmenetluses oleks tuvastatud asjaolusid, mis välistaksid kostja

tsiviilõigusliku vastutuse.

Hageja on tõendanud, et kostja laenusumma kätte sai. Laenulepingu õiguslikus mõttes ei ole

oluline, kuidas ja kelle kasuks kostja saadud vahendeid kasutas. Saadud rahaliste vahendite

kohene ülekandmine kolmandale isikule oli kostja enda otsus ja risk ning see ei saa olla alus

lepingulise tagasimaksekohustuse välistamiseks.

Kostja andis ajutise loa 21.03.2023 otseühenduseks oma pangaga hageja koostööpartnerile

Accountscoringule. Andmete edastamiseks pidi ta sisenema oma internetipanka ja andma

nõusoleku andmete jagamiseks, kasutades selleks PIN2-koodi. See nõusolek kinnitab, et kostja

tegutses teadlikult ja vabatahtlikult, võimaldades juurdepääsu kontoinfostandardis esitatud

andmetele. Seetõttu ei pidanud kostja eraldi alla laadima ega edastama PDF-kujul väljavõtet

andmed laeti automaatselt süsteemi ning seda sai teha ainult pangakonto omanik, s.t. kostja ise.

Kasutatud teenus tugineb turvalisele API-liidesele, mille kaudu edastatakse kontoinfo otse

pangast hageja ettevõttesisese infosüsteemi.

Hageja tegi kostjale kompromissettepaneku, et kostja tasub põhiosa summas 2 000,35 eurot,

intressid 30,80 eurot, 19.11.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 2 110,17

eurot (põhinõudelt 2 000,35 eurot) ning hagimenetluses tasutud pool riigilõivust 245 eurot.

Õigusabikulud jäävad poolte endi kanda.

4. Lõppseisukohtades jääb hageja seisukohale, et krediidileping KK3919853 sõlmiti kostja

aktiivsel osalusel. Kostja märkis kirjalikus vastuses, et arvutisse olid paigaldatud programmid

AeroAdmin ja AnyDesk. AeroAdmin ja AnyDesk on tarkvarad, mis on mõeldud

arvutiseadmetele kaugjuurdepääsu võimaldamiseks ning nende haldamiseks interneti kaudu.

Kostja väidab, et langes kolmandate isikute toime pandud pettuse ohvriks ning seetõttu ei ole

ta sõlminud krediidikonto lepingut KK3919853 ega pea täitma krediidi tagasimaksmisega

seotud kohustusi.

Samas kinnitab kostja, et paigaldas ise oma arvutisse tarkvara.

26.03.2026 toimunud kohtuistungil esitatud väide, et ta üksnes paigaldas programmi ega

sooritanud muid toiminguid, ei vasta tõele. Programmid AeroAdmin ja AnyDesk ei saa

tehniliselt töötada ilma mõlema kasutaja aktiivsete toiminguteta. AnyDesk’i kaugjuurdepääsu

võimaldamiseks pidi kostja iseseisvalt programmi paigaldama ja käivitama, nõustuma selle

kasutustingimustega (sh vajutades nuppu „Accept/Nõustu”) ning edastama teisele kasutajale

unikaalse 10-kohalise identifikaatori (ID), mis on vajalik ühenduse loomiseks. Ilma nimetatud

toimingute sooritamiseta ei ole seadmele juurdepääs tehniliselt võimalik. Hageja esitab kohtule

tõendina video salvestise, mis dokumenteerib AnyDesk’i paigaldamise, programmi

kasutustingimustega nõustumise, 10-kohalise identifikaatori (ID) jagamise ning

kaugjuurdepääsu andmise. Kostja ei piirdunud programmi paigaldamisega, vaid sooritas mitu

toimingut, et võimaldada kaugjuurdepääsu AnyDesk’i kaudu. Kaugjuurdepääs toimub

reaalajas, kuvades kõik toimingud visuaalselt kasutaja ekraanil, kes andis kaugjuurdepääsu.

26.03.2026 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et ta paigaldas programmi ning monitoril

hakkasid toimuma tegevused, mida ta jälgis. Igal hetkel oli kostjal võimalik kaugjuurdepääs

katkestada. Eelkõige sai kostja arvuti töö igal ajal kohe peatada, lülitades selle lihtsalt välja,

näiteks vajutades toitenuppu.

Sama loogika järgi töötab ka AeroAdmin programm. AeroAdmin’i kaugjuurdepääsu

võimaldamiseks pidi kostja iseseisvalt programmi paigaldama ja käivitama, nõustuma selle

kasutustingimustega (sh märkima linnukese „I confirm I know this technician and trust them.

Don’t give access to unknown callers!” ehk eesti keeles: „Kinnitan, et tunnen seda tehnikut ja

usaldan teda. Ärge andke juurdepääsu tundmatutele helistajatele!” ning vajutades nuppu

„Accept/Nõustu”) ning edastama teisele kasutajale unikaalse 9-kohalise identifikaatori (ID) ja

4-kohalise PIN-koodi, mis on vajalikud ühenduse loomiseks. Ilma nimetatud toimingute

sooritamiseta ei ole seadmele juurdepääs võimalik. Hageja esitab kohtule tõendina video

salvestise AeroAdmin’i paigaldamisest, programmi kasutustingimustega nõustumisest, 9-

kohalise identifikaatori (ID) ja 4-kohalise PIN-i jagamisest ning kaugjuurdepääsu andmisest.

AeroAdmin’i kaugjuurdepääs toimub sarnaselt AnyDesk’ile reaalajas, kuvades kõik toimingud

visuaalselt kasutaja ekraanil, kes andis kaugjuurdepääsu. Nagu AnyDesk’i puhul, oli ka

AeroAdmin’is igal hetkel kostjal võimalik kaugjuurdepääs katkestada.

Hageja leiab, et kostja ei saanud mingil juhul mitte teadlik olla oma arvutis toimunud

toimingutest, sealhulgas krediiditaotluse KK3919853 täitmisest ja esitamisest veebilehel

Laen.ee. Eraldi tuleb rõhutada, et internetipanka sisselogimiseks ja konto väljavõtte esitamiseks

kasutatav autentimismeetod Smart-ID nõuab isiklike PIN-koodide sisestamist, mis on teada

ainult kasutajale, antud juhul kostjale.

Smart-ID PIN-koodid ei kuvata kuskil Smart-ID süsteemis, neid ei edastata automaatselt ning

neid ei ole võimalik kaugjuurdepääsu programmide, sealhulgas AeroAdmin’i ja AnyDesk’i,

abil välja tuua. Samamoodi ei ole võimalik kolmandatel isikutel saada internetipanga

kasutajatunnust ega pangakaardi andmeid (pangakaardi numbrit ja CVC-koodi) ilma nende

otsese sisestamise või kasutaja enda poolt edastamiseta. Seega pidi kostja krediidikonto lepingu

sõlmimiseks isiklikult kas edastama kolmandatele 3 isikutele internetipanga kasutajatunnuse ja

seejärel iseseisvalt sisestama Smart-ID PIN-koodid või sisestama nii internetipanga

kasutajatunnuse kui Smart-ID PIN-koodid ise vastavatesse vormidesse.

26.03.2026 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et kolm aastat tagasi oli Smart-ID

paigaldatud tema telefonis ning ta teab Smart-ID PIN-koode. Seega on välistatud, et andmeid

oleks kogutud ilma kostja osaluseta.

Kostja väidab, et ta eeldas, et programmide AeroAdmin ja AnyDesk paigaldamine oli algatatud

SEB panga turvateenistuse poolt pangakonto kaitsmiseks. 26.03.2026 toimunud kohtuistungil

antud kostja ütlused kinnitavad, et ta sooritas arvuka hulga tegevusi. Ükski pank ei võta

klientidega ühendust sõnumirakenduste, näiteks WhatsApp’i, kaudu ega nõua klientidelt

tarkvara paigaldamist oma arvutisse pangakonto kaitsmiseks. Need asjaolud on üldteada ning

laialdaselt kajastatud meedias, sealhulgas hoiatustes, mis käsitlevad väidetavate pangatöötajate

poolt toime pandavaid pettusi. 26.03.2026 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et tal

tekkisid kahtlused, et tegemist võib olla petturitega. Sellest hoolimata jätkas ta suhtlust ning

sooritas edasised toimingud, sealhulgas Smart-ID PIN-koodide jagamist või sisestamist.

Eeltoodut arvestades viitavad kostja tegevused raskele hooletusele ning nõuetekohase kontrolli

puudumisele, mis otseselt võimaldas krediidikonto vormistamist.

Krediidileping KK3919853 sõlmiti autentimismeetodi Smart-ID abil, mis on registreeritud

kostja nimele. Smart-ID kasutamine eeldab isiklike PIN-koodide sisestamist, mis 4 on teada

üksnes selle omanikule, ning kinnitab kasutaja isiku toimingute tegemisel.

Hageja arvates võimaldas krediidikonto lepingu sõlmimist just kostja enda tegevus. Lisaks

täitis kostja korteriühistu juhatuse esimehe ülesandeid, mis eeldab temalt teatud vastutustunnet,

organiseerimisoskust ning võimet hinnata otsuste tegemisel tekkivaid riske.

Esitatud kriminaalmenetluse materjalide kohaselt viidi kõik krediidikonto lepingu alusel saadud

vahendid välja kaarditehingute kaudu maksevahendaja abil. Seda kinnitab nii kostja esitatud

pangaväljavõte kui ka kostja 30.12.2025 vastuse hagiavaldusele lisatud lisa 4, lk 27 - teatis

Placet Group OÜ-le kriminaalmenetluse alustamise kohta. Kaarditehingute tegemiseks on

vajalik sisestada kaardi number, kehtivuse aeg ja CVC-kood, mis on teada üksnes kaardi

omanikule.

II KOSTJA VASTUVÄITED

5. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.

S. L. leiab, et ei ole lepingut rikkunud, kuna ei ole lepingut sõlminud.

Kostja selgitab, et 20.03.2023 helistas talle väidetavalt SEB Panga töötaja, kes väitis, et keegi

püüab kostja pangakontole ligi pääseda. Kostjat juhendati edasi suhtlema väidetava järgmise

SEB Pank töötajaga, kes veenis kostjat enda arvutisse alla laadima mingit programmi. Hiljem

kostja, olles sisse loginud enda pangakontole, leidis, et kontole on tema teadmata laekunud

21.03.2023 hagejalt 2000 eurot ja Holm Bank AS-lt 3 960 eurot ning seejärel oli kostja

teadmata 22.03.2023 tema kontolt 6006,05 eurot kantud 12 ülekandega Calle Gran VIA-le

seletuseta. Päras seda on kostja kontole tema teadmata laekunud 22.03.2023 AS-lt Esto 4000

eurot. Kostja sai hiljem aru, et temaga vestelnud inimesed oli petturid. Kostja pöördus Politsei-

ja Piirivalveameti (PPA) poole. PPA alustas 22.03.2023 asjaolude uurimiseks

kriminaalmenetluse XXX, mis lõpetati 26.06.2023 kuriteo toimepannud isiku

Seega ei ole mitte kostja, vaid keegi teine teadmata isik, teinud tahteavalduse hagejaga lepingu

sõlmimiseks. Kostja tahteavalduse puudumise tõttu ei saa laenulepingut hagejaga lugeda

sõlmituks (VÕS § 8 lg 1, § 9 lg 1, TsÜS § 67 lg 1) ning eeltoodu tõttu ei saa sellest

laenulepingust tuleneda kostjale õigusi ega kohustusi.

Kuna kostja pangakontole 21.03.2023 hagejat laekunud 2000 eurot oli kostja tahteavalduseta

22.03.2023 kantud edasi Calle Gran VIA-le kontole, on viidatud summa puhul tegemist

rikastumise äralangemisega VÕS 1033 lg 1 järgi, mistõttu puudub alus välja mõista kostjalt

tema kontolt kadunud hageja raha ka alusetu rikastumise alusel.

Kostja esitab kohtule kriminaalasja XXX toimiku koopia. Kostja ülekuulamise protokolli ning

kostja, T. B. ja KÜ X pangakontode väljavõtete, samuti PPA menetleja koostatud

dokumentidega on tõendatud kostja väited, et perioodil 20.03.-22.03.2023 kelmid, kes esitlesid

ennast panga ja politsei töötajatena, tegid kostja

tahtevalduse ja teadmiseta kostja isiklikul kontol ja kostja juhtivate ühingute kontodelt

kümnete tuhandete eurode väärtuses ülekandeid kolmandatele isikutele (varastasid kontodelt

raha), samuti võtsid kostja taheavalduseta ja teadmiseta laenud, sh hagejalt ning kandsid

laenuna saadud raha samuti kolmandatele isikutele. PPA kogutud tõendiga on tõendatud, et

21.03.2023 on kostja pangakontole laekunud Holm Bank AS-lt 3960 eurot ja Placet Group

OÜ-lt (hagejalt) 2000 eurot (kokku 5960 eurot) ning 22.03.2023 12 ülekandega kogusummas

6006,05 eurot (11 ülekannet igas summas 500,50 eurot ja 1 ülekanne summas 500,55 eurot)

kostja taheavalduseta ja teadmiseta üle kantud kostja pangakontolt Calle Gran VIA-le.

OÜ X (rk XXX, tegevusala on infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused) tegi kostja isikliku

arvuti analüüsi, mille tulemusel selgus, et kostja arvutis oli ajavahemikul 20.03.-21.03.2023

paigaldatud kaugjuurdepääsu rakendus ning alates 20.03.2023 17:03:08 võis kostja arvuti

kaudu kättesaadav kolmandatele isikutele, so kelmidele. See väide on tõendatud osaühingu X

08.09.2025 tõendiga.

Ka eeltoodu tõendab, et S. L. ei sõlminud hagejaga krediidikonto lepingut 21.03.2023

Kostja ja kelmide kirjavahetusega soovib kostja tõendada seda, et sattus kelmide ohvriks ning

kirjavahetusest on näha, et kostja uskus, et temaga suhtlevad pangatöötajad, kes olid justkui

samuti kontaktis politseiga.

Kostja vaidleb vastu nii põhinõudele kui kõrvalnõuetele ning palub jätta hagi rahuldamata.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on

seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lõikest 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega.

Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes,

mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist.

Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või

lepingusarnasest võlasuhtest.

8. Hagiavalduses palub Placet Group S. L.lt välja mõista 21.03.2023.a. sõlmitud

krediidikontolepingust (tarbijakrediidilepingust) tulenev võlgnevus 4141,32 eurot (millest

põhinõue on 2 000,35 eurot, intressid 30,80 eurot, seisuga 19.11.2025 sissenõutavaks

muutunud lepingujärgsed viivised 2 110,17 eurot) ja lisanduva viivise alates 20.11.2025

tasumata põhinõudelt 2 000,35 eurot kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

S. L. vaidleb hagile vastu väites, et krediidikonto leping oli sõlmitud kolmanda isiku poolt

kostja identiteedi kuritegeliku kasutamisega ja laenusaajaks oli kolmas isik (kolmandad isikud).

Kostja lepingut sõlminud ei ole. Laen vormistati ja saadi kolmanda isiku poolt kelmuse/pettuse

teel.

9. Tsiviilasja materjalide kohaselt

- sõlmisid Placet Group OÜ ja S. L. 21.03.2023.a krediidikontolepingu (tarbijakrediidilepingu)

nr KK3919853 (dtl 17-18; 20-29), mille alusel andis hageja kostjale laenu 2000 eurot;

- S. L. esitas laenutaotluse 21.03.2023, isik tuvastati 21.03.2023 Smart-ID abil kell 09:26:31

(dtl 56, 78, 190);

- Placet Group OÜ kandis laenu 2000 eurot krediidikontolepingu nr KK3919853 alusel

21.03.2023 S. L. arvelduskontole EEXXX (dtl 38-39);

- 5.04.2023 saatis Placet Group OÜ S. L.le teate lepingu lõpetamise kohta (dtl 84-86)

- tagasimakseid Placet Group OÜ-le krediidikontolepingu nr KK3919853 alusel tehtud ei ole

(dtl 3);

- 22.03.2023 algatati kriminaalasi nr XXX KarS § 213 lg 1 alusel selles, et seni tuvastamata

isikutel õnnestus pettuse teel 20-22.03.2023 S. L.ga suheldes veenda isikut enda arvutise

laadima mingi programmi, teostada mitu ülekannet kolmandate isikute kontodele ning sõlmida

S. L. teadmata ja tema tahtevastaselt tema nimel Plact Group OÜ-ga krediidikontolepingu nr

KK3919853, mille alusel Placet Group OÜ kandis S. Lvi

ovi kontole 2000 eurot ja mis laekumise järel kanti kaardimaksetena edasi välismaisesse

maksevahendusteenusesse (dtl 112);.

- 26.06.2023 määrusega lõpetati kriminaalasja nr XXX menetlus kuna menetluses ei ole

kindlaks tehtud kuriteo toime pannud isikut ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid või nende

kogumine ei ole otstarbekas (dtl 113).

10. Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele.

Hageja pidi käesoleval juhul tõendama lepingu sõlmimise asjaolusid, et kostjal on lepingust

tulenev täitmata kohustus hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata.

Kostja ei eita, et formaalselt on laenutaotluse esitanud ja laen tema kontole kantud, kuid laenu

taotlemiseks sisulist tahteavaldust ei ole ta andnud. Laen võeti tema identiteeti kuritegelikult

ära kasutades pettuse teel. Laekunud raha ei ole kostja saanud endale kasutamiseks, vaid see

on läinud koheselt pärast kontole laekumist edasi kurjategija(te)le.

11. Asjas esitatud tõendite kohaselt on 21.03.2023 kostja andmeid kasutatud hagejale

krediiditaotluse esitamiseks (dtl 78). Taotluses on mh märgitud kostja igakuine sissetulek ja

pangakonto number. Hageja esitatu järgi oli taotlusele lisatud ka kostja pangakonto väljavõte

(dtl 64-74). Kostja isikusamasus tuvastati Smart-ID kaudu (dtl 56-57) ja kostja kinnitas, et tegi

laenutaotluse. Hageja tegi päringuid mh creditinfo.ee, Taust.ee, rahvastikuregistrisse,

Ametlikesse Teadaannetesse (dtl 58, 74-77), 21.03.2023 tegi hageja otsuse anda kostjale laenu,

raha kanti üle kostja kontole samal kuupäeval (dtl 38-39).

Kostja esitas maakohtule tõendid kriminaalasjast nr XXX, mille hulgas on S. L. ülekuulamise

protokoll (dtl 115 (tõlge), 116-119), kostja pangakonto nr EEXXX väljavõte 20.03.2023-

22.03.2023 eest (dtl 110-111); korteriühistu konto väljavõte 20.03.2023-22.03.2023 (dtl 122-

125); Tetiana Boiko konto väljavõte 1.03.2023-23-03.2023 (KÜ kontolt raha laekumiste kohta

dtl 130-133), S. L. konto väljavõte 18.03.2023-26.03.2023 kaarditehingud Calle Cran VIA-le,

Madrid ESP dtl 135-136); OÜ X tõend ja analüüs selle kohta, et kostja arvutisse oli paigaldatud

kaughaldusprogramm(id) (dtl 156-161); S. L. sõnumivahetus (dtl 162-165, tõlge 166).

Kriminaalasjas lõpetati 26. juunil 2023 menetlus, sest menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut,

kes on kuriteo toime pannud, ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid või nende kogumine ei

ole otstarbekas (dtl 109).

Kriminaalasja materjalide juures oleva kostja ütluste kohaselt võttis 20.03.2023 temaga telefoni

teel ühendust SEB turvateenistuse esindaja nimega M. Š., kes ütles, keegi teeb rünnakut kostja

kontole ning vaja võtta tarvitusele meetmed. Isik tegi kostjale ettepaneku üle minna tarkvarasse

WhatsApp, kus jätkati suhtlust sõnumivahetusega. Isik ütles kostjale, et on vaja alla laadida

tarkavara Prestop, mis nende selgitustel, pidi eemaldama rünnakud. Kostjale saadeti justkui

kinnitus SEB panga poolt, et müügijuht on M. Š. ja kindlustusmüügijuht T. B.. Kostja laadis

tarkvara oma arvuti töölauale. Pärast seda nad hakkasid kaughaldusprogrammis mingeid

toiminguid tegema. Kostja oma isiklikke andmeid kuhugi ei sisestanud. Seesama M. võttis

kostjaga veel ühendust, samuti helistas erinevatelt numbritelt väidetav politseinik, et SEB

töötajad korduvalt tegid katseid kontole pääseda ja nad

valmistuvad töötaka kinnipidamiseks ning kostja ei pea oma kontole logima. Kostja läks panka,

kus sai teada, et muude raha ülekannete kõrval (kostja isiklikult kontolt, korteriühistu kontolt,

aiandusühistu kontolt kolmandate isikute kontole ja/või kaarditehingud) on kostja nimele

võetud mitu laenu. Kahju üldsumma on 40726,19 eurot

Kohtuistungil 26.03.2026 selgitas kostja sama (dtl 241). Kostja lisas, et kui sai aru, et teda

petetakse, läks koheselt panka. Kostja kinnitas, et ise mingisuguseid paroole kellelegi ei öelnud

ega andnud, paigaldas juhiste järgi ainult arvutisse programmi selleks et kaitsta oma kontot

(nagu talle selgitati) ja siis hakkas monitoril midagi toimuma, aga mis seal toimus, kostja aru ei

saanud (dtl 242-243) Laenukohustusi tal endal ei ole ja varasemat kokkupuudet

kiirlaenuandjate ja väiksemate pankadega (Holm Bank) ei ole.

12. Teave telefonipettuste võimalikkuse kohta on Eesti ühiskonnas laialt levinud. Vaatamata

teavitustööle suudavad petturid osavalt luua ohvritele väära ettekujutuse tegelikest asjaoludest,

kasutades seejuures ära petturite ohvriks langemise ennetamiseks kasutatavaid võtteid ja

ennetusmeetodeid, ning mõjutada ohvreid tegema endale kahjulikke toiminguid.

Kostjaga võeti ühendust väidetavalt just pettuse ennetamise ja talle kahju tekkimise ning

petturite tabamise eesmärgil.

Kostja antud selgitused ning materjalid kriminaalasjast on veenvad.

13. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 sätestab, et tehing on toiming või

omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele

suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on tehingu ühepoolsed või

mitmepoolsed. Ühepoolse tehingu tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolse

tehingu (lepingu) tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus.

VÕS § 9 lg1 tulenevalt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Menetluses on tõendamist leidnud, et S. L. ei esitanud teadlikult laenutaotlust ega kinnitanud /

allkirjastanud laenulepingut.

Kostja uskus, et kaughaldusprogrammi allalaadimisega ja väidetavale pangatöötajale ligipääsu

võimaldamisega kaitseb oma kontot (kontosid).

Maakohtu hinnangul ei tule praegusel juhul laenulepingu sõlmimisele kohaldamisele ka

esindusõiguse sätted. Kohus tuvastas, et kostjalt on ligipääs tema isikuandmetele (sh

digiallkirja andmise vahenditele) saadud pettuse teel ning kostja isikusamasuse tuvastamine

Smart-ID kaudu leidis aset pettuse teel. Seega ei ole põhjendatud lugeda laenulepingut hageja

ja kostja vahel sõlmituks ka esindaja vahendusel.

14. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et krediidilepingu sõlmimine toimus S. L. aktiivsel

osalusel.

Kostja ei eita seda, et ta paigaldas oma arvutisse talle antud juhiste järgi ise

kaughaldusprogrammi, kuid oli sel hetkel juba ebaõigete asjaolude avaldamise teel viidud

eksimusse (TsÜS § 94 lg 1).

Hageja märgib, et AnyDesk programmi ühenduse loomiseks pidi ta edastama teisele isikule 10-

kohalise identifikaatori. Kostja ei olegi eitanud seda, et ta ise programmi temaga

kontakteerunud isikute juhiste järgi paigaldas ning et pärast laadimist hakkas monitoril midagi

toimuma, kuid ta ei saanud aru, mis toimub (dtl 243). Kohus peab usutavaks, et kostja

tavainimesena ei olnud piisava IT-teadlikkusega saamaks aru ekraanil toimuvast.

Kohus möönab, et Smart-ID nõuab küll isiklike PIN koodide sisestamist (kostja isikutuvastus

toimus Smart-ID kaudu), kuid hageja jätab tähelepanuta asjaolu, et saades

kaughaldusprogrammi kaudu ligi piisavale hulgale kostja isikuandmetele (sh tema isikut

tõendavatele dokumentidele ja nende andmetele), on võimalik luua uus nn kostja nimel

(identiteeti kasutades) Smart-ID konto, kuid mis ei ole enam kostja kontrolli all.

WhatsApp-i kaudu ei suhtle ükski Eestis asuv pank ja üldjuhul peaks seda igaüks teadma, kuid

paraku on inimeste teadlikkus erinev. Petturid oskavad osavalt kasutada ära inimeste hirmu

võimalike pettuste ees ning väidetavalt nende ennetamiseks luuaksegi isikule ebaõige

ettekujutus tegelikest asjaoludest.

Hageja märgib lõppseisukohas, et 26.03.2026 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et tal

tekkisid kahtlused, et tegemist võib olla petturitega, sellest hoolimata jätkas ta suhtlust ning

sooritas edasised toimingud, sealhulgas Smart-ID PIN-koodide jagamist või sisestamist.

Hageja eksib. Kostja ei väitnud kordagi, et sooritas toiminguid (peale programmi laadimise) või

jagas/sisestas Smart-ID PIN koode. Vastupidi - kostja kinnitas, et ta ei sisestanud kuhugi ega

öelnud kellelegi oma PIN koode (dtl 243).

Kohus lisab siinkohal, et laenutaotluses on märgitud kostja e-posti aadressina xxx (dtl 79),

sellele on hageja edastanud ka lepingu dokumendid (dtl 19). Kostja kinnitas kohtuistungil, et

sellist e-posti aadressi ei ole tal olnud ega ole (dtl 241). Põhilise meiliaadressina kasutab kostja

xxx; harva kasutab veel xxx või xxx (dtl 241 00:15:15). Nimetatud e-posti aadressid on

nähtavad ka rahvastikuregistris. Hageja märkis istungil, et laenulepingu sõlmimise hetkel ei

olnud kostjal rahvastikuregistris e-posti aadressi, seetõttu saadeti materjalid kostjale taotluses

esitatud e-posti aadressil.

Ka eeltoodu asjaolu kinnitab kohtu hinnangul seda, et laenutaotlust/tahteavaldust ei esitanud S.

L., vaid seda tehti kolmandate isikute poolt tema teadmata ja tahtevastaselt.

Isegi juhul kui nõustuda, et S. L. ütles/andis kellelegi oma Smart-ID koodid, tegi ta seda antud

juhul ilmselgelt pettuse mõju alla ning sel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus isik oleks

andnud koodid kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehinguid.

Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui isikult peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist

olukorraga, kus isik oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende

abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et isikul olnuks tahe koodide

edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vt Riigikohtu 12.06.2024 otsus tsiviilasjas nr

2-23-11584/18 p 11).

Kohus leiab, et olukorras, kus kostja tahteavaldused või tegevus (arvutiprogrammi laadimine)

on tehtud pettuse tagajärjel, ei ole põhjendatud digitaalallkirja andmiseks saadud vahendite

kasutamisele kohaldada esindusõiguse sätteid.

Kostja on tõendanud, et tema kontole laekunud raha on pettuse toime pannud isikutele koheselt

pärast laenusummade laekumist üle kantud (dtl 110-111; 122-125; 126-127; 130-133; 135-

136), kostja ei ole arveldusi kolmandate isikutega teinud ega hageja arvelt alusetult rikastunud

(VÕS § 1033 lg 1). Hageja ei ole menetluses tuginenud sellele, et tema nõue põhineb kostja

deliktilisel käitumisel hageja suhtes.

15. Kohtu hinnangul on küüniline hageja väide, et tähelepanematus ja pettuse tunnuste

eiramine ei vabasta kostjat tema tegevuse tagajärgede eest.

Laenutaotluste esitamise üledigitaliseerimine ja -lihtsustamine soodustab kohtu hinnangul

arvukaid petuskeeme, sest laenuandjal puudub tegelik kontroll, kas tahteavalduse laenu

saamiseks ja end kohustustega sidumiseks on ikka andnud taotlusel märgitud isik. Kohtu

hinnangul oleks asjakohane karmistada laenude andmisel isikusamasuse tuvastamise nõudeid.

16. Kohus on seisukohal, et S. L. ei ole andnud tahteavaldust krediidikontolepingu

sõlmimiseks, seega ei saa kanda ka selle täitmata jätmisest tulenevaid tagajärgi.

Kohus jätab hageja nõude rahuldamata.

Kohus lahendas asja hagihinda arvestades lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus

17. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel

kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.

Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

Vastavalt TsMS 162 lg 1 kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehakse.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja Placet Group OÜ

kanda.

18. Kostja menetluskulu on Sertgei L. lepingulise esindaja kulu (dtl 264-265) arvestusega

5,43 töötundi x 110 EUR/h, lisandub 50 eurot tõlkekulu kohtuistungil tõlgi osalemise eest ja

sõidukulu+sõidule kulutatud aeg – esindaja tasu kokku 846,45 eurot (kooskäibemaksuga).

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul on esindaja töötunnihind mõistlik, vastab teenuse turuhinnale ning teostatud

toimingud vajalikud ja põhjendatud ning toimingutele kulutatud aeg asjakohane.

Kohus mõistab Placet Group OÜ-lt S. L. kasuks kostja menetluskulude katteks 846,45 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik