2-25-19485/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2026. a, Tartu kohtumaja; kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-25-19485

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E.F-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

24 603,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht XXX 10149)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post XXX)

Kostja: E.F (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista E.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks E.F-i ja AS-i Inbank

Finance vahel 22.03.2024. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L89015630172 ning

selle 11.04.2024. a muudatuse nr L89016114600 alusel:

2.1 põhivõlgnevus 18 628,57 eurot, intress 222,16 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot

ja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 3285,85 eurot;

2.2 viivis 10,9% tasumata põhivõlgnevuse jäägilt aastas alates 11.04.2026. a kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata 18 628,57 eurot ületavas osas põhivõlgnevuse ning haldustasu

väljamõistmise osas.

4. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1598 eurot

(riigilõiv 1260 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot).

5. Jätta hageja menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda ning 2% ulatuses hageja enda

kanda.

6. Mõista E.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna välja 1566,04 eurot.

7. E.F peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 14.11.2025. a Tartu Maakohtule hagi E.F-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja E.F 22.03.2024. a

tarbijakrediidilepingu nr L89015630172, mille alusel sai kostja laenu summas 19 000 eurot.

11.04.2024. a teavitas Inbank Finance AS kostjat laenulepingu muudatusest intressi osas

põhjusel, et kostja ei esitanud laenuandjale soetatud sõiduki registreerimistunnistust ja

laenuandja ei saanud sõidukile registerpanti seada. Muudatusest alates kannab leping

numbrit L89016114600.

Kostja kohustus tasuma laenusumma, intressi ja haldustasu igakuiste osamaksetena 72 kuu

jooksul. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka meeldetuletuskirjale ja täiendavale

tähtajale vaatamata, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 27.08.2024. a. AS

Inbank Finance loovutas nõude 28.08.2024. a hagejale.

Hageja palus kostjalt lepingute alusel välja mõista põhivõlgnevus 18 748,22 eurot, intress

1230,28 eurot, haldustasu 53,20 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 2478,33 eurot; samuti viivised alates 14.11.2025. a kuni põhinõude summas

18748,22 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 10,9% aastas.

2. Juhuks, kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei ole kostjaga krediidilepingu

sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitas hageja kohtu nõudel

28.01.2026. a ka nõude ümberarvestuse. Hageja arvestas kõik kostja poolt tehtud maksed

põhiosa katteks tasutuks. Ka sellisel juhul oli ülesütlemine põhjendatud, sest kostja oli

vähemalt kolme üksteisele järgneva makse tasumisega viivituses.

Ümberarvestuses palub hageja kostjalt välja mõista põhiosa jääk 18 628,57 eurot, intress

222,16 eurot, viivis lepingus sätestatud määras 10,9% aastas alates ülesütlemisele järgnevast

päevast 28.08.2024. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja sissenõudmiskulud 50,00 eurot;

samuti edasiulatuv viivis lepingujärgses määras. Juhul, kui kohus leiab, et lepingujärgne

viivisemäär on tühine, palub hageja välja mõista viivis seadusjärgses määras.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 30.01.2026. a määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja sai hagimaterjalid

ja kirjaliku vastuse nõude kättetoimetamisportaali kaudu kätte 30.01.2026. a. Seega oli

hagile vastuse esitamise viimaseks päevaks 19.02.2026. a. Kostja hagile vastust ei esitanud.

4. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 5 lg 1 kohaselt

lahendab kohus hagi lähtuvalt hageja esitatud nõudest.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes

järgmist. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus

piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus on kontrollinud

nõude rahuldamise eeldusi ja veendunud, et laenuandja ei omandanud enne kostjaga

krediidilepingute sõlmimist piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mistõttu

rikkus kostjaga krediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus märgib, et kostjal oli küll kohustus esitada laenutaotluses õiged andmed, kui

laenuandjal oli ka kohustus esitatud andmeid kontrollida, seda iga lepingu sõlmimise eelselt.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Hageja esitatud selgituste kohaselt on krediidiandja küsinud kostja pangakonto väljavõtted

ja tuvastanud kostja sissetulekud, kuid ei ole kontrollinud kostja kohustusi. Igakuiste

kohustuste osas on hagi kohaselt arvesse võetud kostja avaldatud 98 eurot, samas nähtub

konto väljavõttest, et kostjal on juba kohustusi mitme krediidiandja ees. Sellest tulenevalt

leiab kohus, et laenuandja on küll küsinud kostja pangakonto väljavõtte, kuid ei ole selle

alusel teostanud piisavalt põhjalikku kostja maksevõime analüüsi.

5. VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

Arvestades asjaolu, et hageja ei ole kostjaga krediidilepingu sõlmimise eelselt kontrollinud

piisava põhjalikkusega kostja tegelikku maksevõimet, eelkõige kostja igakuiste kohustuste

olemasolu ja nende suurust, rahuldab kohus hagi osaliselt, s.o vastavalt hageja esitatud

ümberarvestusele. Kuna kostja on jäänud igakuiste maksete tasumisega viivitusse ja kostjale

on saadetud meeldetuletuskirju, on põhjendatud ka hageja nõue sissenõudmiskulude

hüvitamiseks.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 18 628,57 eurot, intress 222,16

eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis

3285,85 eurot; samuti viivis 10,9% tasumata põhivõlgnevuse jäägilt aastas alates

11.04.2026. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Arvestades, et lepingus kokku lepitud intressimäär 10,9% aastas oli väiksem, kui lepingu

sõlmimise ajal kehtinud intressimäär, peab kohus VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt

põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis lepingus kokku lepitud määras.

6. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata 18 628,57 eurot ületavas osas

põhivõlgnevuse ning haldustasu väljamõistmise osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi 98% ulatuses, sellest tulenevalt jäävad menetluskulud 98% ulatuses

kostja kanda ning 2% ulatuses hageja enda kanda.

8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks riigilõiv 1260 eurot ja

õigusabikulud 338 eurot, kokku 1598 eurot.

Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud riigilõivu osas

põhjendatud. Asja sisu ja kestust arvestades on põhjendatud ka hageja õigusabikulud.

Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks välja mõista 1566,04 eurot, s.o 98% hageja põhjendatud ja vajalikest

menetluskuludest.

9. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin