2-24-12599/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

10.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-12599

Kohtuasi

I.O hagi Eesti Vabariigi vastu (Haridus- ja

Noorteameti kaudu) töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise ja hüvitise maksmise nõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.01.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

I.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: I.O (isikukood XXX)

Kostja: Eesti Vabariik (Haridus- ja Noorteameti kaudu,

registrikood 77001292), esindaja peadirektor Jaak Raie

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.01.2026 määrus, rahuldada I.O taotlus ennistada

hagiavalduse esitamise tähtaeg ning saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks tagasi

maakohtule.

2. Rahuldada I.O määruskaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 68 lg 4, § 427).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.O esitas 19.08.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi (Haridus- ja

Noorteameti kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise tasumise

nõuetes. Hageja esitas koos hagiavaldusega taotluse hagi esitamise tähtaja ennistamiseks.

2. I.O töötas Haridus- ja Noorteametis. Hageja tööleping öeldi 11.06.2024 avaldusega üles.

Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte samal päeval.

2-24-12599

3. Hageja pöördus 10.07.2024 Tallinna Halduskohtusse töölepingu ülesütlemise

vaidlustamiseks. Halduskohus tagastas 05.08.2024 hagiavalduse, kuna nõudeid on pädev

lahendama maakohus. Halduskohtu määruse põhjenduste kohaselt ei olnud tegemist selgelt

ekslikult esitatud avaldusega, vaid I.O soovis avalduse lahendamist just halduskohtu poolt.

Seetõttu ei edastanud kohus kaebust maakohtule, vaid tagastas selle. Hageja sai tagastamisest

teada 08.08.2024.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis hagi esitamise tähtaja ennistamise taotluse 21.01.2026 rahuldamata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hageja esile toonud mõjuvat põhjust. Hageja

arvamus, et halduskohus on sellise avalduse lahendamise jaoks õige kohus ning sellest tulenev

avalduse esitamine halduskohtule, ei ole hagejast sõltumatu objektiivne asjaolu.

5. Tähtaja ennistamata jätmise tõttu ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Seetõttu jättis maakohus I.O hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ennistada TLS § 105 lg 1 järgse hagi esitamise

tähtaja, tühistada maakohtu otsustus jätta hagi läbi vaatamata ning saata asi tagasi maakohtule

sisuliseks menetlemiseks.

7. Kaebaja pöördus ettenähtud 30 päeva pikkuse tähtaja jooksul Tallinna Halduskohtusse,

olles veendunud, et vaidlus riigiasutusega kuulub halduskohtu pädevusse. Hageja ei olnud

passiivne ega hooletu ning pöördus 11 päeva pärast kaebuse tagastamist Harju Maakohtusse.

Tähtaja ennistamisest keeldumine riivab ebaproportsionaalselt ja põhjendamatult kohtusse

pöördumise õigust.

8. Hagi läbi vaatamata jätmine oli üllatuslik, kuna maakohus oli hagi menetlusse võtnud ning

eelistungi aja määranud. Maakohus rakendas menetlusõiguse norme poolte suhtes oluliselt

erineva paindlikkusega, kuna luges kostja esindaja haigestumist kinnitava tervisetõendi

piisavaks, et lugeda istungile ilmumine takistatuks, kuid tõlgendas rangelt formaalselt TsMS

§-i 67. TsMS § 67 tõlgendamisel tuleb lähtuda selle eesmärgist ning tagada menetlusosalisele

tegelik ja tõhus õiguskaitse. Mõjuvaks põhjuseks võib olla olukord, kus isik pöördub kohtusse

tähtaja sees, kuid eksib pädeva kohtu valikul. Vastasel juhul muutub kohtusse pöördumise

õigus liigselt formaalseks ning toob kaasa õiguskaitse sisulise kaotuse, mis ei ole kooskõlas

tsiviilkohtumenetluse eesmärkidega. Hageja on töötajana nõrgemas menetluslikus

positsioonis kostjaga võrreldes, mistõttu tuleb TsMS §-67 tõlgendada hageja kasuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel vaidlustatud

kohtumääruse, ennistab hagi esitamise tähtaja ja saadab asja tagasi maakohtule menetluse

jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

10. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue tuleb TLS § 105 lg 1 kohaselt esitada

30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja sai

ülesütlemisavalduse 11.06.2024 ning pöördus maakohtusse enam kui kaks kuud pärast seda,

seega hilinenult. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel TsMS

2-24-12599

§ 66 kohaselt õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei

ennista.

11. Hageja taotles 19.08.2024 tähtaja ennistamist. Taotluse kohaselt esitas hageja 11.07.2024,

s.o seaduses ette nähtud kaebetähtaja jooksul kaebuse halduskohtule. Halduskohus tagastas

kaebuse 05.08.2024 määrusega, mille hageja sai kätte 08.08.2024. Hageja esitas 19.08.2024

maakohtule hagiavalduse ning selgitas menetlustähtaja ennistamise taotluses, et eksis pädeva

kohtu valikul arvates, et vaidlus riigiasutusega (avaliku sektori tööandjaga) kuulub

halduskohtu pädevusse.

12. Menetlustähtaja ennistamine eeldab mõjuvat põhjust (TsMS § 67 lg 1). TsMS § 422 lg 1

järgi on menetlustoimingu tegemata jätmise mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus,

poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud

hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. See loetelu ei ole ammendav.

Mõjuvaks põhjuseks võib kolleegiumi arvates olla ka muu takistav asjaolu, mis üldhinnangu

järgi võis hagejalt mõistlikult oodatavat hoolsust järgides põhjustada hagiavalduse hilinenult

esitamise. Arvesse tuleb võtta, et hageja ei jäänud pärast ülesütlemisavalduse saamist

passiivseks, vaid esitas tähtaegselt kaebuse halduskohtule arvates, et vaidlus riigiasutusega

kuulub halduskohtu pädevusse. Hageja ei vaidlustanud halduskohtu 05.08.2024 määrust, vaid

järgis talle halduskohtu poolt antud juhist ning pöördus enne määruskaebetähtaja lõppu

maakohtusse. Kolleegium loeb hageja eksimuse pädeva kohtu valikul praegusel juhul hagi

hilinenult esitamise mõjuvaks põhjuseks.

13. Ringkonnakohus ennistab kohtusse pöördumise tähtaja, mistõttu ei ole alust jätta hagi

TsMS § 423 lg 3 ja § 66 koosmõjus läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistab seetõttu

maakohtu 21.01.2026 määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.

14. Hageja ei tasunud riigilõivu hagiavalduse ega tähtaja ennistamise taotluse esitamisel, kuid

tasus määruskaebuse esitamisel 70 eurot. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ning

töötasu või palga nõudmise hagi esitamine on RLS § 22 lg 1 p-st 1 tulenevalt riigilõivuvaba.

Kuna maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 alusel, tuleb ringkonnakohtu

hinnangul kohaldada riigilõivu suuruse määramisel RLS § 59 lg 14 asemel RLS § 59 lg-t 15.

RLS § 59 lg 15 näeb ette, et apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava

määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi

või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Käesolevas

tsiviilasjas esitatud hagi on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 1), mistõttu ei tulnud hagejal ka

hagi läbi vaatamata jätmise määruse vaidlustamisel riigilõivu tasuda. Eelviidatud

riigilõivuvabastus ei laiene tähtaja ennistamise taotluse esitamisele, millelt tuleb tasuda

riigilõiv vastavalt RLS § 59 lg-le 20. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei nõua

ringkonnakohus lõivu tasumist, kuna see tuleks taotluse rahuldamise tõttu TsMS § 150 lg 1 p

7 alusel hagejale tagastada. Hagejal on õigus taotleda maakohtult menetlustähtaja ennistamata

jätmise määruse vaidlustamisel tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 6 alusel,

kuna määruskaebus rahuldatakse.

15. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus (TsMS § 173

lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)