2-25-21999/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2026, Tallinn

Tsiviilasja number 2-25-21999

Tsiviilasi J Z’i hagi I M’i vastu laenuja kindlustusmaksete hüvitamise nõudes

Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja J Z (isikukood xxx); hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Keijo Lindeberg, e-post xxx ja advokaat Kristina Ivanova, e-post xxx); kostja I M (isikukood xxx).

RESOLUTSIOON

I. Tagastada pooltele kompromiss elatise vaidluse osas tsiviilasja nr 2-25-126612 edastamiseks.

II. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-25-21999 hageja J Z (isikukood xxx) ja kostja I M (isikukood xxx) vaheline kompromiss järgmiselt:

1. poolte kaasomandis olev kinnistu, registrikood xxx, xxx (edaspidi kinnistu või maja) kaasomand lõpetatakse selliselt, et maja müüakse ühiselt kinnisvarabüroo xxx osaühingu (edaspidi kinnisvarabüroo) vahendusel.

2. kinnisvarabüroo maakleri poolt maja müümise täpsed põhitingimused sätestatakse maaklerilepingus, mis on käesoleva kompromissilepingu lisa.

2-25-21999

3. maja müügi alghinnaks on 215 000 eurot. Kui kinnisvarabüroo hinnangul tuleb maja müügiprotsessi käigus maja hinda muuta, lähtuvad pooled kinnisvarabüroo soovitusest, eesmärgiga tagada maja müümine mõistliku aja jooksul.

4. maja müügi korral maja valduse vabastamisel on pooltel õigus võtta majast kaasa enda isiklikud asjad, mis ei ole maja seinte, põranda või lae külge kinnitatud. J Z võtab kinnistul asuvast garaažist kaasa aku-, bensiinija elektritööriistad (lihvimismasinad, tööriistad, poleerimismasinad, trellid, nurklihvija, mootorsaag, akusaag, laserid) ning kalastusvahendid, samuti majast täisautomaatse DeLonghi kohvimasina. I M võtab majast kaasa xxx Zi ja xxx Zi voodid, kirjutuslaua, kummuti, külmkapi, arvutid ja televiisori. Garaažis asuvad aiatööriistad (aku muruniiduk, robotniiduk, aku hekikäärid) jäävad kinnistul asuvasse garaaži vastavalt kokkuleppele maja ostjaga.

5. majast on keelatud eemaldada mööblit ja seadmeid, mis on maja seinte, põranda või lae külge kinnitatud, näiteks köögimööbel (va tehnika, mille saab eemaldada ilma köögimööblit rikkumata), sisseehitatud kapid ja garderoobid, valgustid, sanitaartehnika, elektrijuhtmed ja torud, kütteseadmed jms.

6. maja müügitehingu läbi viimiseks valib notari kinnisvaramaakler, kes poolte kinnistu müüki vahendab.

7. J Z ja I M kohustuvad maja ostuhuvilise selgumisel teatama 24 tunni jooksul kõik ajad, mis neile kinnisvarabüroo valitud notari juures maja ostumüügitehingu tegemiseks sobivad. Seejuures peavad nad tagama, et maja ostuhuvilise selgumisest arvates 14-28 kalendripäeva pikkuse ajavahemiku jooksul on vähemalt 5 erinevat aega, mis on erineval tööpäeval ajavahemikus 10.00-16.00, mis neile sobivad maja ostu-müügitehingu tegemiseks. Kui sobivat aega ei leita, kohustuvad J Z ja I M 24 tunni jooksul kinnisvarabüroo esindajalt või notarilt vastava teate saamisest arvates edastama kõik ajad, mis neile kinnisvarabüroo valitud notari juures maja ostumüügitehingu tegemiseks sobivad järgmise 14 päeva pikkuse ajavahemiku kohta ning tagama, et selle ajavahemiku jooksul on vähemalt 5 erinevat aega, mis on erineval tööpäeval ajavahemikus 10.00-16.00, mis neile sobivad maja ostumüügitehingu tegemiseks.

8. maja müügist saadud tulust arvatakse maha kulud (kinnisvarabüroo tasu, notari tasud, riigilõivud). Ülejäänud summast tasutakse J Zile 10 000 eurot ning allesjäänud summa jagatakse J Zi ja I M vahel võrdselt.

9. J Z loobub kuni 31.03.2026 tasutud laenuja kindlustusmaksete hüvitamise nõudest I M vastu tingimusel, et I M kannab kõik majaga seotud kommunaalmakseid, sh ka sellised, mida käesoleval hetkel kannab J Z (televisioon, maja üldine Internet ja ühe lapse toas olev Internet) ning I M tasub alates 01.04.2026 edaspidi kuni maja müümiseni 50% laenuja kindlustusmaksetest.

10. kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.

III. Poolte sõlmitud kompromissi lahutamatuks osaks on maaklerileping.

2-25-21999

IV. Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega J Zi hagis I Mi vastu laenuja kindlustusmaksete hüvitamise nõudes.

V. Tagastada hagejale J Z’ile käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 385 eurot, mis kanda J Z’i arvelduskontole xxx.

VI. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

1 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on J Zi hagi I Mi vastu laenuja kindlustusmaksete hüvitamise nõudes.

01.04.2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.

Pooled paluvad kohtul kinnitada ka kompromiss tsiviilasjas nr 2-25-126612 ning lõpetada tsiviilasjas menetlus.

TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes lühendavad pooled määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani.

Lähtuvalt TsMS § 150 lg 2 p-st 1 ja lg-st 4 taotleb hageja poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 385 euro tagastamist. Hageja palub riigilõivu tagastada J Z’i arvelduskontole xxx.

Kohtumääruse põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

2-25-21999 TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.

Kompromissi kinnitamine

Harju Maakohtu menetluses on J Z’i hagi I M’i vastu laenuja kindlustusmaksete hüvitamise nõudes.

01.04.2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.

TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes lühendavad pooled määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani.

Pooled paluvad kohtul kinnitada ka kompromiss tsiviilasjas nr 2-25-126612 ning lõpetada tsiviilasjas menetlus.

Kohus selgitab pooltele, et tsiviilasja nr 2-25-126612 menetluse lõpetamiseks esitatud kompromissi ei ole võimalik kinnitada tsiviilasja nr 2-25-21999 raames. Kui pooled soovivad sõlmida kompromissi tsiviilasja nr 2-25-126612 menetluses, tuleb see pooltel esitada tsiviilasjas nr 2-25-126612.

Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas esitatud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita.

Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt laenumaksete hüvitist 7905.84 eurot ja kindlustusmaksete hüvitist summas 748.31 eurot. Kohtule esitatud kompromiss on laiem kui käesoleva tsiviilasja ese, kuid kohtu hinnangul tagab kompromissi sõlmimine õigusrahu. Seega leiab kohus, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.

Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel

2-25-21999 toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Riigilõivu tagastamine

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

Lähtuvalt TsMS § 150 lg 2 p-st 1 ja lg-st 4 taotleb hageja poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 385 euro tagastamist. Hageja palub riigilõivu tagastada J Z’i arvelduskontole xxx. Hageja on tasunud riigilõivu 770 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (770 eurost) pool, s.o 385 eurot. Riigilõiv tuleb kanda hageja taotluses märgitud rekvisiitidele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik