3-26-688/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Vangla kinnipeetav P.Q esitas 10. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles heidab Tartu Vanglale ette, et vangla piirab värskes õhus jalutamise aega. Täpsemalt
Legislator headnote
AI generated3-26-688/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles heidab Tartu Vanglale ette, et vangla piirab värskes õhus jalutamise aega. Täpsemalt
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-26-688
Määruse kuupäev
10. aprill 2026
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
P.Q (P.Q) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju
hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1. Tagastada kaebus asjas nr 3-26-688.
2. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4. Jätta kaebaja taotlused tõendite kogumiseks ja riigilõivu
tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise
kord
Määruse resolutsiooni punktide 1‒3 peale võib esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Vangla kinnipeetav P.Q esitas 10. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse,
milles heidab Tartu Vanglale ette, et vangla piirab värskes õhus jalutamise aega. Täpsemalt
väidab kaebaja, et S-6 sektori personal rikub kodukorda, võimaldades tal värskes õhus
jalutada üksnes 45‒50 minutit, mitte 60 minutit. Kaebaja palub Tartu Vangla tegevuse
õigusvastasuse tuvastada ning Tartu Vanglalt välja mõista hüvitise summas 1200 eurot.
Kaebaja väitel on kahju hüvitamise taotluse esitamisest möödunud juba 3 kuud, kuid vastust
ei ole.
Kaebuses sisaldub esialgse õiguskaitse taotlus, tõendite (videosalvestised) kogumise taotlus
ning menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
Kaebusele on lisatud kaebaja võõrkeelne 30. detsembri 2025. a pöördumine, mis on vanglas
registreeritud 5. jaanuaril 2026 numbriga 2-3/2-26/73-1. Kohus korraldas dokumendi
tõlkimise.
2. Vastuseks kohtunõudele esitas Tartu Vangla 16. märtsil 2026 kaebuse asjaoludega
seotud materjalid.
3. Tartu Halduskohus jättis 26. märtsi 2026. a määrusega P.Q kaebuse käiguta ja andis
kaebajale tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt
selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei
esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5. Tartu Halduskohus jättis 26. märtsi 2026. a määrusega P.Q kaebuse käiguta ning andis
kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (s.o kaebuse nõuete täpsustamiseks) tähtaja 4
päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai 26. märtsi 2026. a määruse tõlgituna vene
keelde kätte 2. aprillil 2026. Seega hakkas puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema 3. aprillil
2026 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 6. aprill 2026. Kaebaja ei ole praeguseni
halduskohtu 26. märtsi 2026. a määrusele vastanud ega taotlenud kaebuse puuduste
kõrvaldamise tähtaja pikendamist.
6. Kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud
ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (HKMS § 2
lõige 3). Kohus ei saa kaebaja asemel kaebust ja selle nõudeid sisustada, kui kaebaja ise ei
astu kohtu selgituste alusel kaebuse täpsustamiseks vajalikke samme. Kohus tõlgendab
HKMS § 2 lõike 4 alusel esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust
tahtest. Kuivõrd kaebaja ei ole kohtule kaebuse nõudeid täpsustanud ega 26. märtsi 2026. a
määruses toodud tõlgendusele kaebuse nõuete osas vastu vaielnud, mõistab kohus, et kaebaja
nõuab HKMS § 37 lõike 2 punkti 4 alusel vangla tekitatud kahju hüvitamist seoses S-6
sektoris värskes õhus jalutamise piiramisega.
I
7. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette
olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud
kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude
lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse.
Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks
lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras
tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne
menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõige 8). VangS § 11 lõike 8 kohaselt on
vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus
halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt
esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning
vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
8. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtule hüvitamiskaebuse esitamist
pöördunud kaebuse asjaoludega seoses kahju hüvitamise taotlusega Tartu Vangla poole ehk
läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Tartu Vangla 16. märtsi 2026. a vastusest
kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole Tartu Vanglale esitanud kahju hüvitamise taotlust
seoses asjaoluga, et tema jalutamist värskes õhus piiratakse. Kohus märgib, et kaebusele
lisatud 30. detsembri 2025. a pöördumist ei saa tulenevalt selle sisust mõista kahju hüvitamise
nõudena riigivastutuse seaduse § 7 lõike 1 tähenduses. Kaebaja ei ole 30. detsembri 2025. a
pöördumises taotlenud vangla tekitatud kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal
täitmata VangS § 11 lõikest 8 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku
kohtueelse menetluse läbimise nõue.
9. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõude esitamiseks
praegusel juhul läbimata, ei ole kaebus tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav ning
kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
II
10. Kohus mõistab, et P.Q on esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla
kohustamiseks korraldada tema värskes õhus jalutamist nii, et ta oleks õues jalutamas juba
kell 9.00 või 14.00, mitte 10‒15 minutit hiljem.
11. HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse
esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest. Teisisõnu on esialgse õiguskaitse
funktsioon tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise
tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral
saavutatavad.
Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ning see tuleb jätta läbi
vaatamata. Kohus selgitab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik esialgset
õiguskaitset taotleda kahju hüvitamise asjades.
III
12. P.Q taotleb kaebuses riigi õigusabi. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1
punkti 4 alusel, saaks kohus praegusel juhul otsustada riigi õigusabi andmise üle esindamiseks
haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 6). Kuigi kaebaja riigi
õigusabi taotlus on äärmiselt lakooniline, peab kohus siiski võimalikuks taotluse sisuliselt
lahendada. Kohtu hinnangul on antud juhul võimalik hinnata, kas riigi õigusabi määramine on
vajalik ja kas esineb mõni RÕS § 7 lõikes 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest
keeldumiseks.
13. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku
seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või
suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda
pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole kaebaja majanduslik
seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi
õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
14. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud
kohtule üldjoontes arusaadava kaebuse. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks
samamoodi kohtueelses menetluses oma õigusi kaitsta. Kohus selgitab, et vanglal on
haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36),
mis aitab tagada kaebaja õiguste kaitset. Täiendavalt märgib kohus, et kohtute infosüsteemist
nähtuvalt on kaebaja ka varasemalt vangla tegevust vaidlustanud. Seega ei ole ta taoliste
vaidluste puhul kogenematu.
15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks
haldusmenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS
§ 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.
IV
16. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise ja kaebuse tagastamise tõttu puudub
vajadus lahendada kaebaja taotlusi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja tõendite
kogumiseks ning kohus jätab need taotlused sel põhjusel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)