Legislator Case Law & Legislation
3-26-688/8 AI generated

3-26-688/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-26-688/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla kinnipeetav P.Q esitas 10. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles heidab Tartu Vanglale ette, et vangla piirab värskes õhus jalutamise aega. Täpsemalt

Legislator headnote

AI generated

3-26-688/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles heidab Tartu Vanglale ette, et vangla piirab värskes õhus jalutamise aega. Täpsemalt

Keywords

AI generated
warranted characteristic seizable portion substantive defects demonstrated urgency case of personal hardship deficiency of pledge
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-688

Määruse kuupäev

10. aprill 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

P.Q (P.Q) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus asjas nr 3-26-688.

2. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Jätta kaebaja taotlused tõendite kogumiseks ja riigilõivu

tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise

kord

Määruse resolutsiooni punktide 1‒3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav P.Q esitas 10. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse,

milles heidab Tartu Vanglale ette, et vangla piirab värskes õhus jalutamise aega. Täpsemalt

väidab kaebaja, et S-6 sektori personal rikub kodukorda, võimaldades tal värskes õhus

jalutada üksnes 45‒50 minutit, mitte 60 minutit. Kaebaja palub Tartu Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastada ning Tartu Vanglalt välja mõista hüvitise summas 1200 eurot.

Kaebaja väitel on kahju hüvitamise taotluse esitamisest möödunud juba 3 kuud, kuid vastust

ei ole.

Kaebuses sisaldub esialgse õiguskaitse taotlus, tõendite (videosalvestised) kogumise taotlus

ning menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

Kaebusele on lisatud kaebaja võõrkeelne 30. detsembri 2025. a pöördumine, mis on vanglas

registreeritud 5. jaanuaril 2026 numbriga 2-3/2-26/73-1. Kohus korraldas dokumendi

tõlkimise.

2. Vastuseks kohtunõudele esitas Tartu Vangla 16. märtsil 2026 kaebuse asjaoludega

seotud materjalid.

3. Tartu Halduskohus jättis 26. märtsi 2026. a määrusega P.Q kaebuse käiguta ja andis

kaebajale tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt

selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei

esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

5. Tartu Halduskohus jättis 26. märtsi 2026. a määrusega P.Q kaebuse käiguta ning andis

kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (s.o kaebuse nõuete täpsustamiseks) tähtaja 4

päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai 26. märtsi 2026. a määruse tõlgituna vene

keelde kätte 2. aprillil 2026. Seega hakkas puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema 3. aprillil

2026 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 6. aprill 2026. Kaebaja ei ole praeguseni

halduskohtu 26. märtsi 2026. a määrusele vastanud ega taotlenud kaebuse puuduste

kõrvaldamise tähtaja pikendamist.

6. Kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud

ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (HKMS § 2

lõige 3). Kohus ei saa kaebaja asemel kaebust ja selle nõudeid sisustada, kui kaebaja ise ei

astu kohtu selgituste alusel kaebuse täpsustamiseks vajalikke samme. Kohus tõlgendab

HKMS § 2 lõike 4 alusel esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust

tahtest. Kuivõrd kaebaja ei ole kohtule kaebuse nõudeid täpsustanud ega 26. märtsi 2026. a

määruses toodud tõlgendusele kaebuse nõuete osas vastu vaielnud, mõistab kohus, et kaebaja

nõuab HKMS § 37 lõike 2 punkti 4 alusel vangla tekitatud kahju hüvitamist seoses S-6

sektoris värskes õhus jalutamise piiramisega.

I

7. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette

olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude

lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse.

Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras

tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne

menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõige 8). VangS § 11 lõike 8 kohaselt on

vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt

esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning

vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

8. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtule hüvitamiskaebuse esitamist

pöördunud kaebuse asjaoludega seoses kahju hüvitamise taotlusega Tartu Vangla poole ehk

läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Tartu Vangla 16. märtsi 2026. a vastusest

kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole Tartu Vanglale esitanud kahju hüvitamise taotlust

seoses asjaoluga, et tema jalutamist värskes õhus piiratakse. Kohus märgib, et kaebusele

lisatud 30. detsembri 2025. a pöördumist ei saa tulenevalt selle sisust mõista kahju hüvitamise

nõudena riigivastutuse seaduse § 7 lõike 1 tähenduses. Kaebaja ei ole 30. detsembri 2025. a

pöördumises taotlenud vangla tekitatud kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal

täitmata VangS § 11 lõikest 8 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimise nõue.

9. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõude esitamiseks

praegusel juhul läbimata, ei ole kaebus tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav ning

kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.

II

10. Kohus mõistab, et P.Q on esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla

kohustamiseks korraldada tema värskes õhus jalutamist nii, et ta oleks õues jalutamas juba

kell 9.00 või 14.00, mitte 10‒15 minutit hiljem.

11. HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse

esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest. Teisisõnu on esialgse õiguskaitse

funktsioon tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise

tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral

saavutatavad.

Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ning see tuleb jätta läbi

vaatamata. Kohus selgitab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik esialgset

õiguskaitset taotleda kahju hüvitamise asjades.

III

12. P.Q taotleb kaebuses riigi õigusabi. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1

punkti 4 alusel, saaks kohus praegusel juhul otsustada riigi õigusabi andmise üle esindamiseks

haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 6). Kuigi kaebaja riigi

õigusabi taotlus on äärmiselt lakooniline, peab kohus siiski võimalikuks taotluse sisuliselt

lahendada. Kohtu hinnangul on antud juhul võimalik hinnata, kas riigi õigusabi määramine on

vajalik ja kas esineb mõni RÕS § 7 lõikes 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks.

13. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole kaebaja majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi

õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

14. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud

kohtule üldjoontes arusaadava kaebuse. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks

samamoodi kohtueelses menetluses oma õigusi kaitsta. Kohus selgitab, et vanglal on

haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36),

mis aitab tagada kaebaja õiguste kaitset. Täiendavalt märgib kohus, et kohtute infosüsteemist

nähtuvalt on kaebaja ka varasemalt vangla tegevust vaidlustanud. Seega ei ole ta taoliste

vaidluste puhul kogenematu.

15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks

haldusmenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS

§ 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.

IV

16. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise ja kaebuse tagastamise tõttu puudub

vajadus lahendada kaebaja taotlusi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja tõendite

kogumiseks ning kohus jätab need taotlused sel põhjusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)