4-26-89/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2026, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Rutt Teeveer

Väärteoasja number

4-26-89

Väärteoasi

Tairi Maidla kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 2. jaanuari 2026. a kiirmenetluse otsuse peale

väärteoasjas nr 2610,26,000010

Menetlusalune isik

Tairi Maidla

isikukood 49402056529, elukoht XXX, e-posti aadress

XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht Riia 132, Tartu, e-post ppa@politsei.ee

Asja arutamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, kohus otsustas:

1. Jätta Tairi Maidla kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 2. jaanuari 2026. a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr

2610,26,000010 muutmata.

2. Määrus edastada Tairi Maidlale ja PPA Lõuna Prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline

menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullitalituse Põlva

patrulligrupi I patrullpolitseinik J. Hiop on koostanud väärteoasjas nr 2610,26,000010

kiirmenetluse otsuse 2. jaanuaril 2026, mille kohaselt tarvitas T. Maidla 29. detsembril 2025

kella 21.30 ajal Tartu linnas narkootilist või psühhotroopset ainet amfetamiin ilma arsti

ettekirjutuseta. Kohtuväline menetleja luges kergendavaks asjaoluks varasemate kehtivate

NPALS (narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse) rikkumiste

puudumise. Kohtuväline menetleja määras T. Maidlale karistuseks NPALS § 151 lg 1 järgi

rahatrahvi summas 104 eurot.

2. 10. jaanuaril 2026 esitas T. Maidla Tartu Maakohtule kaebuse, milles soovib otsuse

vaidlustada täies ulatuses. Ta leiab, et narkootilise aine tarvitamist ei ole seadusega nõutaval

viisil tõendatud, tal puudusid joobetunnused ning otsus on õiguslikult vastuoluline, kuna seal

on kirjeldatud, et „isik oli eelnevalt tarvitanud“, kuid kvalifikatsioonitabelis on märgitud

„narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikses koguses“. T. Maidla

selgitab, et tema käest ühtegi ainet ei leitud, seega ei ole talle esitatud arusaadavalt etteheidet,

millise teo ta toime pani (NPALS § 151 lg 1 või § 31 lg 1). Kiirmenetlus oli õigusvastane, kuna

asjas puudusid laboratoorne tõend, joobetunnuste kirjeldus, olukord toimus XXX juhtumi

raames. Lisaks ei testitatud tema XXX, kes T. Maidlat ründas. Tegemist on ebavõrdse

kohtlemisega. Ta palub kiirmenetluse otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada.

3. Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2026 määrusega jäeti T. Maidla kaebus käiguta ning määrati

lisatähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks kuni 23. jaanuarini 2026. Kaebus ei

ole omakäeliselt ega digitaalselt allkirjastatud; kaebuses ei ole märgitud, kas kaebaja soovib

asja arutamist istungil või nõustub kirjaliku menetlusega ning kas ta soovib kaitsjat; samuti

kas tal on taotlusi isikute istungile kutsumiseks ja milliseid tõendeid on tema taotlusel vaja

kohtus uurida.

4. 18. jaanuaril 2026 esitas T. Maidla digitaalselt allkirjastatud kaebuse, milles jäi oma

varasemate põhjenduste juurde. Ta ei soovi menetlusse kaitsjat ning soovib asja lahendamist

kirjalikus menetluses.

5. 10. veebruaril 2026 esitas kohtuväline menetleja toimiku materjalid ning kirjaliku

seisukohas. Seisukohas vaidleb kohtuväline menetleja kaebusele vastu, leides, et

menetlusaluse isiku süü on leidnud tõendamist indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ja

menetlusaluse isiku enda poolt antud ütlustega. Kuna isik nõustus indikaatorvahendi testi

tulemusega, ei taotlenud uriinitesti teostamist ega selle edastamist ekspertiisiasutusele, piirduti

KorS § 41 lg 7 alusel ainult indikaatorvahendi kasutamisega. Kuigi isikul narkootiliste ainete

tarvitamisele viitavad tunnused puuduvad, ei heideta T. Maidlale ette narkojoobes olemist,

vaid narkootilise aine tarvitamist. Ametnikule laekus informatsioon, et isik on hiljuti

tarvitanud narkootilist ainet ja isik seda ka tunnistas, mistõttu allutati isik narkootilise aine

kiirtestile. Kiirmenetluse otsuse blanketil on menetlusalune isik andnud allkirja, et ta nõustub

kiirmenetluse kohaldamisega ja on allkirjastanud ka kiirmenetluse otsuse. Kohtuväline

menetleja selgitas, et menetlusaluse isikuga teostati toimingud Võru politseijaoskonnas, kus

puudusid teised kõrvalised isikud. NPALS § 2 lg 3 käitlemise mõiste sisaldab muu hulgas

tarbimist ehk tarvitamist ja seega on T. Maidla tegu õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1

järgi. Kohtuvälise menetleja hinnangul vastab mõistetud karistus T. Maidla süüle, s.o

sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt väiksemas ulatuses. Kohtuväline menetleja palub

jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

6. 12. märtsil 2026 esitas T. Maidla kirjaliku vastuväite, milles selgitab, et kogu sündmus

leidis aset XXX juhtumi kontekstis, kus ta oli kannatanu. Pärast rünnakut toimetati T. Maidla

kiirabiga meditsiiniasutusse ja seal viibimine kestis mitu tundi. Alles pärast toimingute lõppu

viidi ta politseijaoskonda, et anda ütlusi vägivallajuhtumi kohta. Enne ütluste andmist sai

politseiametnik telefonikõne teiselt ametnikult, kes tegeles vägivallajuhtumi teise osapoolega.

Vahetult pärast seda kõne teostati T. Maidla suhtes narkootiliste ainete kiirtestimine, see

2 (5)

toimus tema hinnangul XXX korraldusel. Samas puudusid tal otsesed narkootikumide

tarvitamisele viitavad tunnused. T. Maidlale ei selgitatud, kas ka teist osapoolt kontrolliti, st

menetlus oli mõlema osapoole suhtes võrdselt objektiivne. Menetluse käigus tehti T. Maidlale

ettepanek anda välja isik, kellelt aine pärines, millisel juhul väärteokaristust ei pruugita

määrata. T. Maidla palub arvestada ka tema psühholoogilist seisundit menetluse ajal, tugev

stress, paanika ja emotsionaalne šokk pärast vägivalda. T. Maidla hinnangul ei võimalda

indikaatorvahend tuvastada aine tarvitamise aega ega selle mõju isiku seisundile kontrollimise

hetkel. Talle ei teostatud laboratoorset vere- ega uriinianalüüsi. Ta palub kohtul hinnata

menetluse läbiviimist tervikuna, arvestades sündmuste tegelikku kronoloogiat, tema seisundit

ja kogutud tõendite piisavust. Samuti palub hinnata, kas kiirmenetluse kohaldamine oli

põhjendatud ja vastas menetluse objektiivsuse ning võrdse kohtlemise põhimõtetele. Ta lisas

oma vastuväitele lisaks kiirabis fikseeritud vigastuste dokumendi.

Kohtuotsuse põhjendused

7. VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

8. Kuivõrd nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku

menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluses pooli

kohtusse kutsumata.

9. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles

vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid

nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

10. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse T. Maidlale ette seda, et ta on 29. detsembril

2025 kell 21.30 ajal tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet amfetamiin ilma arsti

ettekirjutuseta.

11. T. Maidla on vaidlustanud kiirmenetluse otsuse täies ulatuses, leides, et asjaolud ei olnud

selged, mistõttu ei olnud võimalik kohaldada kiirmenetlust; ei olnud alust narkojoovet

kontrollida; temal tuvastatud narkojoove ei ole nõuetekohaselt tõendatud ning arvesse ei ole

võetud tema emotsionaalset seisundit. Lisaks leiab ta, et teist osapoolt ei kontrollitud,

mistõttu menetleja ei järginud võrdse kohtlemise põhimõtet.

12. Kohus märgib, et kiirmenetlust on võimalik kohaldada VTMS § 55 kohaselt juhul, kui

väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema

õigused ja kohustused; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja

võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning isik nõustub kiirmenetlusega.

13. Käesolevas asjas on T. Maidla kirjalikult nõustunud kiirmenetluse otsusega (allkiri

kiirmenetluse otsusel). Kohtu hinnangul on narkootilise aine tarvitamine samuti

nõuetekohaselt tuvastatud ja väärteo toimepanemise asjaolud selged. Indikaatorvahendi

kasutamise protokollist nähtub, et 1. jaanuaril 2026 kella 23.16 ajal on RAPID STAT

narkotestiga (sülje-/pinnatest) tuvastatud indikaatorvahendiga positiivne näit AMP

(amfetamiinile). Prooviandja (T. Maidla) on andnud omakäelise selgituse, mille kohaselt

3 (5)

tarvitas ta 29. detsembril 2025 amfetamiini. T. Maidla on allkirjastanud ka

korrakaitseseaduse (KorS) § 41 lehe, mille kohaselt on ta tutvunud nimetatud paragrahvis

loetletud õigustega (KorS § 41 lg 6) ja nõustunud narkootilise aine joobeseisundi

kontrollimisega. Kuigi protokollis märgitult ei esinenud T. Maidlal narkootilise aine

tarvitamise tunnuseid, on T. Maidla ise andnud selgitusi, et ta tarvitas 29. detsembril 2025

narkootilist ainet ning temal tuvastati positiivne tulemus amfetamiinile. T. Maidla selgitusel

sai politseiametnik informatsiooni tarvitamise kohta vägivallajuhtumi teiselt osapoolelt,

kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas infoallikat ei täpsustanud, kuid selgitas, et

T. Maidla kinnitas narkootilise aine tarvitamist ja nõustus indikaatorvahendi kontrolliga. Ka

kiirmenetluse otsuses on T. Maidla märkinud omakäeliselt: „Tarvitasin 3 päeva tagasi ehk

29.12.2025 kellaaeg umbes 21.30 Tartu linnas amfetamiini“. Seetõttu on läbiviidud

menetlustoiming õiguspärane ning T. Maidlal tuvastatud narkootiline joove tuvastatud

nõuetekohaselt.

14. Käesolevalt ei ole T. Maidla nõudnud bioloogilise vedeliku proovi uuringut, mistõttu oli

narkootilise aine tarvitamise kontroll indikaatorvahendiga piisav. Tulenevalt KorS § 41 lg-st

7 võib nimetatud aine tarvitamise tuvastamisel piirduda indikaatorvahendi kasutamisega, kui

korrakaitseorgani ametiisik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja isik ei nõua

narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist

bioloogilise vedeliku proovi uuringuga.

15. NPALS § 151 lg 1 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta

tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise

eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

16. Sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise“ § 3 lg 1

kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained käesoleva määruse lisas 1 (edaspidi lisa 1)

kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete

isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Eelnimetatud

määruse lisa 1 kohaselt kuulub amfetamiin I nimekirja.

17. NPALS § 3 lg 1 sätestab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on

keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja

psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks

või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

18. NPALS § 2 punkti 3 järgi on käitlemine mh narkootiliste või psühhotroopsete ainete või

lähteainete tarbimine. Seega on kohtuväline menetleja T. Maidla teo kvalifitseerinud

korrektselt. Kohtul ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et T. Maidla oleks amfetamiini

tarvitanud arsti ettekirjutusel.

19. Seega loeb kohus eeltoodud tõendite pinnalt tõendatuks, et T. Maidla tarvitas ilma arsti

ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiin, mis kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete I nimekirja, mille käitlemine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud. Sellega pani T.

Maidla toime NPALS § 151 lg-s 1 märgitud väärteo.

20. Kohus märgib, et käesolev väärteoasi ei puuduta võimalikku lähisuhtevägivalla juhtumit

ja sellega seonduvat ning kohtul puuduvad igasugused andmed sellega seonduvalt läbiviidud

menetlustoimingute osas (teiste isikute joobeseisundi kontroll). Kohtu hinnangul ei anna ka

4 (5)

T. Maidla esitatud eriarsti 1. jaanuari 2026 vastuvõtu kokkuvõte alust arvata, et T. Maidla

nõustumine kiirmenetluse ja indikaatorvahendi kontrolliga ei olnud tema teadlikult antud

kirjalik nõusolek.

21. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. T. Maidla pidi möönma, et talle

ei olnud tarvitatud narkootiline aine (amfetamiin) arsti poolt välja kirjutatud ning et ta ei

oleks tohtinud seda tarvitada. Seega pidi menetlusalune isik möönma, et kui ta tarvitab ilma

arsti ettekirjutuseta keelatud ainet, paneb ta toime süüteo. Eeltoodu alusel pidas T. Maidla

võimalikuks, et ta teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda. Seega pani T.

Maidla NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu toime vähemalt kaudse tahtlusega.

22. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu

tuleb T. Maidlat toimepandud väärteo eest karistada.

23. NPALS § 151 lg 1 näeb arsti ettekirjutuseta narkootilise või psühhotroopse aine

tarvitamise, väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest

ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

24. Kohtuväline menetleja on karistanud T. Maidlat rahatrahviga summas 104 eurot, s.o

tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on kergendava

asjaoluna võetud arvesse, et T. Maidlal varasemad kehtivad NPALS rikkumised puuduvad.

25. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ja arvestada tuleb karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

26. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv proportsionaalne ja

põhjendatud. T. Maidlal puuduvad varasemad kehtivad NPALS rikkumised. Kiirmenetluse

otsuses ja indikaatorvahendi kasutamise protokollis on ta kirjalikult tunnistanud, et tarvitas

amfetamiini. Seega ei ole tema süü suur ning põhjendatud on kergemaliigilise karistuse, s.o

rahatrahvi, määramine.

27. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus T. Maidla kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 2. jaanuari 2026. a kiirmenetluse otsuse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

Kohtunik

5 (5)