2-24-17242/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Eleri Kimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-17242

Tsiviilasi

Bigbank AS-i hagiavaldus Xi (X) vastu raha tasumise

nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu

tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Bigbank AS (registrikood 10183757)

Lepingulised esindajad Aap Kulik ja Leana Land

Kostja

X (isikukood XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada kohtuistungit pidamata Bigbank AS-i (registrikood 10183757) ja Xi (X,

isikukood XXX) vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1.1.

X (isikukood XXX) tasub Bigbank AS-ile (registrikood 10183757) lepingust

tulenevate kohustuste katteks kokku 13 907 (kolmteist tuhat üheksasada seitse) eurot 76

(seitsekümmend kuus) senti vastavalt kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.1.1

(kompromissi punktis 1.1) ja 1.1.2 (kompromissi punktis 1.2) sätestatud kokkuleppele

alljärgnevalt:

1.1.1. X (isikukood XXX) tasub kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 (kompromissi

punktis 1) nimetatud kohustuse maksegraafiku alusel, tasudes alates 2026.a

(kahe tuhande kahekümne kuuenda aasta) aprillist kuni 2027.a (kahe tuhande

kahekümne seitsmenda aasta) märtsini iga kuu 15. (viieteistkümnendaks)

kuupäevaks Bigbank AS-ile (registrikood 10183757) 250 (kakssada

viiskümmend) eurot;

1.1.2. 15.04.2027.a (viieteistkümnendal aprillil kahe tuhande kahekümne seitsmendal

aastal) on X (isikukood XXX) kohustatud tasuma Bigbank AS-ile (registrikood

10183757) võla jäägi ühekordse maksena.

1.2.

Juhul, kui X (isikukood XXX) täidab käesolevas kompromissis sätestatud võla

tasumise kohustust korrektselt, on võimalik enne kohtumääruse resolutsiooni punktis

1.1.2 (kompromissi punktis 1.2) nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada

Bigbank AS-ile (registrikood 10183757) avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja

jooksul.

1 (4)

1.3.

Hagiavalduse esitamisel tasus Bigbank AS (registrikood 10183757) riigilõivu 910

eurot, millest 455 eurot taotleb Bigbank AS tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150

lõike 2 punkti 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda

Bigbank AS-i arveldusarvele nr EE301010002006454004, märkides selgitusse

„Tsiviilasi nr 2-24-17242, X riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud menetluskulud

summas 555 (viissada viiskümmend viis) eurot tasub X (isikukood XXX) Bigbank AS-

ile. Nimetatud kulu on juba arvestatud kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1

(kompromissi punktis 1) välja toodud võlgnevuses.

1.4.

Pooled on leppinud kokku kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 (kompromissi

punktis 1) võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel, vastavalt maksegraafikule tasub

X (isikukood XXX) võlgnevuse Bigbank AS-i (registrikood 10183757) arveldusarvele

EE517575200001753741 märkides selgituseks „Leping nr CL-EEC-24002677, X

võlgnevus“.

1.5.

Pooled lepivad kokku, et kui X (isikukood XXX) täidab kompromissi

nõuetekohaselt ei nõua Bigbank AS (registrikood 10183757) edasiulatuvat viivist, mille

nõudeõigus Bigbank AS-il on.

1.6.

Kui X (isikukood XXX) ei tasu kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.1.1 ja 1.1.2

(kompromissi punktid 1.1 ja 1.2) nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete

täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 (kakskümmend viis) päeva, on

Bigbank AS-il (registrikood 10183757) õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist

Xilt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Lisaks on

pooled leppinud kokku, et kui esineb käesolevas punktis viidatud rikkumine

(tasumisega viivitamine), on Bigbank AS-il õigus nõuda Xilt edasiulatuvat viivist

lepingu raames 23,9% (kakskümmend kolm koma üheksa protsenti) tagastamata

krediidisummalt alates kompromissi sõlmimisest.

1.7.

Samuti on pooled leppinud kokku, et Bigbank AS-il (registrikood 10183757) on

õigus nõuda edasiulatuvat viivist selliselt, et kõrvalnõuded ei ületaks põhinõuet.

1.8.

Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled

lepingu osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone.

1.9.

Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid

loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust

rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.

1.10.

Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina võlaõigusseaduse §-i 578

mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning

omandavad kompromissi alusel uued õigused.

1.11.

Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss, sealhulgas fakt selle sõlmimise kohta

ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu poolte poolt avaldamisele

mistahes isikule või isikutele.

1.12.

Pooled kinnitavad, et kompromissist tulenevad poolte õigused ja kohustused on

mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult

nende tahtele.

1.13.

Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised

ning neil on kõik õigused (sealhulgas esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks

kompromissis toodud tingimustel.

1.14.

Juhul, kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt

seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete

kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.

1.15.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lõike 4 alusel lepivad pooled kokku

määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 (ühe) päevani alates määruse

määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-17242.

2 (4)

3. Tühistada kohtuistung toimumise ajaga 04.06.2026.a kell 14.30.

4. Tagastada Bigbank AS-ile (registrikood 10183757) riigilõiv 455 (nelisada viiskümmend

viis) eurot ja kanda arveldusarvele EE301010002006454004 selgitusega „Tsiviilasi nr 2-24-

17242, X riigilõivu osaline tagastamine“.

5. Asendada jõustunud kohtumääruses isikute nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada

isikute isiku- ja registrikoode.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

6. Jätta kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.1 ja 1.3 märgitud menetluskulud Xi (X,

isikukood XXX) kanda ning poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

7. Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 1 (ühe) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu

möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Harju Maakohtu menetluses on Bigbank AS-i (hageja) hagiavaldus Xi (kostja) vastu raha

tasumise nõudes. Kohtule on 10.04.2026 esitatud menetlusdokument, mis sisaldab poolte sõlmitud

kompromissilepingut.

II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS §

430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese

lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled on sõlminud kompromissilepingu nõuete osas, mis tulenevad hageja kui krediidiandja ja

kostja kui tarbija vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Poolte kompromissist ei nähtu hageja ja

kostja kokkulepet selle kohta, et kostja on kohustatud maksma tasu võimaluse eest tasuda

kokkulepitud rahasumma osamaksetega graafiku alusel. Seetõttu ei ole poolte kompromiss

võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-de 1 ja 2 mõistes krediidilepinguks ning sellele ei kohaldata

tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. Kompromissilepingu kehtivuse eelduseks on nõuete aluseks

oleva tarbijakrediidilepingu kehtivus. Kohus kontrollib seetõttu, kas hagis märgitud asjaoludel on

pooled sõlminud kehtiva tarbijakrediidilepingu.

Hagist ja tarbijakrediidilepingust nähtub krediidi kulukuse määr ning kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma

tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga, samuti andmed ja eeldused krediidi kulukuse

3 (4)

arvutamiseks (VÕS §§ 406 ja 4061). Kohus on seisukohal, et krediidi kulukuse määr 28,99% aastas

on arvutatud algandmetest nähtuvalt korrektselt ega ületanud lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda

(VÕS § 4062 lg 1). Hagist nähtuvad asjaolud, mille kohaselt on hageja omandanud teabe tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku suuruse, varaliste kohustuste (sh regulaarsete

finantskohustuste suurus, muud kohustused, varasema maksekohustuste täitmise kohta ning saadud

andmeid analüüsinud. Kohtu hinnangul on krediidiandja eeltoodut arvestades järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1). Kohus

leiab eeltoodut arvestades, et tarbijakrediidilepingu kehtivuse eeldused on täidetud, mistõttu on

pooltel võimalik kehtivalt kokku leppida tarbijakrediidilepingust tulenevatest nõuetest loobumises

ja kompromissilepingu alusel uute õiguste omandamises.

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata

jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja

lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

mistõttu ei saa hagejad uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja

sama haginõude üle.

3. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja tasus riigilõivu 910 eurot. Hageja

taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab

riigilõivu 455 eurot tagastamise hageja arveldusarvele.

4. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad hageja

menetluskulud kostja kanda 555 euro ulatuses hagejale makstava rahasumma koosseisus. Kohus

jätab poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulude

suuruse kindlaks määramata.

5. Vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 661 tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse

esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud

kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani.

6. TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-

õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.

Pooled on kokku leppinud kompromissi ja selle sõlmimise asjaolu konfidentsiaalsuses. Kohus

määrab omal algatusel isikute nimede asendamise tähemärkidega ja isiku- ja registrikoodide

mitteavaldamise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

4 (4)