2-22-132359/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija

Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-132359

Kohtuasi

A.X ja X.J hagi W.F-i vastu elatise saamiseks

Kaebus ja vaidlustatud

kohtulahend

W.F-i apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 16.12.2024

otsuse peale

Hind

2406,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant W.F (isikukood XXX)

Vastustajad A.X (isikukood XXX) ja X.J (isikukood

XXX), seaduslik esindaja P.T

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta uute tõenditena vastu W.F-i 13.01.2025 apellatsioonkaebuse lisad 1–2 ja

25.04.2025 menetlusdokumendi lisa 1 ning A.X

ja X.J 23.03.2023

menetlusdokumendi lisad 1–3. Jätta ülejäänud apellatsiooni-menetluses esitatud

tõendid vastu võtmata, kuid arvestada A.X ja X.J 27.03.2026 menetlusdokumendi

lisa 1 nende selgitusena suhtluspäevade keskmise arvu kohta kuus.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Harju Maakohtu 16.12.2024 otsus osas, millega maakohus jättis elatist

välja mõistes arvestamata menetluse ajal tasutud elatise, ning teha tühistatud osas

uus otsus, millega mõista välja otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks

muutunud elatis, arvates sellest maha juba tasutud elatis. Ülejäänud osas jätta

maakohtu otsus muutmata. Maakohtu määratud miinimumelatisest suurema

elatise välja mõistmata jätmise osas on maakohtu otsus jõustunud.

4. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt.

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Mõista W.F-ilt A.X kasuks välja:

1.1.1.ajavahemikul 01.08.2022–30.04.2026 sissenõutavaks muutunud elatise

võlg 9934,26 eurot ja

2-22-132359

1.1.2.alates 01.05.2026 kuni A.X täisealiseks saamiseni (20.07.2026) elatis

318,62 eurot kuus.

4.3. Mõista W.F-ilt X.J kasuks välja:

1.1.3.ajavahemikul 01.08.2022–30.04.2026 sissenõutavaks muutunud elatise

võlg 8089,09 eurot ja

1.1.4.alates 01.05.2026 kuni X.J täisealiseks saamiseni (28.03.2028) elatis

270,83 eurot (baassumma (295,86 eurot) + 3% keskmisest brutokuupalgast

(62,76 eurot) – 50% lapsetoetusest (40 eurot) – 15%), mis muutub igal aasta

01.04 lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest ning

lapsetoetuse suuruse muutmisel alates lapsetoetuse muutmisele järgnevast

kuust.

4.4. Elatist tuleb maksta iga kuu eest ette vastava kuu 8. kuupäevaks P.T

pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „laste elatis“.

4.5. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. P.T (isa) esitas A.X (hageja I, vanem tütar) ja X.J (hageja II, noorem tütar) nimel

25.08.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse W.F-ilt (kostja, ema) vanemale tütrele 223

euro suuruse ja nooremale tütrele 262 euro suuruse igakuise elatise saamiseks. Pärnu

Maakohtu maksekäsuosakond tegi 26.08.2022 makseettepaneku, kostja esitas sellele

vastuväite ning maksekäsuosakond lõpetas 21.09.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja

andis nõuded üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hagejad esitasid 11.10.2022 haginõuetele vastava hagiavalduse, milles palusid mõista

kostjalt vanema tütre kasuks välja elatise 269,65 eurot kuus ja noorema tütre kasuks elatise

279,65 eurot kuus, samuti 2022. aasta augusti ja septembri eest tagasiulatuva elatise vastavalt

414,3 eurot ja 434,3 eurot, kohustusega tasuda see hagejate isa pangakontole iga kuu 8.

kuupäevaks. Menetluskulud palusid hagejad jätta poolte endi kanda.

Hagiavalduse kohaselt sündisid tütred vanemate kooselust. Isa töötab Soome Vabariigis

diplomaatilisel ametikohal xxx Helsingis. Ajavahemikul 01.08.2019–30.06.2021 elasid tütred

Soomes, sh 01.08.2020–30.06.2021 üksnes koos isaga, ema viibis Eestis. Vanemad lahutasid

abielu 18.09.2020. 01.07.2021–30.06.2022 elas noorem tütar emaga Eestis. Alates 08.08.2022

2-22-132359

elavad mõlemad tütred isa juures Soomes ja käivad seal koolis, kuid nende registreeritud

elukoht on isa pikaajalise lähetuse tõttu Eestis.

Vanema tütre kulud on 913 eurot kuus ja noorema tütre kulud 933 eurot kuus, mis ei sisalda

Välisministeeriumi kantud eluasemekulusid, Eestisse aastas korra reisimise kulu ning

õppemaksu. Elatise suurust arvutades on isa arvestanud seda, et osad kulud on kaetud

lapsetoetusega (60 eurot lapse kohta) ning Välisministeeriumi makstava toetusega (313 eurot

lapse kohta).

Isa töötasu on 3106,85 eurot kuus (bruto), välislähetustasu 1107,27 eurot kuus ning selle

suurendus kahe lapse eest on 627,45 eurot (kokku 4191,57 eurot). Isa on abielus ning talle on

sündinud 2020 poeg. Lisaks elavad peres abikaasa kaks alaealist last, st kokku on tegemist

seitsmeliikmelise perekonnaga.

Ema ei pea lapsi ülal. Isa pöördus 08.08.2022 e-kirja teel ema poole palvega tasuda vanemale

tütrele elatis 197 eurot kuus ja nooremale tütrele 203 eurot kuus. Ema oli nõus tasuma 100

eurot lapse kohta kuus. Ta tasus 18.08.2022 kummalegi tütrele elatist 50 eurot ning hüvitas

31.08.2022 noorema tütre telefoni parandamise kuludest 50%. Samuti tasus ta 12.09.2022

kummalegi tütrele elatist 75 eurot. Seega tasub ema elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt,

kuigi tema sissetulek (2768 eurot kuus (bruto)) ja lisasissetulekud võimaldavad tal nõutud

elatist maksta. Ema on heal varalisel järjel – talle kuulub korteriomand Rae vallas

(ridaelamuboks) ning BMW 3.-seeria sõiduk. Emal ei ole rohkem ülalpeetavaid.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt osaleb ema tütarde ülalpidamises. Ema on ostnud lastele toitu,

riideid, jalanõusid, hügieeni- ja kosmeetikavahendeid, tasunud juuksuri ja suvelaagrite eest,

samuti laste transpordi eest ning andnud taskuraha.

Ema soovib veeta tütardega koos aega, kuid isa on seda raskendanud. Seetõttu ei ole ema

saanud tütardega piisavalt koos aega veeta. Tütred saaksid viibida Eestis ema juures

keskmiselt 7,04 päeva kuus, kui nad käiksid kooliajal Eestis nädalavahetustel 1,5 korda kuus

kestusega kaks päeva ning veedaksid vaheaegadel pool aega Eestis. Tähtsust ei ole sellel, kui

palju aega veetis ema tütardega koos enne hagi esitamist. Kui tütred viibivad ema juures,

kannab ema nende kulusid ning elatise summat tuleb proportsionaalselt vähendada.

Tütarde kulud on ülepaisutatud ja tõendamata. Emal ei saa oma elulaadi arvestades selliseid

kulutusi tütardele teha. Noorema tütre puhul tuleb rakendada mastaabisäästu 15%.

Elatise suurust määrates tuleb arvestada, et osad vajadused on kaetud riiklike toetustega (sh

lasterikka pere toetusega) ning lisaks isale välislähetuse tõttu makstavate hüvitistega. Elatise

maksmise eesmärk on nende hüvitistega suures osas täidetud.

Arvestades vanemate erinevat sissetulekute suurust ning seda, et tütred veedavad kuus

keskmiselt 7 päeva ema juures (ema kannab sel ajal tütarde kulud), on põhjendatud maksta

miinimumist väiksemat elatist. Ema on nõus maksma kummalegi tütrele elatist 75 eurot kuus

ning lisaks taskuraha otse tütrele 25 eurot kuus, samuti kandma 50% vanemate ühiselt

otsustatud huvihariduse kuludest.

2-22-132359

Ema majanduslik olukord on ebakindel ning tema elulaad abielu lahutamise järel langenud.

Ta töötab ajutisel ametikohal, kus tema töötasu on 2768 eurot (bruto), muid sissetulekuid tal

ei ole. Tegevus MTÜ-s Y-s põhineb heategevusel ja toimub tasuta. Sõiduauto BMW on

liisitud (makse 240 eurot kuus). Eluase on ostetud laenuga (laenumakse 381,4 eurot kuus). Isa

elulaad näitab väga head majanduslikku olukorda. Lisaks Soome kodule kuulub talle elamuga

kinnisasi Saue vallas ning korter Tallinnas. Pere käib puhkamas nii Eestis kui ka välismaal.

Isa abikaasa teenib samuti sissetulekut. Lisaks saab isa sissetulekut ka kolmanda lapse ja

abikaasa eest.

Elatist ei ole alust mõista välja kuni tütarde täisealiseks saamiseni, sest vanematel on

kokkulepe tütarde Soomes elamise kohta õppeaasta lõpuni. Elatis tuleks mõista välja kuni

tütred elavad isaga koos.

Elatise maksmine peaks toimuma mitte varem kui kuu 10. kuupäeval, sest siis on emal

palgapäev.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 16.12.2024 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt vanema tütre

kasuks välja 01.08.2022–24.08.2022 sissenõutavaks muutunud elatise 174,72 eurot ja alates

25.08.2022 kuni vanema tütre täisealiseks saamiseni miinimumelatise 225,64 eurot kuus

(muutuva suurusena) ning noorema tütre kasuks sissenõutavaks muutunud elatise 148,56

eurot ja edasiulatuvalt miinimumelatise 191,79 eurot kuus (muutuva suurusena), määrates, et

elatis tuleb tasuda isa pangakontole iga kuu 8. kuupäevaks. Maakohus jättis menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

4.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

tütred elavad isaga Soomes; vanemad elavad eri riikides;

-

isal on kolm alaealist last;

-

isale kuulub Saue vallas kinnisasi, mille eest tasub laenu, ning haagis;

-

isa töötasu oli 3106,85 eurot kuus (bruto), välislähetustasu 1107,27 eurot kuus ning

välislähetustasu tütarde eest 627,45 eurot kuus; välislähetustasu suurus on muutunud

ning see on vastavalt 1053 eurot kuus ning 298,52 eurot lapse kohta kuus;

-

emal on kaks alaealist last (hagejad);

-

emale kuulub Rae vallas kinnisasi, mille eest tasub laenu tagasimakseid 381,4 eurot

kuus kuni 2023. a lõpuni, ning lisaks liisib ema sõiduautot, mille liisingumakse on

240,07 eurot kuus;

-

ema töötab AS-s X ning tema töötasu oli kuni 2023 veebruarini 2768 eurot kuus

(bruto), alates 2023 märtsist on tema töötasu 3692,5 eurot kuus (bruto); lisaks tegutseb

ema MTÜ-s Y-s;

-

vanema tütre igakuised põhjendatud kulud on 556,7 eurot ning noorema tütre kulud

596,7 eurot;

-

vanemate ja laste suhtlemist ei ole kohtuliku suhtluskorraga reguleeritud;

-

tütardele makstakse lapsetoetust (enne 01.01.2023 oli lapsetoetus 30 eurot kuus, alates

01.01.2023 on see 40 eurot kuus) ja lasterikka pere toetust.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb kostjalt tütarde ülalpidamiseks alates

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (25.08.2022) välja mõista perekonnaseaduse

2-22-132359

(PKS) § 101 järgi arvutatav miinimumelatis (hagi esitamise aja seisuga vanemale tütrele

225,64 eurot ja nooremale tütrele 191,79 eurot kuus).

Kostja ei esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid, et ta ei suuda tasuda tütarde

ülalpidamiseks miinimumelatist, või et tema varaline seisund on isaga võrreldes palju

kehvem. Pigem on isa kulutused suuremad, sest tal on sündinud kolmas laps ning isa

uues peres kasvavad lisaks elukaaslase kaks last varasemast kooselust. Põhimõte, et

vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema laste

ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisnudi proportsioonile,

kohaldub siis, kui üks vanem saab miinimumile lähedast või sellest väiksemat töötasu.

Siin ei ole sellist olukorda.

Kuigi hagiavalduse kohaselt on vanema tütre kulud 913 eurot kuus ja noorema tütre kulud

933 eurot kuus, saab põhjendatud kulude suuruseks pidada PKS § 99 lg 1 tähenduses vastavalt

556,7 eurot ja 596,7 eurot kuus.

Kuludest osa on kaetud lapsetoetusega ja lasterikka pere toetusega PKS § 101 lg 5 tähenduses.

Isale tütarde eest makstav välislähetustasu katab tütarde kulutused miinimumi ületavas osas.

Miinimumelatist ei ole alust vähendada PKS § 101 lg 6 või PKS § 102 lg 2 alusel kostja ja

tütarde suhtluspäevi arvestades, sest kohus ei ole määranud kehtivat suhtluskorda ning isa

vaidleb ema väidetud suhtluspäevade arvule vastu. Ema ei ole esitanud kohtule veenvaid

tõendeid, mis kinnitaksid, et tütred viibivad emaga koos 7 ööpäeva kuus.

Kuna tütarde vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, tuleb PKS § 101 lg 7 alusel vähendada

noorema tütre elatise suurust 15%.

Ema esitatud tõendid ei kinnita, et ta on tütreid vaidlusalusel ajavahemikul vahetult ülal

pidanud. Omal äranägemisel ja teise vanemaga kooskõlastamata tütardele riiete ostmist ja

taskuraha andmist ei saa pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

Elatis tuleb välja mõista kuni tütarde täisealiseks saamiseni. Kui tütred peaksid kolima ema

juurde, saab ema esitada kohtule elatise muutmise hagi.

Elatist tuleb vastavalt PKS § 100 lg-le 4 maksta iga kalendrikuu eest ette. Seetõttu lähtub

kohus hageja taotletud täitmise korrast ja määrab, et elatist tuleb maksta iga kuu 8.

kuupäevaks.

Vastavalt hageja taotlusele tuleb elatis määrata muutuva suurusena PKS § 101 järgi.

4.3. PKS § 108 alusel tuleb kostjalt tütarde kasuks välja mõista ka ajavahemikul 01.08.2022–

24.08.2022 (s.o enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist) sissenõutavaks muutunud

elatis, lähtudes sellest, et sel ajal pidi kostja tasuma vanemale tütrele miinimumelatisena

225,64 eurot kuus ja nooremale tütrele 191,79 eurot kuus.

4.4. Otsuse täitmisele pööramise korral tuleb arvesse võtta ema poolt juba tasutud

elatisemakseid. Vastasel korral on emal õigus nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.

4.5. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi poolte

endi kanda.

2-22-132359

Apellatsioonkaebus

5. Ema esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha

uue otsuse, millega mõista kostjalt kummagi tütre kasuks välja elatis 75 eurot kuus, arvestada

elatist välja mõistes menetlus ajal tasutud elatisega ja määrata, et elatist tuleb tasuda iga kuu

15. kuupäevaks kummagi tütre pangakontole. Menetluskulud palus ema jätta poolte endi

kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus tütarde kuludega seonduva piisvalt

välja selgitamata. Tütarde kulud ei ole hagis märgitud ulatuses tõendatud. Maakohus ei

võtnud arvesse tütarde tegelikku elulaadi ja vajadusi ning tuvastas vääralt nende kulude

suuruse. Maakohus jättis arvestamata, et mõlemad vanemad ostavad tütardele riideid vastavalt

vajadusele, ning ema soovib jätkuvalt panustada tütarde ülalpidamisse riiete ostmisega (anda

ülalpidamist muul viisil PKS § 100 lg 1 teise lause tähenduses). See, kui ema peaks andma

selleks isale raha, ei oleks õiglane ning kahjustaks laste ja ema huve ühiselt ostlemas käia.

Maakohus tuvastas vääralt vaba aja ja meelelahutuskulude, trennikulude, eraõpetaja kulu

suuruse. Eelnevat arvestades on kummagi tütre põhjendatud kulud 356,7 eurot kuus.

5.2. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja jättis arvestamata faktilised

asjaolud, mis annavad PKS § 102 lg 2 järgi alust vähendada elatise suurust alla miinimumi.

5.2.1. Maakohus jättis arvestamata, et tütarde kulud on suuremas osas kaetud isale makstava

välislähetuse tasuga. Isa sai kuni 31.07.2025 kummagi tütre kohta välislähetustasu 313,73

eurot (627,45:2) nende majutuskulude, reisi- ja tervisekindlustuskulude, põhi- ja

üldkeskhariduse omandamise kulude ning kord aastas Eestisse sõidu kulude hüvitamiseks.

Seetõttu tuleb emalt väljamõistetava elatise suurust PKS § 102 lg 2 alusel vähendada või võtta

hüvitist arvesse sarnaselt lapsetoetusele PKS § 101 lg 5 alusel.

5.2.2. Maakohus jättis arvestamata, et tütred viibivad tihti Eestis (sellest poole aja ema

juures). Kalkulatsiooni kohaselt viibivad tütred emaga vähemalt 7 päeva kuus. Maakohus

eelistas põhjendamatult isa kalkulatsiooni ema kalkulatsioonile. Seda, et tütred viibivad

emaga, kinnitavad ka ühise kinokülastuse piletid ja messengeri vestlus. Veenvamaid tõendeid

ei ole võimalik esitada.

5.2.3. Maakohus jättis arvestamata vanemate ühise hooldusõiguse ning ema soovi ja õiguse

korraldada rahaliselt oma teismelistele tütardele elu ning anda vahetult ülalpidamist. Selliselt

ei ole maakohtu otsus õiglane ja kaalutletud ega arvesta ema ja tütarde huve ja õigusi.

Ema kannab tütarde transpordi-, söögi-, kosmeetikatarvete-, vaba aja veetmise jms kulusid.

Samuti kannab ema tütarde pangakontodele nende palvel üle tasku- ja söögiraha. Maakohus

jättis ema esitatud tõendid piisavalt hindamata. Ema tehtud kulutusi ja tütarde pangakontodele

kantud raha tuleb arvestada vahetu ülalpidamisena, sest isa kulud on selle võrra vähenenud.

Maakohtu otsus kahjustab ema hooldusõiguse teostamist ning ema ja tütarde suhet.

Ema taotleb õigust tasuda elatist otse teismelistele tütardele ja kanda raha nende

pangakontole. Tütred on iseseisvad, saavad ise vajalike esemete ostmisega hakkama ning

soovivad ise raha kasutada.

5.2.4. Eelnimetatud asjaolud koosmõjus saab lugeda PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuvaks

põhjuseks ning need annavad alust mõista välja miinimumist väiksem elatis.

2-22-132359

5.3. Maakohtu otsus ei ole selge ja täidetav, sest maakohus jättis elatis välja mõistes

arvestamata menetluse ajal tasutud elatise.

5.4. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta ema taotluse nõuda välja isa sissetulekuid

puudutavad andmed ning arvestamata ema esile toodud ja tõendatud asjaolud isa varalise

seisundi kohta. Seetõttu on maakohus vääralt hinnanud isa varalist seisundit.

Vastustaja seisukoht

6. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada

ja maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis arvestamata menetluse ajal tasutud

elatise. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega arvestab elatist välja

mõistes tasutud elatist. Maakohtu otsuse osaline tühistamine ei anna alust muuta TsMS § 173

lg 3 I lause järgi menetluskulude jaotust. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus

määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja

suurema elatise kui 75 eurot kuus ja jättis arvestamata menetluse ajal tasutud elatisega, samuti

otsuse täitmise viisi ja korra osas. Hagejad ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega

maakohus jättis elatisehagi maakohtu määratud miinimumelatise suurust ületavas osas

rahuldamata. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkus ja

põhjendatust üksnes osas, mis puudutab kostjalt maakohtu määratud miinimumi ulatuses

elatise väljamõistmist ja otsuse täitmise viisi ning korra määramist.

9. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (vt ülal p 4.1), kuivõrd puuduvad

kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta

ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohus võtab uute

tõenditena vastu kostja apellatsioonkaebusele ja 25.04.2025 menetlusdokumendile lisatud

pangakonto väljavõtted, millest nähtuvad ema ülekanded isa pangakontole, samuti hagejate

23.03.2023 menetlusdokumendile lisatud pangakonto väljavõtted, millelt nähtuvad ema

ülekanded isa pangakontole. Kõik ülejäänud tõendid, mille pooled on lisanud 13.01.2025,

28.02.2025, 01.04.2025, 25.04.2025, 25.05.2025, 09.07.2025, 04.09.2025, 07.10.2025,

31.10.2025, 01.12.2025, 02.02.2026, 16.02.2026, 23.03.2026 ja 27.03.2026 menetlus-

dokumentidele, jätab ringkonnakohus TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata, sest neil ei ole

elatise vaidluse lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohus arvestab hagejate 16.02.2026

menetlusdokumendi lisa 1 selgitusena tütarde ja ema suhtluspäevade kohta. Kuna nimetatud

tabel hõlmab ka 01.04.2025, 19.07.2025, 07.10.2025 ja 01.12.2025 menetlusdokumentide

lisas 1 kajastatut, jätab ringkonnakohus varasemad tabelid tähelepanuta.

10. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust mõista kostjalt tütarde

ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimumist väiksemat elatist, kuid maakohus on

2-22-132359

tuvastatud asjaolusid arvestades määranud PKS § 101 alusel miinimumelatise suuruse

ekslikult.

10.1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuna maakohus mõistis välja miinimumelatise, ei ole

tähtsust kostja apellatsioonkaebuse väidetel tütarde ülalpidamiseks tehtavate kulude suuruse

väära tuvastamise kohta.

Lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema

kasvatamise kulutusi). Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada

ka vanemate varalist seisundit, st kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma

perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist ning lapse

tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt RKTKo

24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Seda arvestades on iga lapse ülalpidamiseks tehtavate

kulutuste tegelik suurus erinev ning sõltub suuresti tema vanemate võimalustest. Samas tuleb

arvestada, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla PKS § 101 lg 1 järgi väiksem kui PKS §

101 lg-te 2–7 alusel arvutatud summa. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et miinimumi

ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus ning tuleb eeldada, et lapse

ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise

miinimummäär ja mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel

kindlaks teha (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27; RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p

11). Olukorras, kus ülalpidamist maksma kohustatud vanem leiab, et lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus on tegelikult väiksem, kui ülal nimetatud eelduslik

kulutuste suurus, peab see vanem oma väidetud asjaolusid TsMS § 230 lg 1 järgi ka

tõendama.

Siinsel juhul väitis küll isa, et laste vajaduste rahuldamiseks kulub miinimumist oluliselt

suurem summa, kuid maakohus mõistis kostjalt mõlema tütre kasuks välja miinimumelatise.

Seetõttu ei ole enam asjas tähtsust sellel, kas ja kuivõrd suutis isa tõendada tütarde

ülalpidamiseks tehtavate kulutuste suuruse ning millises ulatuses luges maakohus kulude

suuruse põhjendatuks. Ringkonnakohus saab eeldada, et kahekordse miinimumelatise ulatuses

on kulud põhjendatud. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud, et tütarde vajaduste

rahuldamiseks tehtavate kulude kogusuurus on kahekordsest miinimumelatisest väiksem.

Lisaks on ringkonnakohus vanemate sissetulekuid jm varalist seisundit arvestades veendunud,

et vanemate elulaad on selline, mis võimaldab neil nii enda kui ka oma tütarde vajaduste

rahuldamiseks teha miinimumist suuremaid kulutusi. Maakohtu tuvastatud vanemate

brutotöötasu on oluliselt üle Eesti keskmise (Eesti keskmine brutokuupalk oli Statistikaameti

andmetel 2022. aastal 1685 eurot, 2023. aastal 1832 eurot, 2024. aastal 1981 eurot ja 2025.

aastal 2092 eurot), mis tähendab mõlema vanema keskmisest paremat elulaadi ning seda, et

nad suudavad teha tütarde vajaduste rahuldamiseks miinimumist suuremaid kulutusi.

10.2. Edasi märgib ringkonnakohus, et kuigi maakohus ei ole asjas tuvastatud asjaolude alusel

määranud õigesti kindlaks kummagi tütre ülalpidamiseks PKS § 101 ja § 102 lg 3 järgi

makstava miinimumelatise suurust, ei anna see alust maakohtu otsust tühistada ja mõista

kostjalt tütarde kasuks välja väiksemat elatist.

2-22-132359

10.2.1. Alates 01.01.2022 sõltub miinimumelatise suurus PKS § 101 lg-te 3–7 järgi elatise

baassumma ja Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalga suurusest, lapse eest makstavast

lapsetoetusest ja lasterikka pere toetusest, lapse viibimisajast ülalpidamist andma kohustatud

vanema juures ning mitme lapse puhul nende vanusevahest. Seejuures võib kohus PKS § 102

lg 3 järgi mõista välja PKS § 101 alusel arvutatud elatisest suurema elatise, lähtudes mh

kummagi vanema varalisest seisust, sh sissetulekust. Riigikohtu praktika kohaselt sisalduvad

PKS § 101 lg-tes 3–7 elatise suuruse kindlaksmääramise kohustuslikud (imperatiivsed)

elemendid, mille kohaldamine ei sõltu sellest, kas pool sellele tugineb. Kohus peab elatise

suuruse arvutamise aluseks olevad asjaolud välja selgitama. Samuti võib kohus mõista PKS §

102 lg 3 alusel välja suurema elatise sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad (RKTKo

29.10.2025, 2-21-16454, p 14; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14–15). Sellest tulenevalt

kontrollib ringkonnakohus miinimumelatise suuruse kindlaksmääramist kogu ulatuses,

sõltumata apellatsioonkaebuse väidetest.

10.2.2. Siinses asjas on maakohus eelnevat silmas pidades elatise suuruse määramisel

eksinud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus miinimumelatise suurust määrates eksinud

baassumma ja keskmise brutopalga suurust PKS § 101 lg 3–4 järgi arvesse võttes.

Samas on maakohus ekslikult märkinud, et PKS § 101 lg-s 5 nimetatud lapsetoetus oli enne

01.01.2023 30 eurot kuus ja alates 01.01.2023 40 eurot kuus. Perehüvitiste seaduse (PHS) §

17 lg 3 järgi oli enne 01.01.2023 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60

eurot ning alates 01.01.2023 on see 80 eurot. Eelnimetatud eksimus ei ole aga mõjutanud

maakohtu arvutatud miinimumelatise suurust. Otsuse resolutsioonis on maakohus õigesti

lahutanud baassummast ja keskmise brutokuupalga osast pool lapsetoetust (30 eurot). Küll

aga on maakohus jätnud elatise suurust arvutades arvestamata enda tuvastatud asjaolu, et laste

eest makstakse isale lasterikka pere toetust PKS § 101 lg 5 tähenduses. Isa on tõendanud, et

talle sündis 20.09.2020 kolmas laps (dtl 39). PHS § 21 lg 2 järgi oli kuni kuut last kasvatava

pere lasterikka pere toetuse suurus enne 01.01.2023 300 eurot ja alates 01.01.2023 650 eurot

ning on alates 01.01.2024 450 eurot. Sotsiaalkindlustusameti 11.12.2024 vastuse kohaselt

maksti sel ajal isale lasterikka pere toetust 450 eurot kuus (dtl 669). Seega sai isa tütarde eest

nii lapsetoetust kui ka lasterikka pere toetust PKS § 101 lg 5 tähenduses ning mõlemat tuleb

elatise suurust arvutades arvestada. Kuigi PKS § 101 lg 5 algses redaktsioonis ei olnud

täpsustatud, et lapse vajadused loetakse kaetuks poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on

jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel, saab lasterikka pere toetuse eesmärki

silmas pidades tõlgendada ka varem kehtinud redaktsiooni selliselt, et lasterikka pere toetust

tuleb sama moodi arvestada ka enne 01.01.2023, s.o võtta arvesse pool lasterikka pere

toetusest ning jagada see kõigi toetust saavate laste (isa kolme lapse) vahel. Lisaks tuleb

arvestada seda, et lasterikka pere toetust makstakse isale PHS § 21 lg 1 ja § 17 lg 1 järgi kuni

vanema tütre 19-aastaseks saamiseni, s.o kuni 20.07.2027. Seega ei tule alates sellest ajalt

noorema tütre puhul lasterikka pere toetust enam arvestada.

Kuigi PKS § 101 lg 6 järgi tuleb kohtul miinimumelatise suurust määrates arvestada ka

asjaolu, et laps viibib olulise osa ajast ülalpidamist andma kohustatud vanema juures, ei ole

maakohus eksinud, kui leidis, et siinses asjas ei ole ema tõendanud, et tütred viibivad temaga

keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus. Pooled ei vaidle selle üle, et tütred elavad isaga Soomes

ja käivad seal koolis ning ema elab Eestis. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et tütred

kohtuvad emaga Eestis ning et kohus ei ole määranud ema ja tütarde suhtlemise korda. Ema

väitel viibivad tütred temaga keskmiselt vähemalt 7 päeva kuus. Ema põhistas lastega koos

viibimise aega maakohtus enda esitatud kalkulatsiooniga, kui palju võiksid tütred emaga koos

2-22-132359

aega veeta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga ema ja tütarde koos viibimise aega järeldada

pelgalt ema esitatud kalkulatsioonist selle kohta, kui palju saaksid tütred emaga aega koos

veeta, kui nad viibiksid kooliajal kuus keskmiselt 1,5 nädalavahetust Eestis ja sellest pool

aega emaga, samuti koolivaheaegadel pool aega emaga. Kohus peab tuvastama, kui palju aega

viibisid tütred koos emaga kohtumenetluse ajal, ning hindama, kui palju aega viibivad nad

emaga koos ettenähtavas tulevikus. Ema ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid, et

lapsed on kohtumenetluse ajal viibinud ema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7

ööpäeva. Sellist asjaolu ei saa tõendada kinopiletid ega mõnda ema juures viibimise korda

puudutavad üksikud messengeri vestlused. Need vestlused saavad kinnitada seda, et tütred on

viibinud mõned korrad ema juures, kuid need ei saa tõendada, et neid kordi oli aasta lõikes

vähemalt 7 ööpäeva ulatuses. Seejuures ei vaidle pooled selle üle, et tütred viibivad vahel ema

juures, mistõttu ei ole seda asjaolu vaja tõendada. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul ka alust

võtta vastu apellatsioonimenetluses esitatud vestluste väljavõtteid. Vaidlus on selle üle, kui

palju aega viibivad tütred emaga. Isa on esitanud kohtule Exceli tabeli (dtl 1581–1583),

millest nähtuvad isa andmed selle kohta, kui palju on tütred isale teadaolevalt viibinud

ajavahemikul 01.08.2022–22.03.2026 ema juures ning arvutused selle kohta, kui palju

ööpäevi on tütred viibinud aasta lõikes keskmisel ema juures. Selle kohaselt on vanem tütar

viibinud ema juures kogu menetluse vältel keskmiselt 2,42, 3,83, 2,83 ja 2,67 ööpäeva kuus

ning noorem tütar 4,67, 2,33, 2,75, 0,92 ööpäeva kuus. Seega on hagejad sellises mahus ema

juures viibimise aja TsMS § 231 lg 2 tähenduses omaksvõtnud ning selles ulatuses ei ole emal

vaja koos viibitud aega tõendada. Ülejäänud ulatuses ei ole ema oma väidet tõendanud.

Seejuures ei ole ema toonud esile ega tõendanud ka asjaolusid, millest saaks järeldada, et

tütred või mõni neist viibib ettenähtavas tulevikus ema juures aasta lõikes keskmiselt

märkimisväärselt rohkem aega või asub elama Eestisse ema juurde. Kuigi ema väitis

31.10.2025 menetlusdokumendis, et vanem tütar elab alates 04.10.2025 ema juures, ei ole

ema seda hilisemates menetlusdokumentides enam väitnud ega esitanud selle kinnituseks

ringkonnakohtule tõendeid. Seega ei ole alust siinsel juhul miinimumelatist PKS § 101 lg 6

alusel vähendada või jätta emalt elatist välja mõistmata.

Maakohus arvestas noorema tütre elatise suurust määrates PKS § 101 lg 7 järgi õigesti seda,

et arvestades tütarde vanusevahet, tuleb noorema tütre elatise suurust vähendada 15%. Samas

jättis maakohus arvestamata, et pärast vanema tütre täisealiseks saamist 20.07.2026 ei ole

enam tegemist olukorraga, kus elatist tuleb tasuda sama pere mitmele alaealisele lapsele,

mistõttu ei ole siis enam alust noorema tütre elatist 15% võrra vähendada.

Eelnevat arvestades oli vanema tütre PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatise suurus

maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamise ajal (25.08.2022) lasterikka pere toetust

arvestades 200,64 eurot (225,64–300/2/2/3) ning noorema tütre elatis 166,79 eurot (191,79–

300:2:2:3), st kummagi tütre miinimumelatise suurus peaks olema 25 eurot väiksem võrreldes

maakohtu väljamõistetud elatise suurusega. Vastavalt lasterikka pere toetuse suuruse

muutumisele, peaks ajavahemikul 01.01.2023–31.12.2023 olema miinimumelatis 54,17 eurot

(650:2:2:3) väiksem ja ajavahemikul 01.01.2024–20.07.2027 37,5 eurot (450:2:2:3) väiksem.

10.2.3. Samas ei ole maakohus miinimumelatise suurust määrates arvestanud ka seda, et ema

brutosissetuleku suurust arvesse võttes tuleks PKS § 101 alusel määratud miinimumelatise

suurust PKS § 102 lg 3 alusel suurendada.

PKS § 101 lg 4 järgi võetakse miinimumelatise arvutamisel aluseks eelmise aasta Eesti

Vabariigi keskmine brutokuupalk, täpsemalt lisatakse baassummale 3% sellest. PKS § 102 lg

3 järgi võib aga kohus elatist suurendada, kui vanema brutokuupalk on keskmisest suurem,

2-22-132359

ning lähtuda tegelikult brutokuupalgast. Sellest tulenevalt võimaldab ka elatiskalkulaator

arvutada elatist vastavalt kohustatud vanema tegelikule brutopalga suurusele.

Siinsel juhul oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigi keskmine

brutokuupalk 1548 eurot ja ema keskmine brutotöötasu maakohtu tuvastatu kohaselt 2768

eurot. Maakohus lisas PKS § 101 lg 4 alusel baassummale 3% keskmisest brutokuupalgast,

s.o 46,44 eurot, kuid arvestades ema brutokuupalga tegelikku suurust, oleks tulnud lisada

83,04 eurot (3% 2768 eurost), s.o 36,6 eurot rohkem. Kuna 2023 ema brutokuupalk suurenes

3692,5 euroni, siis tulnuks alates 2023 lisada baassummale 110,76 eurot, s.o 64,32 eurot

rohkem.

Seega, arvestades nii lasterikka pere toetust kui ka ema tegelikku brutokuupalka, oli

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal (25.08.2022) vanemale tütrele PKS § 101 ja

§ 102 lg 3 järgi makstava elatise suurus 237,24 eurot (200,64+36,6) ning noorema tütre elatise

suurus 203,39 eurot (166,79+36,6), s.o suurem kui maakohtu määratud miinimumelatise

suurus, ning see oli suurem ka alates 2023.

10.2.4. Seda arvestades ei ole ringkonnakohtul alust määrata tütarde ülalpidamiseks vajaliku

miinimumelatise suurust PKS § 101 ja § 102 lg 3 järgi väiksemana kui seda tegi maakohus.

Samas ei ole ringkonnakohtul ka alust elatist suurendada, sest hagejad ei ole maakohtu otsust

vaidlustanud.

10.2.5. Miinimumelatise suuruse kindlakstegemisel ei ole tähtsust isa sissetuleku suurusel ja

varalisel seisundil, mistõttu ei olnud maakohtul ega ole vaja ka ringkonnakohus võtta vastu

või koguda täiendavalt seda asjaolu kinnitavaid tõendeid.

11. Kolleegiumi hinnangul ei ole ema toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mis annaksid PKS

§ 102 lg 2 järgi alust mõista emalt välja maakohtu määratud miinimumelatisest väiksemat

elatist.

11.1. Üldjuhul ei või lapse igakuine elatis olla väiksem ülal nimetatud elatise

miinimummäärast. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit

arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane

vanem PKS § 102 lg-te 1 ja 2 järgi erinevalt muudest ülalpidamisekohustustest oma alaealise

lapse ülalpidamiskohustusest ning peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellises olukorras võib kohus erandina PKS § 102 lg 2 järgi

mõista alaealise lapse kasuks välja miinimumist väiksema elatise, kuid seda üksnes mõjuval

põhjusel, st olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades

võimeline mõjuval põhjusel andma lapsele ülalpidamist.

Riigikohus on leidnud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama,

kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või

mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab

olla asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on

piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka

sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse

igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid

tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek

ühetaoliselt lapsega (vt RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 18; RKTKo 09.06.2017, 3-

2-1-35-17, p-d 28.1–28.2). Mh võib kohus PKS § 102 lg 2 alusel elatist vähendades

arvestada asjaolu, et laps viibib vanema juures tavapärase elukorralduse kohaselt

2-22-132359

keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.5). Kui

kohustatud vanem taotleb PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise

väljamõistmist, peab ta TsMS § 230 lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud

ning neid asjaolusid tõendama (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.2).

11.2. Siinsel juhul ei ole alust PKS § 102 lg 2 alusel miinimumelatist vähendada, sest kostja

sissetulekut arvestades suutis ja suudab ta maksta tütardele maakohtu välja mõistetud ulatuses

miinimumelatist, st tegemist ei ole PKS § 102 lg 1 tähenduses olukorraga, kus kostja ei olnud

ja ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma kahele

alaealisele tütrele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Olukorras, kus kostja

brutokuupalk oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal 2768 eurot ja suurenes

3692,5 euroni ning tal oli maakohtu otsuse kohaselt kohustus tasuda oma kahe alaealise tütre

ülalpidamiseks kokku 417,43 eurot (225,64+191,79), jäi kostjale vastava suurusega elatise

maksmise järel piisavalt vahendeid oma kohustuste täitmiseks ja enda ülalpidamiseks. Samuti

võimaldas sellise suurusega sissetulek teha tütardele soovi korral täiendavaid kulusid.

11.3. Lisaks märgib ringkonnakohus, et asjaolu, et isale maksti (ema väitel kuni 31.07.2025)

Soomes välislähetuses viibimise tõttu välisteenistuse seaduse (VäTS) § 63 alusel

välislähetustasu, sh temaga koos viibivate laste tõttu VäTS § 66 alusel suurendatud tasu ning

hüvitati VäTS § 65 alusel teatud kulud, ei anna alust mõista kostjalt välja miinimumist

väiksemat elatist, sest nende tasumise eesmärgiks oli katta lapse välisriigis elamise tõttu

tekkivaid täiendavaid kulusid, mitte lapse põhivajadusi.

Välisteenistuse seaduse eelnõu seletuskirja (732 SE) kohaselt on teenistujale VäTS §

63 alusel välislähetustasu maksmise eesmärk lähetuses viibimise kulude hüvitamine

ning tasu suurendamine kaasasoleva lapse eest VäTS § 66 tähenduses on ette nähtud

elamiskulude hüvitamiseks välismaal, mis on seotud asukohariigi elukalliduse,

inflatsiooni ja teiste näitajatega. Sarnaselt on ka VäTS § 65 alusel kulude katmise

eesmärgiks tagada mh teenistuja lastele välisriigis võimalus elada ning saada Eestiga

sarnaseid meditsiiniteenused ja omandada haridust sarnastel tingimustel (kui tegemist

on tasulise haridusega). Seega on selle seaduse alusel makstavate hüvitiste eesmärk

katta vanemaga kaasas oleva lapse välisriigis elamisega seotud lisakulud, mitte lapse

põhivajadused. Seda arvestades ei oleks õige lugeda lapse miinimumelatise aluseks

olevaid põhivajadusi kaetuks selle seaduse alusel makstavate hüvitiste arvel sarnaselt

PKS § 101 lg-s 5 nimetatud Eestis lapsele makstava lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetusega. Ringkonnakohus möönab, et olukorras, kus kohustatud vanema varaline

seisund ei võimaldaks miinimumelatist maksta, võib kohus kaaluda sellise asjaolu

valguses miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, kui hüvitiste saamist

arvestades ei satuks laste põhivajaduste rahuldamine ohtu, kuid siinsel juhul ei ole

tegemist sellise olukorraga.

11.4. Ka see, et tütred viibivad keskmiselt 2–3 ööpäeva kuus ema juures, ei anna alust

miinimumelatist PKS § 102 lg 2 alusel vähendada, sest tegemist on marginaalse osaga ajast,

mis ei vähenda lapsega koos elava vanema kulusid märgatavalt. Lisaks, nagu ülal märgitud,

suudab ema maksta lastele miinimumelatist ja kanda sellises mahus koosviibimise ajal laste

põhivajaduste katmiseks vajalikke kulusid (eelkõige toidukulusid).

11.5. Miinimumist väiksemat elatist ei ole alust välja mõista ka seetõttu, et vanematel on

ühine hooldusõigus ning ema soovib ise korraldada tütarde elu, sh osta neile ise riideid jms

ning anda neile taskuraha ja/või vajalike esemete ostmiseks raha. Arvestades seda, et tütred

elavad isa juures ja viibivad emaga koos üksnes marginaalse osa ajast, peab ema andma

2-22-132359

tütardele ülalpidamist raha perioodilise maksmisega PKS § 100 lg 1 esimese lause tähenduses,

et tagada tütarde põhivajaduste rahuldamine. Seda, et ema soovib käia tütardega ostlemas ja

otsustada ise lastele vajalike või meelepärast kulutuste üle, ei saa sellises olukorras pidada

mõjuvaks põhjuseks anda elatist muul viisil PKS § 100 lg 1 teise lause tähenduses. Ema saab

osaleda tütarde elus ja hoida nendega häid lähedasi suhteid ka muul viisil kui neile raha andes

või nende kulusid vahetult ise kandes.

11.6. Kuna ema suudab maksta tütardele miinimumelatist, ei anna apellatsioonkaebuse väited

ja ülaltoodud asjaolud eraldi ega koosmõjus alust mõista emalt tütarde ülalpidamiseks PKS §

102 lg 2 järgi välja miinimumist väiksemat elatist ja muuta selles osas maakohtu otsust.

12. Ringkonnakohtu hinnangul jättis aga maakohus kostjalt elatist välja mõistes

põhjendamatult arvestamata asjaolu, et kostja on menetluse ajal täitnud osaliselt tütarde

ülalpidamiskohustust. Ringkonnakohus parandab selle eksimuse ning arvutab välja otsuse

tegemise kuupäeva seisuga tekkinud elatise võla suuruse.

12.1. Arvestades apellatsioonimenetluse piire ja maakohtu väljamõistetud miinimumelatise

suurust, peab kostja kohtuotsuse tegemise aja seisuga maksma vanema tütre ülalpidamiseks

ajavahemikul 01.08.2022–30.04.2026 kokku 12 301,26 eurot ja noorema tütre ülalpidamiseks

10 456,09 eurot.

Vastavalt Justiitsministeeriumi veebilehel avaldatud elatiskalkulaatorile peab kostja tasuma

maakohtu otsuse järgi vanemale tütrele elatist järgmiselt:

-

tagasiulatuv elatis 174,72 eurot;

-

25.08.2022–31.01.2023 kokku 1179,16 eurot (5 kuud 7 päeva × 225,64 eurot

kuus)

-

01.02.2023–31.03.2023 kokku 431,28 eurot (2 kuud × 215,64 eurot kuus);

-

01.04.2023–31.03.2024 kokku 3123,96 eurot (12 kuud × 260,33 eurot kuus);

-

01.04.2024–31.03.2025 kokku 3452,64 eurot (12 kuud × 287,72 eurot kuus);

-

01.04.2025–31.03.2026 kokku 3620,88 eurot (12 kuud × 301,74 eurot kuus);

-

01.04.2026–30.04.2026 318,62 eurot.

Vastavalt Justiitsministeeriumi veebilehel avaldatud elatiskalkulaatorile peab kostja tasuma

maakohtu otsuse järgi nooremale tütrele elatist järgmiselt:

-

tagasiulatuv elatis 148,56 eurot;

-

25.08.2022–31.01.2023 kokku 1002,28 eurot (5 kuud 7 päeva × 191,79 eurot

kuus)

-

01.02.2023–31.03.2023 kokku 366,58 eurot (2 kuud × 183,29 eurot kuus);

-

01.04.2023–31.03.2024 kokku 2655,36 eurot (12 kuud × 221,28 eurot kuus);

-

01.04.2024–31.03.2025 kokku 2934,72 eurot (12 kuud × 244,56 eurot kuus);

-

01.04.2025–31.03.2026 kokku 3077,76 eurot (12 kuud × 256,48 eurot kuus);

-

01.04.2026–30.04.2026 270,83 eurot.

13. Kostja on tõendanud, et ta on menetluse ajal kandnud tütarde ülalpidamiseks nende isa

pangakontole ajavahemikul 01.08.2022–30.04.2026 kokku üle 4734 eurot (dtl 799, 801,

1161). Kuigi isa pangakonto väljavõtete (dtl 1489–1491) kohaselt on kostja kandnud üle 4389

eurot, ei sisalda isa pangakonto väljavõte neid makseid, mida ema on makse selgituse kohaselt

teinud seoses tütarde telefonide või reisiga (kokku 344,5 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul

saab kõik isa pangakontole tehtud ülekanded lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks, sest

need on seotud laste vajaduste katmisega ning raha on antud isa käsutusse. Mõistlik on lugeda

isa pangakontole ülekantud summad pooles ulatuses, s.o 2367 euro ulatuses (4734:2)

2-22-132359

kummagi tütre ülalpidamisekohustuse täitmiseks. Seega on kostjal vanema tütre ees

elatisevõlg 9934,26 eurot ja noorema tütre eest elatisevõlg 8089,09 eurot.

13.1. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei saa aga pidada raha kandmist alaealiste tütarde

pangakontodele.

Ringkonnakohus märgib, et alla 18-aastasel lapsel on tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 8 lg 2 järgi piiratud teovõime ning kui kohustus on täidetud piiratud

teovõimega isikule, loetakse kohustus võlaõigusseaduse (VÕS) § 79 lg 2 järgi

täidetuks, kui kohustus täideti tema seadusliku esindaja nõusolekul või seaduslik

esindaja kiidab täitmise heaks. Arvestades seda, et alaealist last esindab PKS § 120 lg

4 järgi elatist teiselt vanemalt nõudes lapsega koos elav vanem üksi, saab

ülalpidamiskohustuse lugeda alaealisele lapsele antud raha arvel täidetuks üksnes siis,

kui lapse nimel elatisenõude esitanud vanem sellega nõustub. Vastasel korral võib

saada kahjustatud elatise maksmise eesmärk, sest lapse põhivajadused võivad jääda

katmata. Samas võivad vanemad PKS § 100 lg 3 järgi kokku leppida, et elatist

makstakse osaliselt või täielikult otse lapsele. Siinsel juhul ei ole aga isa andnud

nõusolekut elatise maksmiseks otse lastele ega ole ema tehtud ülekandeid ka hiljem

heaks kiitnud. Isa on selgelt mõista andnud, et ta ei loe selliseid ülekandeid

ülalpidamiskohustuse täitmiseks, ning palunud tasuda elatist enda pangakontole. Seda

arvestades ei saa ringkonnakohus lugeda tütarde pangakontodele tehtud makseid

ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning neid tuleb käsitada ema poolt tütardele vabaks

kasutamiseks antud taskurahana. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul ka alust võtta vastu

ema esitatud tõendeid, mis puudutavad ema poolt tütarde pangakontodele tehtud

makseid.

13.2. Samuti ei ole ringkonnakohtul alust lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks tütardega

vaba aja veetmisel kantud ema kulusid. Nagu ülal märgitud, ei eelda keskmiselt 2–3 ööpäeva

kuus tütardega aja veetmine tütarde põhivajaduste katmisel märkimisväärsete kulutuste

kandmist. See, kui ema soovis teha tütardele meelehead ja ostis neile riideid,

kosmeetikatarbeid ning tegi kulutusi meelelahutusele ja väljas söömisele, ei anna alust lugeda

tütarde põhivajaduste rahuldamiseks ettenähtud miinimumelatist tasutuks ja

ülalpidamiskohustust täidetuks. Tütarde huvides oli saada regulaarselt ja piisavas suuruses

nende ülalpidamiseks vajalikku elatist, mille arvel saaks nendega koos elav isa nende

põhivajadused katta. Kuna vanematel ei olnud kokkulepet sel viisil ülalpidamiskohustuse

täitmise kohta ja maakohus oli asunud seisukohale, et sel viisil ei saa ema

ülalpidamiskohustus lugeda täidetuks, ning selliselt tütardele asju ostes jättis ema panustamata

tütarde põhivajaduste katmisse, pidi ema mõistma, et ta teeb tütarde ülalpidamiseks

lisakulutusi, mida ei saa lugeda miinimumelatise ulatuses ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

Seetõttu ei ole tähtsust ka ema apellatsioonimenetlusese esitatud tõenditel erinevate kulude

vahetu kandmise kohta.

13.3. Eelnevat arvestades loeb ringkonnakohus ülalpidamiskohustuse kohtumenetluse ajal

kaetuks üksnes isale üle kantud raha ulatuses.

14. Apellatsioonkaebuse väiteid maakohtu määratud otsuse täitmise korra muutmise kohta ei

anna alust maakohtu otsust selles osas tühistada. Asjaolu, et kostja sooviks tasuda elatist 8.

kuupäeva asemel iga kuu 15. kuupäeval ning ei soovi tasuda elatist tütarde isa pangakontole,

ei anna alust maakohtu otsuses määratud täitmise korda muuta. Arvestades seda, et tütred on

alaealised ning nende vajaduste rahuldamise peab korraldama nendega koos elav vanem, tuleb

elatist maksta vanema pangakontole. Samuti leidis maakohus õigesti, et kuna elatist tuleb

2-22-132359

PKS § 100 lg 4 järgi iga kuu eest ette, ei ole põhjendatud selle hilisem tasumine.

Ringkonnakohus ei saa isa taotluse alusel mõista elatist välja aja eest pärast vanema tütre

täisealiseks saamist.

15. Neil kaalutlustel rahuldab ringkonnakohus osaliselt apellatsioonkaebuse ning tühistab

maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis arvestamata, et ema täitis osaliselt tütarde

ülalpidamiskohustust, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega arvestab menetluse ajal

ema tasutud elatist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Arvestades apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist, aga ka seda, et TsMS § 164 lg 1 järgi

kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, jätab kolleegium

apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda ning ei muuda TsMS § 173 lg 3 I lause järgi

maakohtu menetluskulude jaotust.

(allkirjastatud digitaalselt)