2-25-12203/25 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-12203

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungi sekretär

Pille Kaarepere

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.04. 2026. a Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-12203

Tsiviilasi

D.X-i ja G.U hagi Y.J-i vastu elatise nõudes

Hagi hind

4309.56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: D.X (isikukood: XXX),

Hageja II: G.U

(isikukood: XXX; elukoht

mõlemalxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx XXX),

hagejate seaduslik esindaja X.E (isikukood: XXX; elukoht

samas; e-post: XXX),

hagejate lepinguline esindaja: Merike Valgmäe (XXX);

Kostja: Y.J (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i; e-post:

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

23.10.2024, kirjalikus menetluses vastavalt 13.02.2026

määrusele.

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada

1.Välja mõista Egert D.X D.X kasuks elatis kuni D.X täisealiseks saamiseni

(18.05.2034) seadusjärgses miinimummääras:

1.1.1

Tagasiulatuvalt perioodil 01.08.2024-28.07.2025 ühekordse summana

3033.15 eurot.

1.1.2

Hagi esitamise ajal on elatise suuruseks 264.24 eurot kuus [282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)-37.50 eurot (1/12

lasterikka pere toetus )]. Nimetatud summas tuleb elatis tasuda perioodil

29.07.2025 kuni 31.03.2026.

1.1.3

Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 281.12 eurot kuus [295,86 eurot

(baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) -37.50 eurot (1/12

lasterikka pere toetus )]. Nimetatud summas tuleb elatis tasuda alates

01.04.2026.

1.1.4

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisel alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.2 Välja mõista Exxxx G.U D.X kasuks elatis kuni G.U täisealiseks saamiseni

xxxxxxxxxxx) seadusjärgses miinimummääras:

1.2.1. Tagasiulatuvalt perioodil 01.08.2024-28.07.2025 ühekordse summana

2477.01 eurot.

1.2.2 Hagi esitamise ajal on elatise suuruseks 216.10 eurot kuus [282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 50 eurot (50% lapsetoetusest) -37.50 eurot (1/12

lasterikka pere toetus) - 38,14 eurot (15% vähendus, kuna vanusevahe D.X

saarekoppeliga on vähem kui kolm aastat)]. Nimetatud summas tuleb

elatis tasuda perioodil 29.07.2025 kuni 31.03.2026.

1.2.3. Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 230.45 eurot kuus [295,86 eurot

(baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 50 eurot (50% lapsetoetusest) –37.50 eurot (1/12

lasterikka pere toetus )- 40,67 eurot (15% vähendus, kuna vanusevahe D.X

saarekoppeliga on vähem kui kolm aastat)]. Nimetatud summas tuleb

elatis tasuda alates 01.04.2026.

1.2.4. Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisel alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust

2. Määrata otsuse täitmise kord:

2.1. igakuine elatis tasuda iga kuu 10-daks kuupäevaks X.E arvelduskontole nr

EE971010011785426221 (SEB Pank), märksõnaga “elatis”, märkides ülekande selgituses

ära konkreetse kuu, mille eest elatist tasutakse.

2.2. punktides 1.1.1. ja 1.2.1. märgitud tagasiulatuv elatis tasuda X.E arvelduskontole nr

EE971010011785426221 (SEB Pank), märksõnaga “tagasiulatuv elatis” hiljemalt

käesolevas tsiviilasjas elatise osas tehtava kohtulahendi jõustumise päevaks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hagejate esindaja esitas 29.07.2025.a kostja vastu hagi, milles palus kostjalt mõlema

hageja kasuks välja mõista tagasiulatuva elatise perioodil 01.08.2024- 29.07.2025 ja alates

hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni seadusjärgses miinimummääras. Hagi

esitamise aja seisuga oli D.X-il tagasiulatuv elatise nõu summas 3041.67 eurot ja G.U-l

2585.43 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hagejate ema ja kostja kooselust sündinud kaks last: xxxxxxxxxx.a.

D.X ja 29.08.2018.a G.U. Kostja kolis perekonna juurest ära 16.09.2023 a. Hagejate ema ja

kostja abielu on lahutatud xxxxxxxxxx.a. Hagejad elavad sellest ajast koos emaga. Kostja ei

ole andnud hagejate ülalpidamist pärast ära kolimist. Hagejate ema töötab OÜ-s xxxxxx Piim.

Tema sissetulek koosneb töötasust ja peretoetustest. Perekonda kuulub 3 alaealist last,

mistõttu saab ema lasterikka pere toetust.

Hagis on välja toodud hagejate keskmised kulud kuus, mis mõlemal hagejal olid ca 691.38

eurot. Mõlema hageja kulud kaetakse osaliselt lastetoetuste arvel: 80 eurot lastetoetus ja 75

lasterikka pere toetus. Vanemate kanda jääks 526.38 eurot kummagi hageja puhul, millest

tuleks kostjal kanda pool. Hagejad leidsid, et elatise vähendamise alused puuduvad.

Seadusjärgse elatise suuruseks on D.X-il käeoleval ajal 264.24 eurot ja G.U-l 224.60 eurot.

Hagejad selgitasid, et kostja ei ole neid ülal pidanud alates lahkumisest, mistõttu tulenevalt

PKS § 108 nõuavad nad tagasiulatuvat elatist ka aasta eest enne hagi esitamist, so alates

01.08.2024.

2. Hagejate esindaja 10.10.2025 esitatud seisukohas on kirjeldatud hagejate seadusliku

esindaja varalist seisu. Sissetulekuks on perioodil 01.01.-31.08.2025 olnud netotöötasu

keskmiselt 1573.64 eurot kuus. Esindaja viitas, et palgalehtedelt on näha, et laste ema on

teinud tulu teenimiseks palju ületunnitööd ja seda eemärgiga hankida perele sissetulekut. Pere

saab igakuuliselt 710 eurot peretoetusi. 24.09.2025 on hagejate ema kontole kantud valla

poolt ühekordne toetus 260 eurot. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja onxxxxxxx vallas

asuva XXX korteri ühisomanikud. Kostja pole nõustunud korteri müügiga. Esindaja esitas

andmed sõidukite kohta.

Hagejate esindaja selgitas, et kooselu ajal oli kostja töötasu oluliselt suurem kui on näha

kohtule esitaud pangakonto väljavõttelt.

3. Kohtuistungil avaldas hagejate seaduslik esindaja, et elatise vähendamisega tulevikus ta

nõus ei ole. Hagejad elavad koos emaga korteris, vanemad lapsed käivad kodus harva. Praegu

elatakse üürikorteris, mis on keskküttega korteriga, varem oli puuküttega korter xxxxxxxxx.

Hagejate lepinguline esindaja selgitas, et laste ema tegi ületunde, seetõttu on sissetulek

suurem- see oli vajalik, et tagada pere ülalpidamine. Peres ei ole 6 liiget ja on ebaselge, miks

kostja seda arvab.

4. Kuna istungil tõusetus küsimus võimalikust PKS § 102 lg 2 rakendamise vajadusest ja

hagejate ja kostja kulude proportsioonist, esitas hagejate esindaja tõendid seoses eluaseme ja

sidekuludega: kulud korteriühistulexxxxxx korteris hageja kohta 67.13 eurot, elektrikulu

15eurot, sidekulud 18.68 eurot.xxxxxxxxx korteris olid kulud KÜ-le keskmiselt 27.93 eurot,

ja lisandusid küttepuude kulud 11,46 eurot kuu kohta (550:12:4). Hagejad täpsustasid oma

kulude suurust ja kooseisu: D.X-i kuludeks on kuus keskmiselt 685.85 eurot ja G.U-l 682.53

eurot. Mõlema hageja kuludest kaetakse 80 eurot lastetoetuse arvelt, 75 eurot lasterikka pere

toetuse arvelt, jääk 527,53 eurot millest ½ st 263,77 eurot peaks kandma kostja.

5.24.11.2025.a esitas hagejate esindaja vastuse kostja 12.11.2025 seisukoha kohta. Hagejate

esindaja arvates püüab kostja näidata oma tegelikke sissetulekuid väiksemana. Esindaja

märkis, et kostja varjab oma sissetulekut, sest avaldas ise, et kasutab elukaaslase kontot.

Hagejad olid seisukohal, et mitte ükski kostja esitatud tõend ega menetlusdokumentides

esitatud väide ei anna alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimumi. Kostja ei

ole ka pärast kohtuistungit elatist tasunud. Esindaja selgitas, et perekonda kuulub 4 liiget.

Laste ema meestuttav küll aegajalt ööbib pere juures, kuid mitte regulaarselt. Täiskasvanud

tütar käib pere juures üks- kaks kord kuus, kuid ei ööbi. Seega ei saa neid arvata pere

püsikulude jaotusesse.

6.Vastuseks kohtu nõudele esitas hagejate esindaja 02.02.2026.a kulude täpsustuse ja

selgitused kostja vastuväidetele seoses osade kuludega. Kuni 31.07.2025 oli hagejate

elukohaks korter Tõikveres, kus oli puuküte, sellest ka küttepuude kulu. Käesolevalt elab pere

hagejate ema tööandja korteri üürilepingu alusel. Transpordikulud on pärast elukoha muutust

mõnevõrra väiksemad- kokku kogu perel 438 euro, seega ühe hageja kulu 109.50, sh kasko- ja

liikluskindlustuse makse, autolaen ja kütuse kulu. Kütuse kulu kuus on keskmiselt 125 eurot.

Maal on bussiühendus piiratud ja vajalik on sõita Jõgevale ja Tartusse, mistõttu on vajalik

auto ja sellega seotud kulud. Hagejad vähendasid kulusid koolikohustuse täitmisele 20

eurole. Seoses püsikaupadega selgitas hagejate esindaja, et on alates 2024.a augustit ostnud

xxxxxxxx korterisse WC poti (15 eurot), remontinud laste toa (140eurot) ja vahetanud

elutoa tapeedi (90 eurot), Torma korteris on tehtud köögi remont (355 eurot), ostetud lastele

riidekapp ja kirjutuslaud (70 eurot), pesumasin (377.68 eurot, järelmaksuga), köögimööbel:

laud ja toolid (75 eurot), elutoa mööbel: kapp, diivan, teler (kokku 160 eurot). Mööbel on

ostetud kasutatuna. Püsikulud on jagatud aastale, mille tulemusel on kummalegi hagejale

arvestatud 10.42 eurot kuus.

Kulude täpsustuse tulemusel olid mõlema hageja kulud kuus kuni 31.07.2025 keskmiselt

638.98 eurot ja alates 01.08.2025 643.34 eurot. Hagejad jäid selle juurde, et puudub alus

vähendada miinimumelatise suurust. Kostja ei ole töövõimetu ja tal ei ole teisi ülalpeetavaid.

Hagejad märkisid, et kostja leibkonnas elab vähemalt 5 inimest, mistõttu tuleb ka püsikulud

jagada pereliikmete arvuga. Samuti juhtis hagejate esindaja tähelepanu, et kuigi kostja

hinnangul ei tohiks hagejate ema transpordikuludesse arvestada kindlustusmakseid, on kostja

ise seda siiski teinud. Hagejad juhtisid tähelepanu, et kostja kommunikatsiooniarved

sisaldavad lisaks tema enda tel numbrile ka Caremini kasutuses olevat telefoni numbrit ja

Põnniradarit (käekell)- viimase on kostja aga D.X-ilt 01.082025 ära võtnud.

7.Hagejad kirjalikke lõppseisukohti ei esitanud, kuid esitasid menetluskulusid puudutava

taotluse.

Pärast asja arutamise uuendamist esitatud seiskohas viitas hagejate esindaja, et kostja

töövõimetushüvitisest on tema elukaaslase Kxxxxxx Hxxxxxkontole kantud kokku vaid 7

eurot, ülejäänud hüvitis vahemikus 775.93eurot kuni 1058.46 eurot kuus on kantud

kohtutäiturile. Kahel korral- 05.09 ja 15.10.2025- on kohtutäitu tagastanud kostjale kinni

peetud summad Ebaselge on, kas kohtutäitur on kostjale veel midagi tagastanud. Samuti on

märkimisväärne, et kostja ei olnud oma täitmisel olnud võlgnevusi kuni 2025.a augistini eriti

vähendanud, aga on lasknud alates augustist 2025.a kanda kogu töövõimehüvitise täiturile ja

ilmselt pole teinud avaldust mittearestitava sissetuleku arvestamiseks. Hagejad esitasid

kahtluse, et nimetad 1 eurostest summadest ei ole kostjal võimalik end ülal pidada ja kostjal

siiski on muu sissetulek. Hagejad kahtlustasid, et kostja kasutab siiski oma elukaaslae kontot

nii sissetulekute kui ka väljaminekute jaoks. Kostja ei ole esitanud kõiki enda kasutatavate

kontode väljavõtteid ja need, mis on esitatud, on esitatud valikuliselt.

Hagejad viitasid asjaolule, et 21.08.2025.a vastusest hagile ja ka 07.08.2025.a

määruskaebusest nähtub, et kostja haigus (xxxxxxxxxxxxxxx) võib olla krooniline haigus,

sest tegemist on aastast 2024.a esitatud väljavõttega diagnoosi kohta. Pikaajalisele

haiguslehele on ta aga jäänud kohe pärast hagi saamist. Hagejad olid seisukohal., et käeolevalt

on kostja teinud kõik endast oleneva, et näidata ennast varatuna ja ilma sissetulekuta isikuna.

Arvestades eeltoodut, ei ole hagejate arvates alust võtta arvesse kostja tõendamata väiteid

tema vähese sissetuleku kohta. Seega ei ole alust kalduda kõrvale hagejate vanemate

ülalpidamiskohustuse võrdsusest. Hagejad paluvad kohtul hagi täielikult rahuldada.

Kostja vastuväited

8.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis, et on ülalpidamise kohustusest teadlik, kuid ei

ole võimeline sellises ulatuses hagejatele elatist andma, sest tal puuduvad sissetulekud. Kostja

teatas, et on hetkel haiguslehel. Kostja oli seisukohal, et elatist tuleb vähendada tema raske

majandusliku seisundi tõttu. Kostja selgitas, et tal on tasumata võlgnevusi summas 36 278,18

eurot kolmele erinevale kohtutäiturile neljas täitemenetluses.

Kostja märkis, et hagis välja toodud laste kulude summa 2765,52 (1382,76+1382,76) eurot on

ebamõistlik. Kulud, mida on arvestatud ühe lapse poolt täismahus, tuleb tegelikkuses jaotada

vähemalt kuue liikme vahel. Arvesse tuleks võtta ka mastaabisäästu. Kostja peaks tasuma

488.84 eurot. Kostja tõi välja, et laste ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal ja sellest

tulenevalt on laste igakuine ülalpidamine mõlema lapsevanema poolt kokku 977,68 (528,48 +

449,20) eurot. Kostja juhtis tähelepanu, et 977,68 eurot laste kohta on ilmselgelt suurem

summa, kui laste tegelikud vajadused on. Lapsed saavad lisaks lastetoetusele ka lasterikka

pere toetust, kokku toetused 710 eurot, ja ranitsatoetust 260 eurot. Koolilõuna on tasuta ning

koolis on ka raamatud, töövihikud jne tasuta. Hagejad koos seadusliku esindajaga on elanud

kostjale ja esindajale kuulunud korteris kuni 01.08.2025 ja selle aja eest ei ole hagejate

seaduslik esindaja kostjale kasutustasu maksnud, kuigi tasus elektri ja kommunaalkulude eest.

9. 20.10.2025 esitatud seisukohas kordas kostja suuresti varem esitatud seisukohti. Kostja

kordas arvutuskäike hagejate mõlema vanema ülalpidamise summa (kokku 977.68 eurot) ja

kulude ebamõistliku summa (2765.52 eurot) kohta. Kostja jäi selle juurde, et tema halb

varaline seisund on põhjuseks elatise vähendamisel alla miinimummäära. Kostja on

haiguslehel alates 31.07.2025.a. Kostjal on ühisvara hagejate seadusliku esindajaga: korter

XXX, mis seisab tühjalt, ja sõidukid- üks neist kostja kasutuses, teine hagejate seadusliku

esindaja kasutuses.

Kostja esitas oma kulude ülevaate perioodil 30.07.-19.10.2025: eluase 210,17 eurot,

kommunikatsioon 87.57eurot, sõiduki liikluskindlustus 13.23 eurot, laenu kuumakse 225.51

eurot, kohtutäituri maksegraafik 100 eurot.

Kostja leidis, et on võimeline tasuma elatist mitte rohkem kui 100 eurot kuus.

10. Kohtuistungil selgitas kostja, et tema sissetulek vähenes aasta lõpus- ta on haigestunud ja

millal paraneb, ei saa prognoosida. Kuna sissetulekut ei ole, siis ei ole lapsi millestki ülal

pidada. Kostja tunnistas, et ei ole lastele menetluse ajal ülalpidamist andnud. On maksnud

tagasi Inbanki laenu. 2025.a võis saada tagasi tulumaksu, kuid see läks otse täituritele. Kostja

avaldas, et elab elukaaslasele kuuluvas korteris ja maksab seal osaliselt korteriga seotud

kulusid. Kostja leidis, et laste transpordikulu ning kulud hügieenile ja tervisele on liiga

suured.

11. Pärast kohtuistungit esitas kostja 12.11.2025.a vastuse, milles esitas enda maksevõime

aruande, mis kajastab tema tegelikku varalist seisundit, igakuiseid sissetulekuid, vältimatuid

elamiskulusid ning rahalisi kohustusi. Aruanne on koostatud august 2024.a kuni 12.11. 2025.a

andmete alusel. Kostja avaldas, et tema sissetulek oli 909,83 eurot kuus, millest katab

vältimatud elamiskulusid keskmiselt 978,86 eurot kuus, laenukohustusi summas 218,09 eurot

kuus, kohtutäituri maksegraafiku summas 100,00 eurot kuus. Pärast nimetatud kohustuste

täitmist ei jää kostjale vabalt kasutamiseks mitte midagi. Muus osas korda kostja varem

esitatut. Kostja märkis, et hagejate esindaja ei ole varasemal perioodil elatist nõudnud. Kostja

leidis, et kuna elukoha vahetuse tulemusel asub laste kool ja perearst elukoha vahetus

läheduses, puuduvad väljaminekut transpordile.

12. 13.11.2025 esitas kostja vastuväited hagejate kuludele. Ta leidis, et eluasemega seotud

kulud tulnuks esitada pikema perioodi kohta. Kostja kordas oma etteheidet, et hagejate

perekond on 6 liikmeline, kuid kulud on jagatud neljale liikmele. Sünnipäevakulud ja teater

on kostja hinnangul luksuskaubad, millised kulud on vabatahtlikud. Põhjendamatuks pidas

kostja ka kulusid raamatutele 40 eurot, kestvuskaupadele, transpordile ja osaliselt

toidukulusid. Kulud tuleks jagada vastavalt kummagi vanema maksevõimele.

13.25.11.2025 esitas kostja põhjaliku vastuväite hageja 24.11.2025 seisukohale. Kostja

hinnangul sisaldab hagejate seisukohtade kogum mitmeid õiguslikult ebaõigeid väiteid,

tõendamata järeldusi, moonutatud faktilisi asjaolusid ning kohtupraktikat eiravaid tõlgendusi.

Kostja rõhutas, et seaduse järgi tuleb hinnata mõlema vanema tegelikku ülalpidamisvõimet,

lapse tegelikke kulusid ning riiklike toetuste arvestamist. Hagejate esitatud arvutuskäigud ja

väited on selles osas olulisel määral puudulikud. Kostja teatas, et ei kasuta elukaaslase kontot

tulu varjamiseks. Igapäevaseks elamiseks kasutatakse elukaaslase kontot, kuna kostja enda

konto on arestitud. Kostja teatas, et ei esita elukaaslase kontot, sest tema elukaaslane ei ole

menetlusosaline. Kostja leidis, et hagejate kulud on tõendamata.

14.Vastuseks kohtu nõudele esitas kostja 01.02.2026.a kulude täpsustuse ja täiendavalt veel

vastuse 12.02.2026.a. Kostja poolt märgitud eluasemekulud k.a elektrikulud on summad,

mida kostja tegelikult ise tasub ühise majapidamise kokkuleppelise kulude jaotuse alusel.

Seetõttu ei ole tegemist kogu leibkonna kulude mehaanilise jagamisega, vaid kostja reaalse

majandusliku panusega ühisesse majapidamisse. Kostja selgitas, et tervisliku seisundi tõttu

peab ta jälgima toitumist, mis tõstatab tema toidukulusid: kasutama kolesterooli vaest dieeti,

vähem rasvast loomset liha, mune, vältima kastmeid sh majoneesi, kondiitritooteid, eelistama

väiksema rasva % piimatooteid sh juuste, jogurteid, kohupiima jne. Kostjal on

teenusepakkujaga sõlmitud Põnniradari leping, millest tulenevalt on tal jätkuv maksukohustus

kuni lepingu lõppemiseni. Kostja tasub D.X-i telefoniteenuse eest. Kostja kasutab enda

sõidukit arstivisiitideks, igapäevasteks toiminguteks ja isiklikeks vajadusteks.

Kostja oli seisukohal, et lapse ülalpidamised ei ole oma olemuselt võrreldavad täiskasvanu

isiklike majanduslike kohustustega. Täiskasvanu finantsotsused (nt sõiduki soetamine

laenuga, liikluskindlustus, kaskokindlustus, finantskohustused erinevate krediidiandjate ees,

mööbli soetamine, eluaseme remontimine jt) ei kujuta endast laste otseseid

ülalpidamiskulusid. Samas mõjutavad kostja isiklikud kulud tema maksevõimet, mistõttu on

kostjal õigus need menetluses esitada. Kostja leidis mitmete hagejate kulude osas (transport,

vaba aja tegevused, sünnipäevad ja taskuraha), et neid ei pea tegema, kui rahalisi vahendid ei

ole. Kestvuskaubad ja mööbel on ühekordsed ostud, riideid ning koolikaupu pole igas kuus

vajalik osta. Teise korteri kulud ei ole laste igapäevaseks eluks vajalikud.

Kostja teatas, et seoses pikaajalise töövõimetusega otsustas tööandja lõpetada kostjaga

töölepingu alates 03.03.2026.a. Seetõttu jääb kostja alates 03.märtsist 2026.a töötuks. Kostja

töövõime küsimus ei ole hetkel veel lõplikult otsustatud ning vastav otsus tehakse nagu

eeltoodust märgitud hiljemalt 19.03.2026.a. Kostja palus seda arvesse võtta.

15. Kirjalikus lõppseisukohas teatas kostja, et on töötu ja tema töövõime hindamine on

pooleli. Pärast asja arutamise uuendamist, kostja 06. aprilliks 2026 täiendavat arvamust ei

esitanud. Samuti ei esitanud kostja tõendeid enda töövõime hindamise otsuse kohta.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb

rahuldada.

16.Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: hagejad on kostja lapsed: D.X on

sündinud 1xxxxxxxxx.a ja G.U xxxxxxxxxx.a. Puudub vaidlus, et hagejad elavad pärast

vanemate kooselu lõppemist septembris 2023.a koos emaga: kuni 31.07.2025 elatis vanemate

ühisvarasse kuuluvas korteris xxxxxxxxs ja alates 01.08.2025.a xxxxxx ema tööandjalt

üüritud korteris.

17.Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased.

PKS § 100 lg 1 sätestab: Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks

anda ülalpidamist muul viisil. sama paragrahvi lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem

lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos

või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse

huvides.

18.Puudub vaidlus, et kostja ei ole lastele ülalpidamist andnud ei raha maksmisega ega otse

nende kulusid tasudes (va D.X-i telefoni eest tasumine). Kostja lastega koos ei ela s.t neid

vahetult ülal ei pea. Hagejad on esitanud 29.07.2025.a nõude jooksva elatise välja

mõistmiseks seadusjärgses miinimumsummas ja tagasiulatuvalt 1 aasta eest s.o perioodil

01.08.20254-28.07.2025.a.

Kuna kostja ei ole kogu nimetatud perioodi jooksul hagejate suhtes ülalpidamiskohustust

täitnud ega asunud seda täitma ka menetluse ajal, on hagejatel põhjendatud nõudeõigus kostja

vastu. Pooltel on vaidlus ülalpidamiskohustuse (elatise) suuruse üle. Hagejad soovivad

seadusjärge miinimumi määramist, kostja teatas menetluse alguses, et on nõus tasuma 100

eurot. Kostja leiab, et elatis tuleks määrata alla miinimummäära.

19.Seadusjärgse miinimumelatise suuruse määramisel juhindutakse PKS § 101, mille lg 1

sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel

arvutatud summa. Elatise määramisel PKS § 101 järgi võetakse aluseks indekseeritud

baassumma (lg 3), millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4). Lõigetes 3 ja 4

nimetatud indekseerimised toimuvad iga aasta 01. aprillil. Hagi esitamise ajal 29.07.2025 oli

baassummaks 282.31 eurot ja koos lisandusega oli see 341.74 eurot. Seega oli nimetaud

perioodil lapse üldiseks baaselatiseks just 341.74 eurot.

PKS § 101 lg 5-7 alusel tehakse nimetatud üldisest baaselatise summalt aga mahaarvutusi.

Lõike 5 alusel arvestatakse laste vajadusest maha lastetoetused ja lasterikka pere toetused

järgmiselt: kogu lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest, mis on jagatud võrdselt toetust

saava pere kõigi laste vahel. Seaduses loetakse, et nimetatud ulatuses saab laste vajadused

rahuldada just toetustega. Seega arvestatakse baaselatisest maha kummagi vanema kasuks

poolt lastetoetusest (s.o 80/2 või 100/2) ja pool lasterikka pere toetusest, mis on jagatud laste

arvuga ja siis veel kahega (kummagi vanema osa).

Lõike 6 järgi võetakse elatise suuruse määramisel arvesse aeg, mille laps on kohustatud

vanema juures, kuid seda alates seitsmest ööpäevast kuus (keskmiselt).

Lõike 7 annab aluse nn mastaabisäästu arvesse võtmiseks: Kui isik on kohustatud elatist

tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15

protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike

puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

20.Eeltoodus sätetest tulenevalt on hagejatel alates hagi esitamisest (29.07.2025) õigus saada

lahuselevalt vanemalt – kostjalt- elatist järgmises suuruses:

-

D.X 341.74- 40 (pool lapsetoetusest 80:2)- 37.50 (pool lasterikka pere toetusest

jagatuna laste arvuga 225:2:3)= 264.24 eurot.

-

G.U 341.74- 50 (pool lapsetoetusest 100:2)- 37.50 (pool lasterikka pere toetusest

jagatuna laste arvuga 225:2:3)= 254.24 euro. Kuna hagejate vanusevahe on vähem kui

3 aastat, tuleb G.U-l maha arvestada täiendavalt 15%, so 38.14 eurot. Elatise

suuruseks jääb 216.10 eurot.

Kohus märgib, et kuigi hagejate arvutuses on G.U lapsetoetuse suuruseks märgitud 80 eurot,

on selle suuruseks vastavalt Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 siiski ilmselt 100 eurot. See

tuleneb ka peretoetuste kogusummast, mis on 710 eurot: 710-450 (lasterikka pere toetus)-

2x80 (kahe vanema lapse lapsetoetus)= 100. Nimelt puudub vaidlus, et hagejate perre kuulub

nende vanem vend, mistõttu on G.U pere kolmas laps, mis tähendab teotust 100 eurot.

21.Hagejad on esitanud nn tagasiulatuva elatise nõude. PKS § 108 sätestab: Õigustatud isik

võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju

hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Kuna kostja ei ole hagejate ülalpidamisse perioodil 01.08.2024-29.07.2025 panustanud ja

hagejad on üksinda ülal pidanud nende ema, on hagejate nõue tagasiulatuva elatise osas

samuti põhjendatud. Alates 01.04.2025 oli kummagi hageja elatise seadusjärne suurus D.X-il

264.24 eurot ja G.U-l 214.60 eurot. Sellele eelneval perioodil (so arvestatud alates

01.04.2024) oli elatise miinimum järgmine: baassumma 272.76 eurot, lisaks 3%= 327.72

eurot; mahaarvamised: D.X 327.72 – 40- 37.50= 250.22 eurot; G.U 327.72 – 50- 37.50-

36.03=204.19 eurot.

22.Kuna kostja üheks vastuväiteks oli, et tema sissetulek ei võimaldada lastele

miinimumsummas elatist tasuda, tuleks arvesse võtta PKS § 102 lg 2. Nimetatud sätte

kohaselt tuleb kohustaud vanemal kasutada oma vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Ühetaolise ülalpidamise hindamiseks on oluline ka see, millised on laste kulud.

Samuti on kostja väitnud, et miinimumelatise summa ületab laste vajalikke kulusid.

23.Hagejad on esitanud ülevaate enda kuludest, mis on kokkuvõttes on samas suurusjärgus

kui pool seadusjärgsest elatisest koos toetustega. D.X-i kuludeks hagejate esindaja viimases

menetlusdokumendis välja toonud kuni 31.07.2025 638.98 eurot ja alates 01.08.2025 643.34

eurot ning G.U-l kuni 31.07.2027.a. 638.98 eurot ja alates 01.08.2025 643.34 eurot.

Kui arvestada, et mõlema lapse puhul saab osa kulusid (vajadusi) kaetud toetustega

(80+/2x37.50) või 100+(2x37.50)) jääb vanemate kanda kuludest mõlemal lapse kohta kokku

varasemal perioodil (xxxxxxxxx elamise ajal) 957.96 eurot (483.98+473.98 eurot) ja jooksval

perioodil 966.68 eurot (488.34+478.34). Kokkuvõtvalt tuleks kostjal lasetel vajalike kulude

alusel tasuda hagejatele käeoleval ajal kokku 483.34 eurot, miinimumelatis hagejatele kokku

on 478.84 eurot. Seega ei ole hagejate kulud kuidagi üle paisutaud või ebamõistlikud ning

kulude suurus vastab sellele, mida seadusandaja on üldise reeglina vajalikuks ja mõistlikuks

pidanud. Kohus märgib siinkohal, et see, kuidas jagunevad kogukulude (ülalpidamise summa)

siseselt eri kululiigid, on iga pere siseküsimus ja sõltub pere elukohast ja -ruumist, iga lapse

konkreetsetest vajadusest, perekonna koosseisust jms (näiteks on mõnes peres toidukulud

väiksemad, sest toit kasvatatakse ise, kuid on suuremad kulud transpordile, mõnes peres on

aga suuremad eluasemekulud, väikelaps ei kasuta veel sideteenuseid, kuid vajab mähkmeid

jne).

23.Kostja esitas kogu menetluse jooksul vastuväiteid peaaegu kõigile hagejate kuluartiklitele,

kohus käsitleb neid vastuväited eraldi allpool. Hagejad menetluses ka korrigeerisid enda

kulusid. Kohus on lähtunud viimasena esitatud kulude nimekirjast.

Kohus teatab, et kohtule olid arusaamatud kostja arvutused, kus ta leidis, et mõlema vanema

ülalpidamise korral oleks ülalpidamise summa kokku 2765.52 eurot (1382,76+1382,76)

eurot)- näiteks 20.10.2025.a vastuse p 2.3, 12.11.2025.a seisukoha p 2.3. Täiesti arusaamatu

on, kuidas kostja sellise summani jõudis, kui samades vastusest on eelpool (p 2.2) leitud, et

mõlema vanema ülalpidamise korral oleks summa hagejatel kokku 977.68 eurot ja koos

lastetoetustega veidi suurem. Mis põhjusel kostja need summad veelkord kahega korrutas, on

arusaamatu.

24.Kostja esitas korduvalt nõudeid, et kõik hagejate kulud tuleks tõendada. Kohus märgib, et

selline nõudmine ei ole kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Riigikohus on korduvalt, viimati

13.06.2025.a tsiviilasjas 2-23-8691 tehtud lahendis, selgitanud, et kui vanemalt nõutakse

elatist PKS §-s 101 sätestatud alusel, ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid

kulutusi kohtumenetluses tõendada (lahendi p 20.1) (Varasemalt nt 3-2-1-120-14 p 14, 3-2-1-

165-13 p 15). Seega puudus vajadus hagejatel kõiki kulusid kogu perioodi osas tõendada.

Kohus palus esitada põhjendused ja võimalusel tõendeid juhuks, kui kohus peab hindama

PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamist, et teha kindlaks hagejate ja kostja vajaduste

proportsiooni.

25. Kostja leidis, et lähtuvalt tema majanduslikust olukorrast tulenevalt tuleb elatis määrata

alla seadusjärge miinimumi.

Elatise vähendamist alla seadusjärgse miinimummäära (alla § 101 sätestatud määra)

reguleerib PKS § 102, mille lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lõikes 1 viidatud

olukorraks on olukord, kus kohustatud isik ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit

arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist.

PKS § 102 lg 2 tulenevalt võib seega elatist vähendada alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise

summa vaid mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Riigikohus on elatise vähendamist alla seadusjärgse määra käsitlenud mitmetes lahendites.

Näiteks lahendis 2-19-19160 selgitab riigikohus, et kehtiva õiguse kohaselt peab mõjuvale

põhjusele elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra PKS § 102 lg 2 alusel

tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud

välja tooma ja neid ka tõendama (vt RKTKo nr 2-16-118651/31, p 10; 28. oktoobri 2015. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas

lauses toodud näidisloeteluna. Varasemalt on lahendi 3-2-1-174-16 p-s 13 selgitatud, et PKS

§ 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid

arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks või mitte (vt RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 11; RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 15;

RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17).

Kokkuvõtvalt, peab vähendamise asjaolud esitama kostja ja ta peab neid asjaolusid suutma ka

tõendada. Samuti selgitatakse, et PKS §102 lgh 2 loetelu ei ole ammendav.

26.Käesolevalt on kostja elatise vähendamise asjaoludena toonud mitmeid põhjendusi

(25.11.2025 seisukoht p 5): ta on haiguslehel ja eriarstide jälgimisel, tema tervislik seisund

piirab töökoormust, tal on arest ja ta elab 5-liikmelises leibkonnas. Haiguslehel olekut ja

sellest tingitud sissetuleku vähenemist on kostja asjaoluna välja toonud ka varasmates

menetlusdokumentides.

Kohus märgib, et arest ei ole aluseks, mis võimaldaks elatise vähendamist. Kohus selgitas

kohtuistungil kostjale, et täitemenetlusetes eraldi arvestatakse võlgniku

ülalpidamiskohustusega- TMS § 132 lg 2 annab siinkohal selge juhise, et sissetulekust ei saa

arestida 1/3 alampalgast iga ülalpeetava kohta. Seega peaks kostjal olema kummagi hageja

ülalpidamiseks aresti alt vaba 1/3 alampalgast- 2025.aaastal seega 295.33 eurot. Seetõttu

jätab kohus arvestamata kostja esitatud täitemenetlusi puudutavad tõendid (dt lk 58, 132-137).

Samuti ei ole elatise vähendamise aluseks kostja uue leibkonna suurus. Kohus märgib, et

kostja uude leibkonda kuuluvad liikmed ei ole tema ülalpidamisel: elukaaslane peab end ise

ülal pidama ja kostja ei ole elukaaslase laste isa, mistõttu puudub tal laste ülalpidamise

kohustus- neid lapsi peab ülal pidama nende isa.

Puudub vaidlus, et kostjal puuduvad teised ülalpeetavad (eelkõige alaealised lapsed), kes

võiks jääda hagejate kasuks miinimumelatise välja mõistmisel hagejatest kehvemasse seisu.

Kohus selgitab, et ei käimas olevad täitemenetlused ega ka kostja soov toetada oma uut

perekonda ole sellised elatise vähendamise alused, mis ei ole PKS § 202 lg 2 alusel mõjuvaks

põhjuseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101 sätestatud määra. Nimetatud olukorrad on

objektiivselt reguleeritud muul viisil.

27.Seega jääb elatise vähendamise võimaliku argumendina alles vaid kostja halvenenud

tervislik seisund. Kostja esitas tervisliku seisundi kohta tõendid (dt lk127-129): talle on antud

ajutise töövõimetuslehed perioodideks 31.07-29.08.2025, 30.08.-28.09.2025, 29.09.-

27.10.2025. Hilisemaid töövõimetuslehti kostja kohtule ei esitanud, mistõttu puuduvad

otsesed tõendid, et kostja oli jätkuvalt töövõimetulehel. Ainus kaudne tõend ajutise

töövõimetuse kohta on Tervisekassa poolt kohtu nõudel väljastatud tõend (dt lk 488-489),

millest nähtub, et kostjale on tehtud ajutise töövõimetuse hüvitise väljamakseid ka perioodi

28.10-26.01.2026.a eest. Kostja diagnoosiks hüpertooniatõbi (dt lk 130) ehk

kõrgvererõhutõbi. Muid kaasuvaid haigusi tõendist ei nähtu.

Kohus nõustub hageja tähelepanekuga, et kostja on jäänud haiguslehele järgmisel päeval

pärast hagiavalduse ja asja menetlusse võtmise määruse saamist: kohtu 30.07.2025 määruse

on kostja kätte saanud samal päeval, haigulehele on jäänud 31.07.2025.a Arvestades kostja

diagnoosi ja selle haiguse kohta internetist vabalt leitavat infot, ei ole tegemist ootamatult

tekkiva terviserikkega, vaid tegemist on pikema aja jooksul välja kujuneva haigusega. Hagi

esmase vastuse lisana on kostja esitanud tõendi, millest nähtub, et sama diagnoos oli tal juba

20.03.2024.a (dt lk 60). Kuna kostja sissetulekute kohta esitatud tõenditest nähtub, et ta on ka

pärast 2024.a märtsi töötanud täistööajaga, saab järeldada, et haigus ei ole tema töötamist

enam kui aasta takistanud. Seega ongi kummastav, et kostja on raskemalt haigestunud ja

selliselt, et see takistab töötamast kuude kaupa just pärast hagejate elatise nõude saamist.

Hagejate hinnangul võib olla tegemist sooviga tasuda võimalikult vähe elatist.

28.Lõppseisukohas teatas kostja, et tema töösuhe on lõpetatud tervisliku seisundi tõttu

03.03.2026 (dt lk 476) ja et ta on 04.02.2026 esitanud taotluse töövõime määramiseks (dt lk

477). Kostja kohtule otsust enda alaliselt töövõimetuks tunnistamise kohta ei esitanud, kuigi

kohus viitas nimetatud tõendi asjakohasusele veel ka 25.03.2025.a asja arutamise uuendamise

määruses. Kuna kostja pole enda alalist töövõimetust tõendanud, siis ei saa kohus selle kui

elatise vähendamise mõjuva põhjusega arvestada.

29.Riigikohus on mitmes lahendis- näiteks 13.02.2018.a lahendis tsiviilasjas 2-16-23432-

selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma

sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse

ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on

liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

Seega kuni kostjal ei ole tuvastatud alalist töövõimetlust, tuleb tal leida endale töökoht, mis

võimaldab anda hagejatele ülalpidamist. Asjaolu, et tööandja lõpetas kostjaga töölepingu ei

muuda vajadust ja kohustust tööle minna. Uue töökoha valikul saab kostja ise lähtuda enda

tervislikest eripäradest aga peab ka arvestama, et tema sissetulekust peab jätkuma hagejate

ülalpidamiseks. Samuti märgib kohus, et kostjal on koos hagejate emaga ühisvarasse kuuluv

korteriomand, mida kumbki ei kasuta, ja mille võõrandamisest on samuti võimalik hagejaid

ülal pidada- seega on kostjal ka vara kohutuse täitmiseks.

Kokkuvõtvalt puuduvad kostjal PKS § 202 lg 2 sätestatud mõjuvad põhjused ja muid

mõjuvaid põhuseid elatise vähendamiseks pole ta suutnud tõendada.

30. Kohus tegi kindlaks, et kostjal oli kuni 31.07.2025 piisav sissetulek, et tasuda hagejatele

seadusjärgset elatist. Kostja palgateatisest (dt lk 210-222) nähtub, et perioodil juuli 2024 kuni

juuli 2025 oli tema keskmiseks sissetulekuks 1599.67 eurot kuus (neto).

Pärast ajutisele töövõimetuslehele jäämist oli kostja sissetulek kuus keskmiselt 1036.72 eurot-

tervisekassa tõendi (dt lk 488-489) kohaselt maksti perioodi 31.07.2025- 28.01.2026

hüvitisena 6074.22 eurot ja tööandja maskis 19.09.2025 hüvitist 146.11 eurot (dt lk 223);

kokku 6220.33 eurot, mis tuleb jagada kuue kuuga.

Asjaolu, et haigushüvitisena makstud sissetulek kanti täitemenetluses kohustuse katteks, ei

muuda tõsiasja, et nimetatud hüvitis on kostja sissetulekuks. See, et kostja otsustas eelistada

hagejate ülalpidamisele täitemenetlusi, oli tema enda otsustus, mille õigsuse või ebaõigsuse

eest ei saa vastutada hagejad. Tuleb märkida, et nö rahata jäämisele aitas kostja ka ise kaasa-

lähtudes TMS § 132 sai kostja teha täiturile avalduse tema ja tema ülalpidamisel olevate

hagejate osas mittearestitava sissetulekuga arvestamiseks. Kohus rõhutab, et seda sai täiturile

avaldada vaid kostja ise.

Samas nähtub kostja konto väljavõttest (dt lk 141-143), et kohtutäitur on tagastanud kostjale

05.09.2025 775.93 eurot ja 15.10.2025.a 1047.99 eurot. Sellest saab järeldada, et kostja on

täiturile vastava avalduse ilmselt siiski esitanud ja kostja ei ole jäänud rahata.

Asjaolu, et kostjal ei ole alates märtsist sissetulekut, on seotud tema töölepepingu

lõpetamisega. Kohus eelpool selgitas, et kostjal on kohutus tagada endale ja eelkõige

hagejatele ülalpidamiseks piisav sissetulek. Puuduvad vabandatavad põhjused sissetuleku

puudumiseks.

31.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja sissetulek ei olnud ei enne haiguslehele jäämist ega ka

alates 31.07.2025 nii väike, et ta ei oleks saanud anda hagejate ülalpidamist seadusjärgses

määras. Perioodil 01.08.2024.a kuni hagi esitamiseni oli kostja sissetulek märkimisväärne-

hagejate nõuetekohasel ülalpidamisel jäänuks talle endale igakuiselt keskmiselt 1121-1146

eurot (1599.67 miinus elatis: kuni 31.03.2025 kokku 452.91€, alates 01.04.2025 478.84

eurot). See oli oluliselt rohkem kui kummagi hageja kulud sel perioodil. Kostja elatist ei

maksnud ja kuna tal sel perioodil ei olnud ka üldse mitte mingeid vabandusi elatist mitte

tasuda, tal nüüd selle perioodi osas võlgnevus.

Alates hagi esitamisest ja seega ka kostja haigestumisest, on tema sissetulek vähenenud, kuid

mitte nii suures määras, et ta ei peaks hagejaid seadusjärgses ulatuses ülal pidama. Nimelt

jääb tal pärast haigestumist enda vabaks kasutamiseks keskmiselt 558 eurot kuus (1036.72-

478.84), mis on veidi vähem kui hagejate kuu keskmised kulud (vt p 23), kuid siiski samas

suurusjärgus. Samas tuleb märkida, et tööl mitte käimise tõttu peaksid kostja kulud olema

vartasemast veidi väiksemad.

32. Kostja on viidanud vajadusele võrrelda vanemete varalist seisu ja kalduda seetõttu tema

kasuks miinimumelatise nõudest kõrvale. PKS § 102 lg 3 sätestab: Kohus võib elatise välja

mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s

99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega

seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Riigikohus on lahendi 2-19-18082 punktis 11

märkinud: Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema vanema sissetulekult,

varalist seisundit ja võimet teenida sissetulekut.

Kostja ja hagejate seaduslik esindaja on esitanud andmed enda vara kohta (dt lk 62, 116-118,

139). Hagejate vanematel on ühisvara, mistõttu on nende varaline seis selles osas võrdne.

Kohus eelpoolt analüüsis kostja keskmisi sissetulekuid kuni veebruarini 2026. Kohus selgitas,

et kuna kostjal ei ole tuvastatud töövõime puudumist, tuleb tal endale leida uus sissetulek.

Seega peab kostja olema võimeline teenima sissetulekut.

33.Hagejate seadusliku esindaja sissetuleku kohta tegi kohus kindlaks järgmist: palgateatistest

(dt lk 104-112) nähtub, et perioodil jaanuar- august 2025 on hagejate ema töötasu olnud

keskmiselt 1573.08 eurot 12589.08 netos :8 kuuga; neto). Nimetaud töötasu on samaväärne

kostjale samal perioodil makstud tasuga. Hagejate esindaja juhtis aga tähelepanu, et hagejate

ema tegi sellise töötasu saamiseks ja hagejate kulude katmiseks hulgaliselt ületunde-

nimetatud asjaolu nähtub palgateatistest, sest kui jaanuaris oli ületunnitasu vaid 13.02 eurot

(bruto) (2,8 tk) siis augustis juba 394.32 eurot (bruto) (84,8tk). Seega pidi hagejate ema

loobuma vabast ajast hagejatega ja nende eest hoolitsemisest, et teenida hagejate

ülalpidamiseks piisavat sissetulekut, kuna kostja hagejate ülalpidamises ei osalenud. Kohtu

hinnangul on kostjast pahatahtlik tuua nüüd sellisel viisil teenitud lisatulu argumendiks enda

osa vähendamisele hagejate ülalpidamises.

34.Kohus leiab, et hagejate vanematel on võrreldavad sissetulekud / võimalus teenida

võrreldavat sissetulekut ja muus osas on nende majanduslik seis ühisvara tõttu võrdne. Seega

puudub aluse kalduda kõrvale vanamete võrdse ülalpidamiskohustuse põhimõttest.

35. Alljärgnevalt kohus annab hinnangu kostja vastuväidetele hagejate kulude osas ja kostja

enda kuludele.

PKS § 99 lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku

kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi ja

vastavalt sama paragrahvi lõikele l lähtutakse ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist. Üldiselt peetakse eelpool välja toodud kulusid lastele vajalikeks

arvestades seejuures seda, milline on iga lapse puhul see mõistlik kulu suurus. Igal juhul

puudub alus väita, et kulud laste arengu, kasvatuse ja sotsiaalse suhtluse tagamisel üldse

vajalikud ei oleks.

Kohus ei nõustu kostja arvamusega nagu oleks hagejate elustiil või kulud kuidagi pillavad.

Kostja arvamus, et lastel ei ole vaja taskuraha, käike teatrisse või muuseumi, raamatuid,

mänguasju, kulusid sõprade sünnipäevadeks või meelelahutuseks ei ole kohane ja on kostja

kui laste isa poolt äärmiselt taunitav. Kohus märgib, et lapsevanem peaks soovima, et tema

lapsed oleks igakülgselt arendatud (teater, muuseumid, raamatud, arendavad mänguasjad jms)

ja et neil oleks seejuures ka sotsiaalne suhtlus (sõbrad, ühistegevused, mõningane

meelelahutus jne). Kui kostja on arvamusel, et tema lapsed seda kõike ei vaja, on see tema

poolt lapsevanema hooldusõiguse kuritarvitamine. Kohus märgib ka, et arvestades hagejate

vanemate teenitavat sissetulekut/kostjal võimekust teenida sellist sissetulekut (millist asjaolu

ei ole kostja ümber lükanud), ei saa väita, et tegemist oleks äärmiselt vaese perega, kus

tõepoolest on vajalik loobuda kõigist nn luksuskuludest nagu seda väljendas kostja.

Käeolevalt mahuvad hagejate välja toodud kulud, mida kostja peab ebavajalikeks, koos kõigi

muude kuludega seadusandja poolt mõistlikuks peetud elatise miinimummäära sisse, mis

annab aluse väita, et neid kulusid peab vajalikeks ka seadusandja. Kohus eelpool märkis, et

kulude konkreetne suurus ja jagunemine eri kuluartiklite vahel võib perekonniti ja lapsest

tulenevalt ollagi erinev.

36. Kostja esitas vastuväiteid seoses hagejate eluasemekuludega, mis ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud. Kostja nõudis hagejatelt kõiki tõendeid seoses eluruumi kuludega- kohus

eelpool selgitas, et miinimumelatise nõudes ei pea hagejad kõiki kulusid tõendada. Hagejad

esitasid kohtule tõendid ilmestamaks enda kulusid eluruumile (dt lk 158-163, 169-172, 173-

174, 459). Esitatud tõendite alusel saab teha üldise järelduse kulude suurusjärgu kohta.

Hagejad ka selgitasid, et kuni 01.08.2025 elasid nad xxxxxxxx korteris, kus oli puuküte ja

seega oli vajalik osta küttepuid. Nimetatud asjaolu peaks kostjale olema teada, sest ta elas ise

selles korteris ka varasemalt ja on üks korteri omanikest (dt lk 62-63), esitatud fotodelt on

näha küttekolded. Kohtule jäid arusaamatuks kostja väited seoses sellega, et hagejad elasid

kostjale kuuluvas korteris, mistõttu tuleks elatist vähendada. Nimetatud nõudmine oleks

asjakohane, kui kostja oleks sel ajal tasunud korteriga seotud kulusid (andnud sellega

ülalpidamist), mida ta ei teinud. Samuti juhib kohus kostja tähelepanu, et kui hagejad ei oleks

saanud ilma tasu maksmata kasutada kostjale kuuluvat korterit, oleks nende kulud olnud üüri

võrra suuremad ja selle üüri tasumisse oleks pidanud panustama kostja ise. Seega on hagejad

kostjale kuuluvas korteris elades hoidnud kulusid kokku. Selle tõenduseks on asjaolu, et

alates 01.08.20265 on hagejad kolinud eluruumi, kus tuleb üüri tasuda, mille tõttu on kulud

suurenenud (arvelt näha üür 70eurot (dt lk 459)).

Kostja nõudis korduvalt, et hagejate eluasemekulude (eluruumi kasutustasu, kulud küttele,

elektrile, kommunaalkulud, internet/TV) tuleks jagada rohkem kui nelja pereliikmega.

Hagejate seaduslik esindaja kinnitas, et tema perre kuulub tema ja kolm alaealist last. Kohus

leiab, et kulud on jagatud korrektselt.

37.Kohtu hinnangul on ebausutavad aga kostja enda kulud eluasemele ja väited seoses

sellega. Kostja 12.11.205.a menetlusdokumendi esitatud andmetest (tabel) nähtub, et ta on

tasunud eluruumi elektri eest 13 kuul (tasutud ei ole 2025.a veebruar ja märts) kuus

keskmiselt 70-80 eurot. Tasumiste kohta esitas kostja väljavõtte kontolt (dt lk 239-240), mis

küll ei kattunud tema SEB panga konto väljavõttelt leitavate andmetega. Kostja on tasunud

eluruumi kommunaalid (tema enda sõnastus, tegelikult KÜ arved- dt lk 225-236) 2024

august- detsember, 2025, aprill- juuli ja september- oktoober. Tasumised KÜ-le on nähtavad

kostja kontolt (dt lk 242-253), kuigi osaliselt teiste kuude eest: kontolt nähtavad tasumised

näiteks 21.01, 20.02, 21.03 ja 19.08.2025, kuigi kostja tabelis nimetatud kuude tasumist ei

kajastata ja pole esitaud ka arveid nende kuude kohta; samas on osa kuid kontolt puudu-

näiteks september- oktoober 2024, september 2025. Kostja esitas KÜ arved, mis on

väljastatud tema elukaaslae Kxxxxxx Hxxxxxx ( dt lk 225-236). Tasumised kattuvad

summaliselt arvetel märgitud summadega, mis tähendab, et kostja on tasunud elumuumikulud

kogu perekonna eest. Oma arvestuses on kostja aga näidanud kogu tasumist ainuüksi enda

kuluna ja jätnud kulud jagamata pereliikmete arvuga (ta on avaldanud, et pere koosneb 5

liikmest). Kohtu täpsustusele vastas kotjas, et ta tasub summad peresisese kokkuleppe alusel.

Milles kokkulepe seisneb, kostja ei selgitanud. Kokkulepet ei õnnestunud tuvastada ka muude

esitatud tõendite pinnalt- st jäi ebaselgeks, et millised kulusid tasub kokkuleppe kohaselt

kostja eest tema elukaaslane. Kostja esitatutud andmete kohaselt tasub ka kogu 5- liikmelise

perekonna eluasemekulud enamusel kuudest, kannab enda transpordi, toidu,

esmatarbekaupade ja kommunikatsiooni kulud, ostab ravimist, riided. Nimekirjast on puudu

vaid kulud meelahutusele (raamatud, teater, kino jms). Kas kostja selliseid kulusid üldse teeb,

pole teada. Seega ei saa kohtule kostja esitatud andmest, mis osaliselt on ka tõendatud,

järeldada, et tema kulud ka tegelikult nii suured on kui ta on kohtule näidanud. Kui juba

jagada eluruumiga seotud kulud pere liikmetele, tulevad kulud oluliselt väiksemad.

38.Kostja pidas ebavajalikuks perele ostetud kestvuskaupu: vajalik remont, mööbel jms.

Kostja leidis, et need kulud ei ole tehtud laste huvides. Kohus selle arvamusega ei nõustu.

Hagejad kasutavad eluruumi ja see peab olema kasutav ja elamiseks kõlbulik (puhas ja

elementaarselt remonditud, tualetiga) ning nad kasutavad ju ka mööblit: söövad köögis,

istuvad diivanil, vajavad kappi kuhu oma asjad panna ja lauda, mille taga õppida, samuti on

igale lastega perele vajalik pesumasin.

39.Kostja vaides vastu ka hagejate transpordikuludele. Hagejate esindaja on kogu pere (4

liiget) transpordikuludeks toonud välja keskmiselt 438 eurot kuus, so iga pereliikme kohta

109.50 eurot. Kohus leiab, et perekonnas tehtavad sõidud teenivad ka laste huve: vajalik on

käia neile riideid ja muid vajalikke esemeid ostmas, samuti on vajalik maakohas autoga käia

poes toitu ja muid esmatarbekaupu ostmas, eeldada tuleb ka seda, et vahel on vajalik lastega

minna arsti juurde (seejuures võib see vajadus tekkida ka tulevikus), transportida neid

kaugemal elavate sõprade juurde või külastada sugulasi. Kohtu hinnangul ei ole tegemist

ebavajalike kuludega. Kohus juhib tähelepanu, et kostja enda transpordikulud on esitatud

andmete kohaselt oluliselt suuremad: alla 200 euro on need kulud olnud vaid paaril kuul

(väikseim juunis 2025- 98.80 eurot), 15 kuu keskmine aga 236.99 eurot. Seejuures on kostja

kinnitanud, et autot kasutab tema üksinda (st seda ei kulusid jagada teisele pereliikmetele).

Märkida tuleb ka seda, et kostja sõidukulud ei ole pärast tema haigestumist, st pärast vajadust

käia igapäevaselt tööl, vähenenud- ka 2025 augustis, septembris ja oktoobris on kulud

märkimisväärsed, ületades oluliselt 200 euro piiri. Kostja on aga enda sõitusid pidanud

vajalikuks erinevalt enda laste sõiduvajadustest. Käesolevalt puudub alus väita, et just kostja

kulud on põhjendatud ja hagejate saamliigilised kuid poole väiksemad kulud mitte.

Kohus ei hinda eraldi sõidukite liisingu (järelmaksu) ja kindlustuskulusid, sest mõlemad

pooled on need enda vajalike kuludena välja toonud. Seega peavad mõlemad pooled neid

kulusid transpordivahendi kasutamise seisukohalt vajalikeks. Kui kohus ei võtaks hagejatel

neid kulusid arvesse, ei tohiks neid kulusid esitada ja arvesse võtta ka kostja puhul.

40.Transpordikuludega sarnane probleem on ka toidukuludega- kostja leidis, et hagejate

toidukulud sellises suuruses ei ole põhjendatud, sest koolitoit on tasuta. Hagejate esindaja

konto väljavõttelt (dt lk- 350-368) nähtub aga igakuine tasumine koolitoidu eest (mõned

näited 08.08, 09.11.2024, 13.01,14.03, 08.05,08.10, 08.12.2025, va suvi), samuti nähtub toidu

eest tasumise nõue koolist saadetud teadetest (dt lk 175-176). Kokkuvõtvalt on hagejad

märkinud enda toidukuludeks 170-176 eurot kuus (so alla 6 euro päevas). Seejuures tuleb ka

märkida, et koolivaheaegadel ei saa hagejad tasuta koolitoitu, st nende toitmise tagab

täielikult lastega koos elav vanem.

Kostja enda toidukulud on esitatud tabeli kohaselt 12-13 eurot päevas (15 kuu keskmine

toidukulu 281 eurot)- s.o vähemalt 2 korda rohkem kui hagejate keskmine kulu. Kostja vastas

kohtu järelepärimisele, et tervise tõttu peab ta jälgima toitumisjuhiseid, kuid arsti tõendit, et ta

vajaks eritoitu, mis on tavapärasest kallima, kostja ei esitanud. Kostja kirjeldatud nõuded

talle sobivale toidule kehtivad aga samamoodi ka kasvate laste toitumisele: kvaliteetne liha,

kala, puu- ja juurviljad, munad ja piimatooted jne. Kohus nõustub, et lapsed ilmselt söövad

küll koguseliselt veidi vähem kui täiskasvanud mees, kuid käesolevalt on kostja toidukulu

siiski märkimisväärselt suurem. Olukorras, kus kostja ise oma toidu kuludelt ei püüagi kokku

hoida, puudub tal kohtu hinnangul õigus kritiseerida hagejate toidukulusid. Kohus rõhutab, et

kasvueas lapsed vajad kvaliteetset ja täisväärtuslikku toidu, et kasvada terveks ja areneda

eakohaselt. Kohtu hinnangul on hagejate toidukulud isegi keskmisest madalamad ja seega

täiesti aktsepteeritavad.

41. Kokkuvõtvalt on kostja teinud etteheiteid hagejate kuludele ja rõhutanud, et kui piisavalt

vahendeid ei ole, ei saa kulusid teha, kuid enda kulude kokkuhoidu tema kulude kohta

esitatud andmetest ei nähtu. Kostja selline suhtumine hagejate vajadustesse ei ole kostja kui

lapsevanema poolt kohane.

Kohus jääb selle juurde, et kostjate kulud on seadusjärgses elatise määras hagejatele

vajalikud ja põhjendatud. Kõiki kuluartikleid pole vajalik tõendada. Kohtu hinnangul on

kulud piisavalt põhistatud.

42. Kuna puudub alus elatise vähendamiseks alla PKS §101 alusel arvestatud elatise määra,

tuleb hagejate nõue täies ulatuses rahuldada. Kohus rahuldab nõude igakuise elatise välja

mõistmiseks alates hagi esitamisest 29.07.2025 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni.

Hagi esitamise ajal oli elatise suuruseks D.X-il 264.24 euro ja G.U-l

216.10 eurot. Kohus märgib, et alates 01.04.2026 on seadusjärgse elatise suurused

muutunud: D.X-i puhul on elatise suuruseks 281.12 eurot ja G.U-l 230.45 eurot.

Põhjendatud on elatise nõue ka perioodi 01.08.2024-28.07.2025 eest. Kokku tuli nimetatud

perioodil tasuda elatist D.X-ile 3033.15 eurot ja G.U-le 2477.01 eurot. Kohus märgib, et

kostja on elatise tasumisega viivituses ka alates 29.07.2025 kuni lahendi tegemiseni, sest ka

menetluse ajal ta hagejatele ülalpidamist jätkuvalt ei andnud.

43. hagejate esindaja palus hagiavalduses kindlaks määrata otsuse täitmise korra. Kostja sellel

taotlusele vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 445 lg 1 sätestab: Kohus võib otsuses poole

taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja

asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise

abinõuga.

Hagejate esindaja palus määrata igakuise elatise tasumise ajaks kuu 10.da kuupäeva, kuid

perioodil 01.08.2024-28.07.2025 tasumata jäänud elatise kogusumma tasuda hiljemalt

lahendi jõustumise päevaks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Ülalpidamise andmise kohustus tekib jooksvalt iga kuu osas- nii ka perioodil 01.08.2024-

29.07.2025 tekkis see kohustus igas kuus. Kuna kostja ei ole nimetatud perioodil seda

kohustust jooksvalt täitnud, on nõuded nende kuude osas muutunud sissenõutavaks. Seega on

põhjendatud, et varasema sissenõutava elatise peab kostja tasuma korraga.

Menetluskulude jaotus

44.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb

kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda,

välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 164 lg 1 sätestab: hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

45. Hagejate esindaja palus 20.02.2026.a taotluses menetluskulud välja mõista kostjalt. Hagejate

menetluskulud on kokku 2334 eurot, millest riigilõiv on 70 eurot ja lepingulise esindaja tasu

2264 eurot. Taotlust põhjendas hagejate esindaja järgmiste asjaoludega. Esiteks, kostja ei ole

pärast pere juurest ära kolimist, st alates 16.09.2023.a hagejatele elatist maksnud. Teiseks, kostja

esitas Ringkonnakohtule põhjendamatult 07.08.2025.a määruskaebuse, mille menetlemine tekitas

hagejate täiendavad menetluskulud. Kolmandaks, kostja on menetluse ajal esitanud valikuliselt

oma sissetulekute ja vara kohta andmeid. Kostja esitab jätkuvalt kohtule vastuolulisi seisukohti.

Hagete hinnangul on kostja tõttu menetlus veninud ja hagejad on sunnitud tasuma suuremaid

menetluskulusid.

46.Kostja kirjalikus lõppseisukohas vaides taotlusele vastu. Kostja ei ole teadlikult oma

sissetulekuid varajanud. Kostja leidis, et puudub alus kohaldada menetluskulude jaotuse osas

erandit.

48.Kohus leiab, et hagejate taotlus tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 164 lg 4 sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta

menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu,

et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

Kohtu hinnangul ei esine käeolevalt erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks kõrvale kalduda

menetluskulude jagamise üldreeglist. Asjaolu, et kostja ei ole elatist tasunud, ongi sellise hagi

esitamise eelduseks. Seejuures ei mägi rolli see, kui pikalt ei ole kostja vabatahtlikult elatist

andud- tagasiulatuva perioodi osas on kohus elatise kostjalt välja mõistnud. Kohus möönab, et

määruskaebuse esitamine ja sellega kaasnevad kulud olid ebavajalikud, kuid seadus annab õiguse

hagi tagamise määrusele kaebust esitada ja hagi tagamist taotledes peavad hagejad ka selle ning

kaasnevate kuludega arvestama. Kohus märgib, et elatise vabatahtlik mitteandmine ja

määruskaebuse esitamine ei ole ka TsMS § 164 lg-s 4 sätestatud alusteks, mis võimaldaks

menetluskulude jaotusest kõrvale kalduda.

Kohus ei ole käesolevalt ka veendunud, et kostja on oma sissetulekuid või vara varjanud.

Asjaolu, et kostja ei esitanud nõudmisel kohe kõigi kontode (sh välismaise konto) väljavõtteid,

oleks asjakohane siis, kui kostja sissetulek oleks sellele kontole laekunud, kuid nii see polnud.

Tegelikkuses ei laekunud kostja sissetulek ka tema elukaaslase kontole- va 7 eurot tervisekassa

makseid ) ja osade maksete kohta (2 eurot) kostja elukaaslane ka oma konto valikulise väljavõtte

esitas. Hagejad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis tõsiselt viitaks sellele, et on menetluse

põhjustanud enda vara või sissetuleku varjamise või selle kohta teabe mitteandmisega. Kuigi

kohus nõustub hagejate esindajaga, et pärast hagiavalduse saamist võis kostja võtta ette tegevusi,

mis vähendasid tema sissetulekut, ei kvalifitseeru selline tegevus sissetuleku varjamiseks.

Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik