2-25-3072/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Otsuse tegemise aeg ja koht

.04.2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-3072

Tsiviilasi

H. K. hagi www.mets24.ee OÜ vastu ettemaksu

tagastamiseks ning kahju ja viiviste hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

2356,36 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: H. K., isikukood XXX, elukoht: XXX

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin

Paulus Advokaadibüroo Emerald Legal OÜ, e-post:

XXX

Kostja: www.mets24.ee OÜ, registrikood 14937414,

aadress: Soometsa tee, 11, XXX, Tahkuranna vald,

86502, Pärnumaa, e-post: XXX, telefon: 5536012

Kostja lepinguline esindaja: Kalle Oja OÜ

Mandatum Õigusbüroo Soo 8, 79513 Rapla tel

XXX e-post: XXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt www.mets24.ee OÜ-lt hageja H. K. kasuks viivis summas 117,90

eurot põhinõudelt 10 431 eurot (periood 26.02.2025 – 03.04.2025).

3. Jätta rahuldamata hageja põhinõue summas 1073,60 eurot ja viivisenõue sellelt VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras, sest need on õiguslikult põhjendamata.

4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta hageja menetluskulud 50%

ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda ning kostja menetluskulud jätta

kostja enda kanda.

6. Määrata hageja H. K. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1657 eurot,

2-25-3072

s.o hagiavalduse esitamisel tasutud ja kohtu poolt seoses hagist osalise loobumisega

mitte tagastatud riigilõiv kokku 525 eurot ja hageja õigusabikulu 1132 eurot.

7. Välja mõista kostjalt www.mets24.ee OÜ-lt hageja H. K. kasuks menetluskulude hüvitis

summas 828,50 eurot.

8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitiselt (828,50 eurot) viivis

võlaõigusseaduse 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna lahendile edasikaebeõigust (TsMS § 405 lg 1). Esitatud apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Sellisel juhul saab esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul käesoleva kohtuotsuse kättetoimetamisest alates. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA NÕUE

1. 26.02.2025 esitas hageja H. K. hagiavalduse kostja www.mets24.ee OÜ vastu, nõudes

hagejalt tasutud ettemaksu summas 10 431 euro ja varalise kahju 1073,60 euro hüvitamist.

Samuti nõudis hageja kostjalt eelviidatud summadelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX FIE ja kostja 2024. aasta sügisel halumasina hinnaga 10

431 eurot müügilepingu. Hageja tasus kauba eest 26.09.2024, ent kaupa ei saanud. Esialgse

kokkuleppe järgi pidi kaup kohale jõudma 2024. a 50ndal nädalal. 10.01.2025 pöördus hageja

ettemaksu tagastamise nõudega kostja poole, kes lubas summa tagastada hiljemalt 2025. a

jaanuari lõpuks. Eeltooduga seoses tekkisid hagejale õigusabikulud. Kostja hagejale

ettemaksu ei tagastanud, misjärel pöördus hageja kohtusse. Ühtlasi taganes hageja lepingust

(millele viitas ka kostjale saadetud kohtuvälises nõudekirjas).

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 28.03.2025 ning andis kostjale 14-päevase tähtaja

hagile vastamiseks. Kostja sai materjalid kätte 04.04.2025 ning esitas vastuse tähtaegselt

17.04.2025.

4. 25.04.2025 esitas H. K. taotluse hagist osaliseks loobumiseks ja poole riigilõivu, s.o 455 eurot

tagastamiseks. Kohus võttis hagist osalise loobumise vastu ja lõpetas menetluse 10 431 eurot

(hageja tasutud ettemaks) nõudes 12.03.2026 määrusega (jõustus 01.04.2026). Kohus tagastas

hagiavalduse nõudelt summas 10 431 eurot tasutud riigilõivust poole, s.o 385 eurot. Määruses

selgitas kohus, et kui hageja loobub hagist osaliselt, siis on tal loobutud osalt 50% ulatuses

õigus riigilõiv tagasi saada (mitte kogu hagihinnalt). Täiendavalt märkis hageja, et hageja

taganes lepingust hiljemalt juba enne hagi esitamist, n.ö konkludentses vormis, esitades

kostjale nõudekirja, mis oli suunatud ettemaksu tagastamisele ja õigusabikulude hüvitamisele.

Kostja sai nõudekirja ka kätte. Seadus ei sätesta, millises vormis tuleb lepingust taganeda.

Järelikult saab lepingust taganeda ka kaudse tahteavaldusega, s.o konkludentselt (vt TsÜS §

2 / 6

2-25-3072

68 lg 3, VÕS § 13 lg 2). Hageja nõudekirjast oli aru saada, et hageja soovib lepingust

taganeda, määrates kostjale kohustuse täitmiseks ka täiendava tähtaja, mida pikendati kostja

soovil kuni 31.01.2025. Täiendav taganemisavaldus (hagis) oli esitatud juhuks, kui eeltoodud

asjaolu üle peaks vaidlus tekkima.

5. Kohus jätkas asja menetlust hageja varalise kahju nõudes summas 1073,60 eurot (kohtueelsed

õigusabikulud), viiviste nõudes sellelt summalt ja summalt 10 431 eurot VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni ning hageja

menetluskulude kindlaksmääramise ja kostjalt väljamõistmise nõude osas. Kohus jätkas asja

arutamist TsMS § 405 sätestatud lihtmenetluses kirjalikult. Menetlusosalised on kohtule

esitanud oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad.

KOSTJA VASTUVÄITED

6. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja on hagejale ettemaksu summas

10 431 eurot tagastanud 03.04.2025, s.o enne hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise

määruse kättetoimetamist 04.04.2025. Hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue on

põhjendamatu ja ebavajalik. Hageja viivisenõuded on alusetud, kuna alusetud on ka hageja

põhinõuded. Kostja tagastas ettemaksu enne taganemisavalduse kostjale kättetoitmetamist

(hageja esitas lepingust taganemise avalduse, millega muutus sissenõutavaks ka ettemaksu

tagastamise nõue, alles hagiavalduses).

7. Hageja menetluskulude osas leidis kostja, et need on ülepaisutatud ja

põhjendamatult suured, arvestades, et tegemist oli lihtsa müügilepinguga, asja materjalide

maht oli olematu (ettemaksu arve ja poolte kirjavahetus, millest selgus, et kostja ei suuda

lubatud kaupa tarnida) ning poolte vahel puudus vaidlus ettemaksu tagastamise kohustuse üle.

Hageja ja kostja menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 4 alusel jätta hageja kanda, seda isegi

juhul, kui kohus hagi rahuldab osaliselt, alternatiivselt - kui kohus leiab, et kostja on täitnud

loobutud osas haginõude pärast hagi esitamist, tuleks kohaldada TsMS § 168 lg 6 ning jätta

hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja ei ole andnud oma käitumisega alust

ettemaksu tagastamiseks kohtusse pöördumiseks, kostja ei ole vaidlustanud ega eitanud

ettemaksu tagastamise kohustust, kuigi hageja ei olnud enne hagi esitamist esitanud isegi

selget müügilepingust taganemise avaldust. Kui hageja esindaja koostas 10.01.2025 väga

põhjaliku õigusliku põhistusega ja sisuliselt hagiavaldust meenutava (hageja 10.01.2025

nõudekiri on vähemalt 80% ulatuses kattuv hagiavalduse tekstiga) nõudekirja, siis on selliste

õigusabikulude hüvitamise nõude näol tegemist hageja sooviga saada sama teksti koostamise

eest tasu kaks korda, s.o. kohtueelse õigusabi hüvitisena ja pärast menetluskuluna kui

hagiavalduse koostamise kulu. Ka hageja esindaja tunnitasu 200 eurot, millele lisandub

käibemaks, on ebamõistlikult kõrge.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et hagi menetluses olevas osas tuleb rahuldada osaliselt. Pooltel puudub vaidlus,

et kostja on hagejale ettemaksu summas 10 431 eurot tagastanud 03.04.2025 ning selles osas

on hageja hagist loobunud. Samuti ei ole vaidlust müügilepingu sõlmimise ja kostja poolt

kauba tarnimata jätmise osas. Pooled on eriarvamusel selles osas, millal hageja taganes

lepingust, millal muutus hageja nõue sissenõutavaks ning kas hageja on andnud kostjale

täiendava tähtaja. Eeltoodust sõltub hageja menetluses olevate ja esitatud nõuete edukus ja

põhjendatus. Enne hageja nõuete osas seisukoha võtmist analüüsib kohus viidatud küsimusi.

Lepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused

3 / 6

2-25-3072

9. Lepingust taganemine õiguskaitsevahendina on sätestatud VÕS § 116 lg-s 1. VÕS § 114 lg 1

sätestab lepingust taganemise puhul täiendava tähtaja andmise teisele poolele, VÕS §188

taganemise avalduse tegemise ja selle tagajärjed ning VÕS § 189 lepingu alusel üleantu

väljaandmise ja hüvitamise kohustuse.

10. Lepingust taganemise puhul peavad olema täidetud nii materiaalsed kui ka formaalsed

eeldused. Formaalse eeldusena peab olema esitatud vastaspoolele taganemisavaldus vastavalt

VÕS § 188 lg-le 1, sisulise ehk materiaalse eeldusena peab esinema taganemist õigustav

põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine § 116 mõttes. Vaidlust ei ole, et

kostja jättis hagejale tarnimata müügilepingus kokkulepitud kauba ehk rikkus lepingut

oluliselt VÕS § 116 lg 2 mõttes. Kohus nõustub hagejaga, et kostjale antud täiendavaks

tähtajaks oli kuni 31.01.2025 – kostja võttis hagejaga ühendust 20.01.2025, paludes

täiendavalt aega jaanuarikuu lõpuni ettemakse tasumiseks (hagi lisa nr 2.2) ning vastavalt

poolt e-kirjavahetusele hageja täiendava tähtaja andis (hagi lisa nr 2.2.). Kui vastaspool jätab

oma kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata, peaks see andma üldjuhul alati lepingust

taganemise õiguse. Samas tuleks hea usu põhimõttest lähtudes kohustust rikkunud poolele

tähtaja määramisel arusaadavaks teha, et tähtaja tulemusteta möödudes võib vastaspool

lepingust taganeda.1 Hageja on kostjale saadetud nõudekirjas viidanud, et „Seoses lepingu

eseme tarnimata jäämisega jäi klient oodatust ilma. Kliendi usaldus Teie vastu on lõppenud

ning klient taganeb Teiega sõlmitud müügilepingust ning nõuab raha tagastamist.“ (hagi lisa

nr 2.1). Taganemise puhul on nn kujundusõigusega, mille puhul saab õigussuhte subjekt ise

ühepoolselt suhet muuta. Teine pool ei saa sellist suhte muutmist takistada, kui

kujundusõiguse materiaalsed eeldused on täidetud ja taganemise formaalset korda on järgitud.

Lepingu lõppemine kaasneb taganemisega automaatselt. Arvestades, et tahteavaldusele

kehtivad TsÜS-i üldised nõuded tahteavaldustele (TsÜS § 67 jj), on võimalik lepingust

taganeda ka TsÜS § 68 lg 3 kohaselt, s.o järelduslikult, nagu on hageja viidanud. Seadus ei

ole ette näinud lepingust taganemise avaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Seega on

oluline vaid see, et teisele poolele ilmneks taganeda sooviva poole tahe, et see tahab lepingut

ühepoolselt lõpetada.2 Kohtu hinnangul on hageja kostjale saadetud nõudekirjas selgelt

väljendanud tahet lepingust taganeda, hageja on andnud ka täiendava tähtaja ning kostja on

hageja nõudekirja, sh taganemisavaldusega kätte saanud. Seega on täidetud

taganemisavalduse materiaalsed ja formaalsed eeldused.

11. Eeltoodut kokku võttes asub kohus seisukohale, et hageja nõue muutus sissenõutavaks alates

01.02.2025, s.o pärast täiendava tähtaja edutut möödumist. Ehkki kostja on hagejale

tagastanud summa 03.04.2025, s.o enne hagiavalduse kättesaamist, ei tagastanud kostja

hagejale ettemaksu varasemalt kokku lepitud täiendava tähtaja jooksul. Taganemise puhul

toimub üleantu tagastamine tagastusvõlasuhte raames VÕS § 189 – 191 järgi, s.o lõpeb küll

täitmisnõue, kuid muud lepingu rikkumisest tulenevad nõuded, esmajoones kahju hüvitamise

ja leppetrahvi või viivise nõuded (mida juba võis nõuda) säilivad (see tuleneb taganemise kui

õiguskaitsevahendi puhul lisaks VÕS § 101 lg 2 teisest lausest).3 Ehkki hageja on loobunud

põhinõudest, on hagejal jätkuvalt kostja vastu viivisenõue VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

10 431 eurolt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni.

12. Viivise nõue summalt 10 431 eurot Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt hageja

kasuks välja 10 431 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi

1 Võlaõigusseaduse kommenteeritud vlj I osa, § 116, kättesaadav arvutivõrgus Juuraveeb - Võlaõigusseadus I: § 116.

Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendina

2 Samas, § 188, kättesaadav arvutivõrgus Juuraveeb - Võlaõigusseadus I: § 188. Taganemise avaldus ja tagajärjed

3 Samas, VÕS § 188.

4 / 6

2-25-3072

esitamisest kuni kohase täitmiseni. Kohus on seisukohal, et nimetatud nõue on õiguslikult

põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Hageja esitas hagiavalduse 26.02.2025 ning kostja

täitis nõude 03.04.2025. Seega selle perioodi eest on hagejale võlgnetav viivis vastavalt

viivisekalkulaatorile 117,90 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

13. Varalise kahju hüvitamise nõue (kohtuvälised õigusabikulud) Ehkki kohtupraktikas on

jaatatud kohtuväliste õigusabikulude varalise kahju hüvitamise nõude esitamist VÕS § 128

lg 2 ja lg 3 ning VÕS § 115 lg 1 alusel, asub kohus seisukohale, et hageja nõue varalise

kahju hüvitamiseks kostjalt summas 1073,60 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab

nõude rahuldamata põhjusel, et kohtuväliste õigusabikulude arve (hagi lisa nr 3, arve nr

25010019) on väljastatud XXX FIE-le, kes ei ole käesolevas menetluses menetlusosaliseks.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka kostjalt 1073,60 eurolt VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras viivise väljamõistmise nõude.

MENETLUSKULUD

14. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt § 174 lg-le

1 ja lg-le 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid ning lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja vajalikus ja põhjendatud

ulatuses tulenevalt TsMS § 175 lg 1.

15. Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et kui

hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema

nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

kommenteeritud väljaandes on märgitud, et kui hageja pöördus kohtusse põhjendatult,

eelkõige juhul, kui kostja rahuldas hageja sissenõutavaks muutunud nõude pärast hagi

esitamist, peab menetluskulud eelkõige §-s 162 avalduva üldise põhimõtte järgi kandma

kostja – vastava aluse annabki kommenteeritav lg 5. Üldjuhul võib öelda, et kui hageja

pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta

kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud.4

16. Kostja on taotlenud TsMS § 168 lg 6 kohaldamist ja menetluskulude hageja kanda jätmist,

kuna leidis, et kostja ei ole andnud oma käitumisega alust ettemaksu tagastamiseks kohtusse

pöördumiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul, arvestades kohtukaasuse asjaolusid, sh, et

hageja on suures osas nõudest loobunud, kuna kostja tasus selle pärast hagiavalduse

esitamist ning menetlusse jäi nõue, mida kohus menetleb vastavalt lihtmenetluse sätetele,

tuleb menetluskulud jagada selliselt, et pooled kannavad hageja menetluskulud võrdsetes

osades ning kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus arvestab kokkuvõttes

menetlusega taotletud eesmärgi saavutamist, menetluse käiku, aga ka seda, millisel määral

on menetlusosalised olnud valmis asja lahendama kompromissiga – kostja on avaldanud

valmisolekut kompromissi sõlmimiseks, ent samas hageja on teinud kompromissettepaneku,

4 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne, I osa, § 162, kättesaadav arvutivõrgus Juuraveeb -

Tsiviilkohtumenetluse seadustik I: § 168. Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi

vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

5 / 6

2-25-3072

mis oma sisult ei olnud kompromiss, nõudes kostjalt sisuliselt kogu hagis esitatu tasumist.

TsMS § 168 lg 6 kohaldamine ei ole põhjendatud, sest kostja andis hagejale põhjuse

hagiavalduse esitamiseks ning kostja tagastas hagejale tasutud ettemaksu alles pärast

hagiavalduse esitamist (ehkki enne selle kättetoimetamist). Eeltoodust tulenevalt analüüsib

kohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

17. Hageja menetluskulud on järgnevad: tasutud riigilõiv 910 eurot (millest on tagastatud

12.03.2026 määruse alusel 385 eurot) ning õigusabikulud 2333 eurot, kokku seega 2858

eurot. Hageja õigusabikulude koosseis (ajakulu 11 tundi 40 minutit) on järgmine:

-

14.02.2025 Hagiavalduse koostamine 6 tundi 1200 eurot

-

12.03.2025 Päringu koostamine (hagi MVM kohta) ning kohtule menetlemiseks

edastamine, suhtlus kliendiga 10 minutit 33 eurot

-

17.04.2025 Kohtu 28.03.2025 hagi menetlusse võtmise määruse analüüs, selgitused

kliendile 20 min 66 eurot

-

25.04.2025 Kostja 17.04.2025 vastuse ja lisade analüüs 50 minutit 166 eurot

-

25.04.2025 Hagist osalise loobumise avalduse, hageja arvamuse ja

kompromissettepaneku koostamine, sh Riigikohtu praktika analüüs, dokumendi

kohtule menetlemiseks edastamine 3 tundi 30 minutit 700 eurot

-

25.04.2025 Menetluskulude nimekirja koostamine, dokumendi kohtule

menetlemiseks edastamine 50 minutit 166 eurot

18. Kohus nõustub kostjaga, et hageja menetluskulud on selgelt ülepaisutatud ning

ebamõistlikult suured, sest käesolev vaidlus ei ole oma sisult õiguslikult keeruline ega

mahukas, kuid vaatamata sellele on hageja esindaja koostanud äärmiselt mahukaid

menetlusdokumente, mis on paisutanud kohtutoimikus olevate lehekülgede arvu. Asja sisust

nähtub, et tõendite kogum ei ole mahukas, asi ise on lihtne ning kokkuvõtvalt on menetlus

kulgenud selliselt, et hageja on suures osas oma algsest nõudest loobunud, kuna kostja on

selle kohtumenetluse jooksul tasunud. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et hagiavalduse

koostamiseks märgitud ajakulu 6 tundi, eriti arvestades, et selle sisu kattub suures osas juba

varasemalt kostjale koostatud ja esitatud nõudeavalduse sisuga, on ülemäärane. Samuti on

selgelt ülepaisutatud hagist osalise loobumise avalduse ajakulu 3 tundi 3 minutit ning ka

menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud 50 minutit. Kohus on seisukohal, et hageja

õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud maksimaalselt 5 tunni ja 40 minuti ulatuses.

Kohtu hinnangul on hageja tunnitasu määr 200 eurot/tunnis põhjendatud ja vastab turu

keskmisele tasemele. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja

vajalikud 1132 euro ulatuses.

19. Hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 1657 euro ulatuses (525 eurot

tagastamata riigilõiv ja 1132 eurot õigusabikulud). Vastavalt kohtu otsustatud

menetluskulude jaotisele (hageja menetluskulud kannavad pooled 50/50 põhimõttel ning

kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda), on kostjalt hageja kasuks väljamõistetava

menetluskulude hüvitise suuruseks 828,50 eurot (1657 : 2). Ülejäänud osas (828,50 eurot)

jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohus mõistab kostjalt välja ka

menetluskulude hüvitiselt viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

6 / 6