3-25-3484/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3484

Määruse kuupäev

10. aprill 2026

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Nadežda Sergejeva

kaebus

Peipsiääre

valla

kohustamiseks teha ehitusjärelevalvet Kallaste linnas

Liiva tn 1a kinnisasjal asuva puukuuri osas

Menetlusosalised

Kaebaja: Nadežda Sergejeva, esindaja vandeadvokaat Karina

Lõhmus-Ein

Vastustaja: Peipsiääre vald, esindaja Piibe Koemets

Kolmas isik: osaühing ELTEN

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus.

2. Tagastada riigilõiv 20 eurot pärast määruse jõustumist

kaebaja kontole EE781010152002485008.

3. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud vastustaja ja kolmanda isiku kasuks välja

mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

6. Andmesubjektil on õigus esitada enne määruse jõustumist

taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti

24).

Asjaolud

1. Kaebaja Nadežda Sergejevale kuulub kinnisasi asukohaga Tartu maakond, Peipsiääre vald,

Kallaste linn, Võidu tn 109 (registriosa nr 799604, dtl 9). Kaebaja kinnisasi piirneb osaliselt

osaühingule ELTEN kuuluva kinnisasjaga, mille asukoht on Tartu maakond, Peipsiääre vald,

Kallaste linn, Liiva tn 1a (registriosa nr 2786204, dtl 11).

2. Kaebaja esitas 07.11.2024 vastustajale avalduse, milles taotles riikliku järelevalve

algatamist Liiva tn 1a kinnisasjal asuva puukuuri osas (dtl 13-15). Kaebaja leidis, et puukuur

ei ole ehitatud õiguspäraselt, sellest tuleneb kaebajale püsiv negatiivne mõju ja see tekitab

kaebajale kahju.

3. Vastustaja teavitas kolmandat isikut 25.11.2024.a kirjaga nr 6-3/3836 (dtl 64-65) riikliku

järelevalvemenetluse alustamisest, et kontrollida Liiva tn 1a kuuri vastavust nõuetele.

4. Vastustaja teavitas kaebajat 27.11.2024.a kirjaga nr 6-3/3664-1 (dtl 16), et on algatanud

Liiva tn 1a kinnisasjal asuva puukuuri osas riikliku järelevalve menetluse.

5. Vastustaja selgitas vastusena kaebaja järelepärimisele 28.03.2025.a e-kirjas (dtl 17), et

pärast menetluse algatamist on vastustaja käinud kohapeal asja arutamas ning leitud on

lahendus, et pärast kütteperioodi lõppu alustab omanik puukuuri lammutamist.

6. Vastustaja vastas Nikolai Sergejevi avaldusele 17.07.2025 kirjaga nr 6-3/3836-5 (dtl 20-

22). Vastustaja selgitas, et on vastavalt 08.07.2025 a esitatud avaldusele tutvunud täiendavalt

Liiva tn 1 a kuuriga seotud materjalidega ning suhelnud kinnistu omanikuga.

Vastustaja tõi kokkuvõtvalt välja, et viimane suhtlus Liiva tn 1a kinnistu omanikuga leidis

aset 15.07.2025, milles omanik kinnitas jätkuvalt valmidust kuur lammutada, tähtajaks on

pakutud 2025.a oktoober. Kolmanda isiku kavatsusi tõendab see, et vastusta teada ei ole ta

uue küttehooaja tarbeks puid kuuri ladustanud ning küttepuud on ladustatud mujale. Omaniku

seisukoht lammutuse osas on sama mis varasemalt.

Vastustajal puudub alus nõuda puukuuri lammutamist. Omanik oli valmis kuuri seadustama,

kuid see ei õnnestunud naaberkinnisasja omaniku nõusoleku puudumise tõttu. Praegu ei oleks

naaberkinnisasja omaniku nõusolek seadustamiseks vajalik. Uue kuuri ehitamisel lähtuks

Liiva tn 1a kinnistu omanik hetkel kehtivast õigusloomest.

7. Kaebaja esitas vaide (dtl 23-28), milles ta taotles 17.07.2025.a vastuse nr 6-3/3836-5

kehtetuks tunnistamist, riikliku järelevalve menetluse jätkamist ja Liiva tn 1a kinnisasjal

asuva kuuri lammutamise ettekirjutuse tegemist.

8. Vastustaja jättis 16.09.2025.a korraldusega nr 435 vaide rahuldamata (dtl 29-31).

9. Kaebaja esitas 16.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse 17.07.2025.a vastuse nr 6-3/3836-

5 tühistamise ja riikliku järelevalve läbiviimise jätkamise kohustamise nõudes (dtl 2-7).

Kaebaja väitel on puukuur rajatud õigusliku aluseta. Kolmas isik ei ole kaebuse esitamise

seisuga puukuuri lammutanud. Kolmas isik on lammutustöödega alustanud, kuid kaebajal

puudub kindlus, et lammutamine viiakse lõpule. Puukuur mõjutab kaebaja kinnisasja

kasutamist ja on visuaalselt häiriv. Sellelt tulenevad püsivad negatiivsed mõjud, mida ei ole

kuuri lammutamata või teisaldamata võimalik vähendada ega leevendada.

Kaebaja hinnangul on 17.07.2025.a vastus keeldumine ettekirjutuse tegemisest. Vastus on

õigusvastane. Vastustaja saab nõuda puukuuri lammutamist. Vastuses on viidatud õiguslikule

alusele, mis reguleerib tsiviilõiguslikke suhteid. Vastus ei vasta haldusakti põhjendamise

nõuetele.

10. Kohus tagastas 02.03.2026.a määrusega (dtl 35-37) kaebuse Peipsiääre Vallavalitsuse

17.07.2025.a vastuse nr 6-3/3836-5 tühistamise nõudes ja võttis kaebuse menetlusse nõudes

kohustada vastustajat tegema ehitusjärelevalvet Kallaste linnas Liiva tn 1a kinnisasjal asuva

puukuuri osas. Kohus kaasas menetlusse kolmanda isikuna osaühingu ELTEN, andis

kolmandale isikule võimaluse kaebusele vastamiseks ning kohustas vastustajat kaebusele

vastama.

11. Vastustaja esitas 19.03.2026 kohtule vastuse (dtl 42), milles teavitas, et 25.11.2024

algatati riiklik järelevalvemenetlus nr 6-3/3836 eesmärgiga kontrollida Liiva tn 1a kinnistul

Kallaste linnas Peipsiääre vallas asuva puukuuri vastavust kehtivatele nõuetele. Kinnistu

omanik teatas 06.03.2026, et on alustanud puukuuri lammutamist. Vallavalitsus teostas

kinnistul kontrolli 12.03.2026, mille käigus tuvastas, et puukuur on täielikult lammutatud.

Vastustaja asus seisukohale, et järelevalvemenetluse eesmärk on saavutatud ning vajadus

lammutusettekirjutuse tegemiseks on ära langenud, kuna ehitis on vabatahtlikult lammutatud.

Puudub alus järelevalvemenetluse jätkamiseks. Peipsiääre Vallavalitsus lõpetas menetluse

13.03.2026 ja teavitas menetlusosalisi järelevalvemenetluse lõpetamisest 18.03.2026.

Vastusele on lisatud Peipsiääre Vallavalitsuse 18.03.2026.a otsus nr 6-3/3836-12

järelevalvemenetluse lõpetamise kohta (dtl 44) ja foto (dtl 45).

12. Kaebaja esitas 27.03.2026 taotluse menetluse lõpetamiseks (dtl 48-49). Kaebaja viitas

vastustaja 18.03.2026.a otsusele ja asus seisukohale, et kuna ehitusjärelevalve Kallaste linnas

Liiva tn 1a kinnisasjal asuva puukuuri osas on läbi viidud ja kaebaja soovitud eesmärk on

saavutatud (puukuur on lammutatud), esineb alus menetluse lõpetamiseks

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja taotles

menetluskulude jätmist vastustaja kanda.

Kaebaja esitas 30.03.2026 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendi (dtl 51-54) ning palus

vastustajalt välja mõista menetluskulud 392 eurot, s.h õigusabikulud 372 eurot ja riigilõiv 20

eurot.

13. Vastustajal ei olnud vastuväiteid menetluse lõpetamisele. Vastustaja palus jätta

menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja märkis, et tal endal kohtumenetlusega seoses

menetluskulusid tekkinud ei ole.

Vastustaja hinnangul kohaldub HKMS § 108 lg 6 erand. Praeguses asjas on ilmne, et

toimingu tegemine (puukuuri lammutamine) ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, vaid

toimus sõltumatu järelevalvemenetluse tulemusel, mis algatati oluliselt varem kui kaebuse

esitamine kohtule. Vastustaja tõi välja, et järelevalvemenetlus algatati 25.11.2024 (dtl 64-65),

järelevalvemenetlus s.h kirjavahetus vastustaja ja kolmanda isiku vahel (dtl 66-69) toimus

järjepidevalt, aktiivne kirjavahetus kaebajaga algas 2025.a veebruaris, kolmas isik alustas

puukuuri tühjendamist oktoobris 2025 ning puukuur lammutati lõplikult 18.03.2026.

Järelevalvemenetlus oli algatatud ja toimus järjepidevalt enne kaebuse esitamist kohtule ja

sõltumata sellest. Puukuuri lammutamine toimus järelevalvemenetluse loogilise jätkuna, mitte

kohtusse pöördumise tagajärjel. Kaebuse esitamine ei avaldanud toimingu tegemisele

otsustavat mõju ega põhjustanud seda. Kuna järelevalvemenetlus oleks viinud sama

tulemuseni ka ilma kohtumenetluseta, on kaebaja enda otsus kohtusse pöörduda

menetluskulude tekkimise ainus põhjus.

14. Kolmas isik ei ole kaebusele ega kaebaja menetluse lõpetamise taotlusele vastanud ning

ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist.

Kohtu seisukoht

Menetluse lõpetamine

15. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming

tehtud. Viidatud sätet kohaldatakse kohtupraktikas ka juhul, kui kaebaja on kaebuse eesmärgi

kohtuväliselt saavutanud.

Praeguses asjas on HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaldamise eeldused täidetud. Menetlusse võetud

nõudeks on kohustada vastustajat tegema ehitusjärelevalvet Kallaste linnas Liiva tn 1a

kinnisasjal asuva puukuuri osas.

Kohus selgitas 02.03.2026.a määruses järgmist. Kohtuasja dokumentide põhjal on kaebaja

taotletud järelevalvemenetlust alustatud ja seda ei ole lõpule viidud. Kaebajal ei ole õigust

nõuda konkreetse sisuga ettekirjutuse tegemist. Kui järelevalvemenetlust ei ole lõpule viidud,

siis on kaebajal õigus nõuda selle lõpuleviimist (menetlust lõpetava otsuse tegemist). Kohus

hindab sel juhul üksnes menetluse kestust (õigusvastase viivituse esinemist) ja ei anna sisulist

hinnangut menetluse sisule.

16. Menetlusse võetud nõude rahuldamine ei ole praegu enam võimalik, kuna järelevalve on

lõppenud (dtl 44). Pooled nõustusid, et vaidluse jätkamine käesolevas kohtuasjas ei ole vajalik

ning menetlus tuleb lõpetada. Kohus on selgitanud kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi

(dtl 57). Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist tuvastamisnõudes (HKMS § 152 lg 2).

Kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

17. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada

(HKMS § 43 lg 1 p 2).

Menetluskulud

18. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kuulub HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel

tagastamisele. Kohus tagastab riigilõivu pärast käesoleva määruse jõustumist. Kohus tagastab

riigilõivu kaebaja taotluses näidatud pangakontole.

19. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab

menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks

tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud

tingitud kaebuse esitamisest.

Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 108 lg 6 eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja

õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (lahend 3-3-1-50-13 p 12).

Tartu Ringkonnakohus leidis 28.08.2025.a määruses asjas 3-24-2802 p 26, et HKMS § 108 lg

6 alusel menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks ei piisa pelgalt sellest, et kaebuse eesmärk

on saavutatud kohtumenetluse ajal, vaid see peab olema toimunud kohtumenetluse tõttu.

Sellel alusel menetluskulude vastustaja kanda jätmine ei oleks põhjendatud, kui kaebaja oleks

saavutanud kaebuse eesmärgi ka juhul, kui kaebust poleks esitatud.

20. Asjas on tõendatud, et kaebaja taotles 07.11.2024 järelevalvemenetluse algatamist (dtl

13-15), mille vastustaja algatas 25.11.2024 (dtl 64-85), teavitades sellest kaebajat (dtl 16).

Kolmas isik taotles pärast järelevalvemenetluse algatamist täiendavat aega kuni novembrini

2025 (dtl 66). Kaebaja on teinud 27.03.2025 ja 08.07.2025 järelepärimisi menetluse seisu

kohta (dtl 17, 20, 67-68). Kaebajale kinnitati vastusena tema järelepärimistele, et kolmas isik

plaanib kuuri lammutada pärast kütteperioodi lõppu (dtl 17) ja oktoobris 2025 (dtl 22).

16.09.2025.a vaideotsuses märkis vastustaja, et kolmandal isikul on valmidus kuur lammutada

2025.a oktoobrikuu jooksul (dtl 31). Vastustaja teavitas 16.10.2025.a e-kirjas kaebajat, et

puukuuri lammutamisega on alustatud ja hetkel tühjendatakse puukuuri inventarist (dtl 68).

Kaebaja esitas kaebuse 16.10.2025.

Kaebusest ei nähtu, et kaebaja esindaja oleks täitnud HKMS § 53 lg 2 sätestatud kohustust

saata kaebus vahetult vastustajale. Kohus võttis kaebuse menetlusse 02.03.2026.a määrusega

ja toimetas koos määrusega vastustajale kätte ka kaebuse. Vastustaja lõpetas

järelevalvemenetluse 18.03.2026 (dtl 79).

21. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodut arvestades öelda, et kaebaja saavutas kaebuse eesmärgi

kaebuse esitamise tõttu. Vastustaja tegi enne kaebuse esitamisest teadasaamist

järelevalvemenetluses mitmeid toiminguid. Vastustaja teatas 16.10.2025 kaebajale, et ta on

saavutanud kolmanda isikuga kokkuleppe kuuri lammutamiseks ning sellega on alustatud.

Vastustaja tegutses kaebaja eesmärgi (kuuri lammutamise) saavutamise huvides, kuigi

kohtuasja dokumentide põhjal on vastustaja ise läbivalt olnud seisukohal, et kuuri

lammutamise nõue ei oleks põhjendatud ja võimalik oleks ka kuuri seadustamine. See, et kuur

lammutati lõplikult ja vastustaja lõpetas järelevalve pärast kaebuse esitamisest teadasaamist,

ei ole piisav selleks, et jaatada põhjuslikku seost kaebuse esitamise ja kaebaja eesmärgi

saavutamise vahel. Kohus rõhutab, et kaebuse rahuldamise korral ei oleks kaebaja saavutanud

vaidlusaluse kuuri lammutamist, vaid üksnes seda, et vastustajal on kohustus teha

järelevalvemenetlust lõpetav otsus. See oleks võinud olla ka otsus ettekirjutuse tegemisest

keeldumise kohta.

Kaebaja menetluskulud ei tekkinud vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu, vaid põhjusel, et

kaebaja ei mallanud ära oodata järelevalvemenetluse tulemit. Kohus peab tõenäoliseks, et

praegune lõpplahendus (kuuri lammutamine) oleks saabunud ka ilma kaebust esitamata.

22. Kaebajal oli võimalus taotleda menetluse jätkamist tuvastamisnõudes. Kohtupraktikas on

tuvastamisnõudele ülemineku eesmärgina aktsepteeritud menetluskulude hüvitamise

saavutamist (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu lahend asjas nr 3-23-1312). Kui kohus oleks

tuvastamisnõude lahendamisel kindlaks teinud, et vastustaja on järelevalve raames

õigusvastaselt viivitanud, siis võinuks kaebajal olla õigus menetluskulude hüvitamisele.

Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist tuvastamisnõudes.

23. Kokkuvõttes leiab kohus, et menetluse lõpetamine ei toimunud kaebuse esitamise tõttu

HKMS § 108 lg 6 tähenduses. Sel juhul lasub menetluskulude kandmise kohustus HKMS §

108 lg 4 alusel kaebajal. Vastustaja ja kolmas isik ei esitanud menetluskulude nõuet,

menetluskulude nimekirja või kuludokumente ning menetluskulude väljamõistmine nende

kasuks ei ole HKMS § 109 lg 1 alusel võimalik.

24. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada

taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime ja muude isikuandmete

avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). Taotlus tuleb kohtule esitada enne

määruse jõustumist. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks