2-24-14123/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtumääruse tegemise aeg

ja koht

10. aprill 2026.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-14123

Tsiviilasi

Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Peetri tn 22 korteriühistu

avaldus S. S. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2524,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Peetri tn 22

korteriühistu (registrikood 80176457)

Avaldaja lepinguline esindaja: Tatjana Kalin

Puudutatud isik: S. S. (isikukood: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

10.03.2026.a

Kohtuistungil osalesid

Avaldaja lepinguline esindaja Tatjana Kalin

Puudutatud isik S. S.

Resolutsioon

1. Avaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista S. S.lt Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Peetri tn 22 korteriühistu kasuks

põhivõlgnevus summas 291,36 eurot.

3. Välja mõista S. S.lt Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Peetri tn 22 korteriühistu kasuks

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o. 291,36 eurolt alates

18.09.2024.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse.

4. Ülejäänud osas jätta avaldus rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 22 % ulatuses S. S. kanda ja 78 % ulatuses Lääne-Harju vald, Paldiski

linn, Peetri tn 22 korteriühistu kanda.

6. Välja mõista S. S.lt Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Peetri tn 22 korteriühistu kasuks

menetluskulu summas 228,80 eurot.

7. Välja mõista S. S.lt Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Peetri tn 22 korteriühistu kasuks

viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (228,80 eurot) alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Avaldaja nõue ja põhjendused

1. Harju Maakohtule 18.09.2024.a esitatud Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Peetri tn 22

korteriühistu (avaldaja) avalduse kohaselt kuulub S. S.le (puudutatud isik) korteriomand

aadressil XXX. Puudutatud isik on jätnud perioodil 30.09.2021.a - 31.08.2024.a esitatud

arvete alusel osaliselt tasumata majandamiskulud. Sellest tulenevalt on puudutatud isiku

võlgnevus avaldajale 2268,54 eurot. Vastavalt korteriühistu põhikirjale on korteriühistu

liige kohustatud õigeaegselt tasuma sihtotstarbelisi makseid, mis on ettenähtud ühistu

liikme omandis oleva eluruumi ja sellele vastava elamu ja maatüki mõttelise osa

korrashoidmiseks, samuti kommunaalteenuste osutamiseks elamu ühiste

kommunikatsioonide kaudu. Samuti on ühistu liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi

makseid, millised arvestatakse ühistu poolt sõltuvalt korteris elavate elanike arvust,

vastavalt antud korterit tegelikult kasutavate isikute arvule. Ühistu liige on kohustatud

tasuma majandamiskulude eest juhatuse poolt kindlaksmääratud tähtajaks ning põhikirjas

sätestatud arvestuspõhimõtteid järgivalt. Avaldaja on arvetel välja toonud kõik teenused,

mida puudutatud isik on tarbinud ning mille eest on puudutatud isik kui ühistu liige

kohustatud tasuma. Arvetel on märgitud ka maksetähtajad. Avaldaja on puudutatud isikule

võlgnevust meelde tuletanud igakuiste kommunaalteenuste arvetega. Avaldaja esitatud

arved sisaldasid järgnevaid kulusid: haldus- ja hooldustasu, remondifond, prügivedu,

üldelekter, üldvesi, küte, vesi ja kanalisatsioon (tasuda tuleb vastavalt reaalsele tarbimisele

mõõturite näidu alusel), vee soojendamine (omaniku poolt tarbitud kuupmeetrite alusel) ja

reservkapital. Puudutatud isik ei ole täitnud endal lasuvaid kohustusi, s.t on jätnud

osaliselt tasumata avaldaja esitatud arved. Avaldaja on puudutatud isiku poole pöördunud

ka kohtuväliselt. Puudutatud isik teab võlgnevusest ning on lubanud võlgnevuse tasuda.

Puudutatud isik ei ole arvete kättesaamist vaidlustanud või avaldajat informeerinud, et

arved ei oleks puudutatud isikuni jõudnud. Avalduse esitamise seisuga ei ole puudutatud

isik võlgnevust tasunud. Lisaks palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista

põhivõlgnevuselt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldaja palub

menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isiku seisukoht ja põhjendused

2. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu, kuivõrd nõue ei ole õige, on põhjendamatu,

puudutatud isikut kahjustav ning ebaselge. Puudutatud isik on tasunud avaldaja poolt

esitatud arveid tarbitud teenuste eest. Puudutatud isik on korduvalt avaldaja poole

pöördunud, et teada saada, kuidas vaidlusalune võlgnevus tekkinud on. Avaldaja ei ole

puudutatud isikule vastanud ning on pahatahtlikult kohtusse pöördunud. Avaldaja peab

oma nõuet põhjendama ja esitama tõendeid, mis perioodi eest ja millal võlgnevus on

tekkinud. Samuti tuleb selgitada, millal nõue muutus sissenõutavaks. Avaldaja ei ole

võlgnevuse tasumiseks puudutatud isiku poole kohtuväliselt pöördunud. Seega jäi

puudutatud isikule mulje, et võlgnevust ei ole. Avaldaja ei ole puudutatud isikule andnud

täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Avaldaja ei ole tõendanud, et arved puudutatud

isikule saadeti. Puudutatud isikule jääb arusaamatuks avaldaja nõude kujunemine ja selle

arvestus. Avaldaja peab esitama võla tekkimise asjaolud ja arvestuskäigu, tõendamise

koormis lasub avaldajal. Puudutatud isik vaidleb vastu ka avaldaja viivisenõudele, kuivõrd

viivist on arvestatud valelt põhivõla jäägilt ja tühise viivisemäära alusel. Menetluskulud

palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku

kõigi materjalidega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt vaatab kohus

korteriomandi asjad läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 2 kohaselt kohus ei ole seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

4. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 34 lg 1 sätestab, et korteriomandite eset

valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja

korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 järgi korteriomandite kaasomandi osa

eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Vastavalt KrtS § 40 lg 1 ja 2

korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele. Lõike 3 kohaselt korteriomanik võib keelduda kandmast

kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus

hea usu põhimõttega.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku

(kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja)

kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda

võlgnikult kohustuse täitmist.

6. Avaldaja on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja loodud Paldiski

linn, Peetri tn 22 asuva kinnisvara ühiseks haldamiseks ja säilitamiseks (dtl 6). Vaidlust

pole, et puudutatud isik on korteriomandi aadressil XXX omanik ning korteriühistu liige

(dtl 7-8).

7. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik peab tasuma avaldajale

võlgnevuse summas 2268,54 eurot. Nimetatud summa koosneb perioodil 30.09.2021.a-

31.08.2024.a osaliselt tasumata arvetest (dtl 3). Arvetel on kululiikideks haldus- ja

hooldustasu, remondifond, prügivedu, üldelekter, üldvesi, küte, vesi ja kanalisatsioon, vee

soojendamine, reservkapital. Avalduse kohaselt on puudutatud isik jätnud osaliselt

tasumata mitmeid arveid ning võlgneb avaldajale 2268,54 eurot.

8. Kohtuistungil avaldas puudutatud isik, et probleemne kululiik on vesi ja kanalisatsioon.

Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et niivõrd suur võlgnevus on tekkinud veemõõtja

vahetamise tagajärjel. Avaldaja ei ole sellele vastu vaielnud. Puudutatud isik käis

operatsioonil ning nägi pärast operatsiooni halvasti, mistõttu nägi puudutatud isik

veemõõtjate näitu valesti (dtl 122). Veemõõtjate näitu kontrollis korteriühistu esimees,

sest puudutatud isiku nägemine oli ajutiselt halvenenud. Kui puudutatud isik sai kätte arve

nr 210682 (dtl 21) summas 2222,53 eurot, siis sai puudutatud isik aru, et veemõõtjate näit

sai valesti kirja, mistõttu on arvel märgitud tavalisest sadu kordi suurem tarbitud vee

kogus. Puudutatud isik ei ole nii suurel hulgal vett tarbinud (dtl 122).

9. Ühistu põhikirja punktide 3.2.5 ja 3.2.6 kohaselt on puudutatud isik kohustatud

õigeaegselt tasuma sihtotstarbelisi makseid, mis on ettenähtud ühistu liikme omandis

oleva eluruumi ja sellele vastava elamu ja maatüki mõttelise osa korrashoidmiseks, samuti

kommunaalteenuste osutamiseks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu. Lisaks on

puudutatud isik kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid, millised arvestatakse ühistu

poolt sõltuvalt korteris elavate elanike arvust, vastavalt antud korterit tegelikult kasutavate

isikute arvule (dtl 11). Puudutatud isik ei vaidle vastu arvetel märgitud kulude tasumise

kohustusele. Seega ei ole poolte vahel vaidlust arvetel kajastatud teenuste vajalikkuse või

nende osutamise fakti üle. Vaidlus puudutab üksnes arvetel esitatud summade ja teenuste

mahtude (täpsemalt vesi ja kanalisatsioon) põhjendatust.

10. Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isikule saadetud arve nr 210682 (dtl 21).

Viidatud arvest nähtub, et puudutatud isik on teenust vesi ja kanalisatsioon tarbinud

augustis 2021.a mahus 535,500 m3. Kuigi puudutatud isik vaidles kohaselt avaldaja

nõudele vastu (dtl 89-93), siis ei ole avaldaja oma nõuet tõendanud. Avaldaja tugineb

üksnes osundatud arvele. Puudutatud isik leiab, et selline tarbimismaht ei ole võimalik,

niivõrd suur tarbimisnäit tekkis vale veenäidu tulemusel (dtl 122). Arvelt nähtub ka, et

tasumisele kuuluv summa sisaldab uue veemõõtja tasu kogusummas 68 eurot, seega on

puudutatud isiku selgitus kooskõlas sellega, et sellises mahus vee ja kanalisatsiooni

teenuse tarbimine (1992,06 eurot) on seotud veemõõtja vahetusega.

11. Avaldaja esitatud puudutatud isikule kuuluva korteri arvestuse kohaselt on puudutatud isik

perioodil 31.08.2021.a – 31.08.2025.a avaldajale kokku tasunud summa 3228,34 eurot.

Avaldaja on puudutatud isikule eelnimetatud perioodil esitanud arveid kokku summas

5579,81 eurot (dtl 19-20). Seega väidab avaldaja, et puudutatud isiku võlgnevus avaldaja

ees on 5579,81 (esitatud arved) - 3228,34 (tasutud summa) – 82,93 (ettemaks) = 2268,54

eurot. Avaldaja on vaidlustanud arvel nr 210682 kajastunud teenuse vesi ja kanalisatsioon

mahu ja hinna summas 1992,06 eurot. Muus osas puudutatud isik ei vaidle, et ta on

teenuseid saanud ja kasutanud. Seega asub kohus seisukohale, et vaidlustamata osas on

avaldaja nõue põhjendatud. Kuivõrd avaldaja ülejäänud võlgnevuse osa ei vaidlusta, siis

leiab kohus, et avaldaja nõue puudutatud isiku vastu on põhjendatud 276,48 euro ulatuses

(2268,54 – 1992,06).

12. Kohtule esitatud arvetelt ja maksekorraldustelt nähtub, et puudutatud isik on talle esitatud

arved valdavalt tasunud. Samas ilmneb maksekorraldustest, et tasumisel on eelistatud

ümardatud summasid. Näiteks juhul, kui arve suurus on olnud 60,78 eurot, on tasutud 60

eurot. Teisalt on esinenud ka vastupidiseid olukordi, kus arve summa on olnud 81,25

eurot, kuid tasutud on 100 eurot. Seega on võlgnevus kujunenud ajapikku peamiselt

seetõttu, et maksete tegemisel ei ole arvestatud täpsete summadega (dtl 57-60).

13. Puudutatud isik on vaidlustanud tasu vee ja kanalisatsiooni eest 31.08.2021.a arvel nr

210682 (dtl 21). Puudutatud isik leiab, et avaldaja nõue on tõendamata ning pole aru

saada, kuidas avaldaja nõue on kujunenud. Kohus nõustub puudutatud isikuga ning

selgitab, et arvega saab selgitada, mille eest ja kui palju raha nõuti, kuid arve ei tõenda

nõude või kohustuse olemasolu. Avaldajal oli võimalik nõude olemasolu tõendada

korteriühistu dokumentidega (teenusepakkujate arved) ja asjakohaste arvutustega.

Avaldaja ei ole vastu vaielnud puudutatud isiku väitele, et puudutatud isiku korteris

vahetati veemõõdikud. Samas ei ole avaldaja kohtule põhistanud, et puudutatud isik arvel

toodud mahus vett ja kanalisatsiooni tegelikult ka tarbis. Kohus on seisukohal, et üksnes

avaldaja enda koostatud arve ei saa olla avaldaja nõude aluseks ega tõenda teenuse

osutamise mahtu. Seda enam, et sellises mahus tarbimine ei ole tavapärane ning ei vasta

puudutatud isiku keskmisele tarbimisele võrdluses hilisemalt esitatud arvetega (dtl 22-50).

14. Riigikohus on selgitanud, et vaid arvete esitamisega ei saa tõendada, kui palju pidi

korteriomandi omanik majandamiskulude eest tasuma (RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10,

p 14). Avaldajal tuleb tõendada, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud

ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Samuti tuleb tõendada asjaolud, mille

kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud korteriühistu liikmete

vahel (RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p 14; RKTKo 13.02.2013, 3-2-1-181-12, p 15).

15. Avaldaja on vastuseks puudutatud isiku etteheidetele esitanud 11.02.2025.a seisukohaga

võlatunnistuse (dtl 103). Avaldaja väidab, et pooled sõlmisid 18.09.2021.a kokkuleppe, et

puudutatud isik tasub avaldajale iga kuu 100 eurot koos kommunaalkulude maksetega

alates 30.09.2021.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Puudutatud isik selgitas

kohtuistungil, et võlatunnistusel olev allkiri ei kuulu talle ning on võltsitud (dtl 123).

Kohus märgib, et kui puudutatud isik soovis tugineda võlatunnistuse võltsitusele, siis

oleks puudutatud isik pidama dokumendi võltsitust kohtule vastavalt TsMS § 277 lg-le 1

ka põhistama.

16. Riigikohus on 06.02.2008.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 3-2-1-137-07 punktis 13

selgitanud, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude

olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist

seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks.

Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu

kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole

esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg

1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada.

17. Kohus leiab, et avaldaja esitatud võlatunnistus ei tõenda puudutatud isiku väidetavat

võlgnevust. Seda enam, et kohtule esitatud 18.09.2024.a avalduses ei tugine avaldaja

võlatunnistusele, vaid viitab tasumata arvetele (dtl 3). Avaldaja esitatud võlatunnistus on

sõlmitud ja allkirjastatud 18.09.2021.a. Võlatunnistuse kohaselt oleks pidanud puudutatud

isik esimese makse tegema 30.09.2021.a. Kohtule esitatud konto väljavõtetest nähtub, et

puudutatud isik ei ole täitnud väidetavat kohustust võlatunnistuses kokkulepitud

maksegraafiku alusel, vaid on makseid teostanud arvete alusel (dtl 57-60).

18. Kohus selgitab, et kui avaldaja ei ole tõendanud, et pooltel oli tahe võlatunnistusega luua

senise võlasuhte asemele iseseisev kohustus, siis eeldab kohus, et tegemist on

deklaratiivse võlatunnistusega. Riigikohus on selgitanud, et deklaratiivse võlatunnistusega

kinnitatakse olemasolevat võlga, soovides vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle

sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistusega ei looda uut abstraktset kohustust, vaid

reguleeritakse juba olemasolevat võlasuhet. Deklaratiivse võlatunnistuse kehtivus on

seotud põhikohustuse kehtivusega. Arvestades deklaratiivse võlatunnistuse aktsessoorsust,

peab hageja lisaks võlatunnistusele tooma kohtu ette ka kõik alusvõlasuhet puudutavad

asjaolud, sh tõendama kõiki alusvõlasuhtest tulenevaid nõude eelduseid. Üksnes neid

asjaolusid, millele vastuväidete esitamisest on võlgnik võlatunnistuses kehtivalt loobunud,

ei pea hageja enam tõendama (RKTKm 11.02.2026, 2-24-1408, punkt 15). Nagu kohus on

eelnevalt selgitanud, siis avaldaja ei ole tõendanud alusvõla olemasolu, mistõttu ei ole

võimalik avaldaja nõuet ka võlatunnistuse alusel täies ulatuses rahuldada.

19. Kohus peab avaldaja nõuet põhjendatuks summas 291,36 eurot. Kohus selgitab järgnevalt

eeltoodud summa kujunemist. Avalduse kohaselt on puudutatud isikul võlgnevus summas

2268,54 eurot (dtl 19-20). Puudutatud isik on vastuväiteid esitanud üksnes vee ja

kanalisatsiooni võlgnevusele, s.t puudutatud isik on vaidlustanud võlgnevuse summas

1992,06 eurot. Kuivõrd kohus leiab, et võlgnevus vee ja kanalisatsiooni eest summas

1992,06 eurot ei ole tõendatud, siis on puudutatud isikul avaldaja ees võlgnevus summas

276,48 eurot (2268,54 – 1992,06). Kohus leiab, et avaldaja nõutav tasu vee ja

kanalisatsiooni teenuse eest summas 1992,06 euro ulatuses pole põhjendatud, kuivõrd

sellises mahus vee ja kanalisatsiooni tarbimist ei ole avaldaja millegagi tõendanud.

20. Samas ei ole eluliselt usutav, et puudutatud isik vee ja kanalisatsiooni teenust üldse sel

kuul ei kasutanud. Kohtule esitatud arvetelt nähtub, et puudutatud isik on vee ja

kanalisatsiooni teenust ühes kuus tarbinud maksimaalselt mahus 4 m3 (dtl 26-50). Seega

leiab kohus, et puudutatud isikult on põhjendatud välja mõista tasu vee ja kanalisatsiooni

teenuse tarbimise eest tavapärases mahus. Arvel nr 210682 on märgitud teenuse

ühikuhinnaks 3,72 eurot (dtl 21). Seega on põhjendatud puudutatud isikult arve nr 210682

alusel vee ja kanalisatsiooni teenuse eest välja mõista tasu summas 4 x 3,72 = 14,88 eurot.

Kohus leiab seega, et avaldaja nõue puudutatud isiku vastu on põhjendatud kokku summas

291,36 eurot (276,48 + 14,88).

21. Antud juhtumil on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et puudutatud isik arveid

osaliselt tasunud ei ole ning kohtu ette toodud vastuväited ei anna alust keelduda

kohustuse täitmisest täielikult. Kohus leiab, et puudutatud isik ei ole esitanud veenvaid

põhjendusi selle kohta, millest tulenevalt esineks tal õiguslik alus keelduda avaldaja poolt

esitatud majandamiskulude arvete tasumisest osaliselt.

22. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS §

108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et avaldaja nõue on osaliselt põhjendatud ning

kuulub rahuldamisele ning puudutatud isikult kuulub väljamõistmisele majandamiskulude

võlgnevus perioodi august 2021.a kuni august 2024.a eest kogusummas 291,36 eurot.

23. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses.

24. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

25. Avaldaja palub viivis välja mõista seaduses sätestatud määras alates avalduse esitamisest

so 18.09.2024.a (dtl 4).

26. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

27. Puudutatud isik vastuväiteid viivise suurusele ei esitanud, viivise vähendamist ei

taotlenud. Kohus saab viivist vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel kooskõlas VÕS

§ 113 lg 8 (vaata selles osas Riigikohtu 23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-112-

16 punkt 20). Seega tuleb rahuldada avaldaja nõue viivise väljamõistmiseks alates

18.09.2024.a nõudelt 291,36 eurot, kuivõrd puudutatud isik on viivitanud nõude

täitmisega.

28. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldus on osaliselt

põhjendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Puudutatud isikult kuulub avaldaja

kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 291,36 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhivõlalt 291,36 eurolt alates 18.09.2024.a kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse.

29. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

30. Tulenevalt TsMS § 122 lg 3 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2524,16 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

31. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas, kus tegemist on võlgnevuse ja

viivise nõudega puudutatud isiku vastu, millise tasumisega on viimane jäänud viivitusse ja

sellega põhjustanud avaldaja pöördumise kohtusse, on asjaolusid arvestades õiglane jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda võrdeliselt rahuldatud nõude ulatusega. Sellest

tulenevalt jäävad menetluskulud 22 % ulatuses puudutatud isiku kanda ning 78 % ulatuses

avaldaja kanda.

32. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

33. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista riigilõivu summas 50 eurot ja esindajakulu

summas 1987,00 eurot (summa ilma käibemaksuta) (dtl 127-128). Avaldaja lepingulise

esindaja tunnitasu määr on 150 eurot. Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud

järgmised toimingud: kliendi poolt esitatud dokumentide uurimine ja analüüs (0,5 tundi),

kliendiga nõupidamine (0,5 tundi), tõendite kogumine ja avalduse ettevalmistamine,

koostamine, kohtule esitamine (4 tundi), puudutatud isiku poolt esitatud vastusega

tutvumine ja kliendiga nõupidamine (0,5 tundi), kohtunõude täitmine, seisukoha

koostamine, tõendite kogumine ja kohtusse esitamine (3 tundi), kohtumäärusega

tutvumine ja kompromissi koostamine, kohtusse esitamine (2 tundi), kohtuistungiks

valmistumine, menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtusse esitamine (2 tundi),

kohtuistungil esindamine (0,75 tundi). Kokku on avaldaja lepingulise esindaja ajakulu

menetluskulude nimekirja kohaselt 13,25 tundi.

34. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 on põhjendatud menetluskulu avalduse esitamisel tasumisele

kuulunud riigilõiv summas 50 eurot.

35. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vaata Riigikohtu 28.11.2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, punkt 16;

02.05.2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, punkt 56; 10.02.2016.a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-177-15, punkt 13).

36. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot (summa ilma käibemaksuta).

Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu

tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava

toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse

kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise

esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu

(RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25).

Varem on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasu suuruseks hagita asjades

vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul 180 eurot (ilma käibemaksuta) (RKTKm

10.07.2023, 2-22-359/30, p 17), 150 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 07.06.2023, 2-

22-6145/105, p 19), 135 eurot (lisandub käibemaks) (24.05.2023, 2-20-119460/71, p 28),

180 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 30.11.2022, 2-21-13599/26, p 15) ning 150

eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006/24, p 16) (RKTKm

29.01.2024, 2-24-6606, p 16).

37. Avaldaja lepinguline esindaja on jurist. Juristist esindaja tunnitasu ei ole käesoleval juhul

põhjendatud samas määras kui vandeadvokaadi tunnitasu, kuivõrd nende kutsealased

nõuded ja vastutus ei ole võrreldavad. Vandeadvokaadi kutse eeldab riiklikult kontrollitud

eksamit, tõendatud pikaajalist erialast kogemust ning pidevat kohustuslikku täiendusõpet.

Lisaks allub advokaat rangetele kutse-eetika normidele, distsiplinaarvastutusele ja

kutsekindlustuse kohustusele, mis tagavad osutatava teenuse kvaliteeti. Õigusbüroo juristil

eeltoodud nõuded puuduvad. Lisaks, arvestades asja keerukust ja mahtu ning

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, siis leiab kohus, et põhjendatud esindaja tunnitasu on

120 eurot. Käesoleval juhul ei ole vandeadvokaadiga samaväärne tunnitasu põhjendatud

ega mõistlik (vaata ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-

13893, punkt 10).

38. Avaldaja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku

13,25 tundi. Kuigi puudutatud isik avaldaja esindaja kuludele vastu ei vaidle, leiab kohus,

et avaldaja esindaja ajakulu kõikide menetlustoimingute osas ei ole täies ulatuses

põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole järgmised ajakulud:

1) ajakulu, mis on tekkinud seoses 18.09.2024.a avalduse esitamisega (5 tundi).

Arvestades seda, et avaldus on 4 lk pikk, millest sisulist osa on ainult 2,5 lk, siis kohus

leiab, et avalduse koostamise ja tõendite kogumise põhjendatud ajakulu on 3 tundi;

2) puudutatud isiku 02.11.2024.a vastusega tutvumine, seisukoha koostamine ja tõendite

kogumine (3,5 tundi). Puudutatud isiku vastusele koostatud seisukoht oli 3 lk pikk

ning sisuline osa sellest oli 1 lk. Puudutatud isik ei esitanud vastuses õiguslikult

keerukaid vastuväiteid, millele vastuse koostamine oleks olnud keskmisest keerukam.

Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks kokku saab olla 1,5 tundi;

3) kohtuistungiks ettevalmistamine, menetluskulude nimekirja koostamine, kohtuistungil

osalemine (2,75 tundi). Arvestades menetluskulude nimekirja kui menetlusdokumendi

lihtsust, siis peab kohus selle koostamiseks põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi.

Käesoleval juhul on tegemist keskmisest lihtsama vaidlusega, milles ei ole esitatud

oluliselt palju tõendeid. Seega peab kohus istungiks ettevalmistamiseks põhjendatud

ajakuluks 0,5 tundi. Seega on põhjendatud ajakuluks kokku 1,75 tundi.

39. Ülejäänud avaldaja esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja

poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega on

põhjendatud avaldaja esindaja ajakulu kokku 8,25 tundi. Põhjendatud esindajakulu on

seega 990,00 eurot (8,25 tundi x 120 eurot = 990,00).

40. Seega moodustavad avaldaja põhjendatud kulud kokku summas 1040 eurot (50 + 990).

41. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb puudutatud isikul hüvitada avaldaja maakohtus

kantud menetluskulud summas 228,80 eurot (22 % avaldaja menetluskuludest).

42. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada avaldaja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

43. Puudutatud isik menetluskulude väljamõistmist avaldajalt ei taotlenud, seega jäävad

puudutatud isiku menetluskulud tema kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik