3-26-513/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Villem Lapimaa, Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

10.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-513

Haldusasi

L.Z kaebus Politsei- ja Piirivalveameti otsuste peale e-

residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisel

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.03.2026 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja L.Z

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin

Randoja

Menetluse alus ringkonnakohtus

L.Z määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta L.Z määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.03.2026 määruse peale

menetlusse.

2. Rahuldada L.Z määruskaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu

10.03.2026 määruse resolutsiooni punkt 2. Teha selles osas uus määrus ja ennistada

kaebuse esitamise tähtaeg. Saata haldusasi halduskohtule ettevalmistava menetluse

jätkamiseks.

3. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.03.2026

määrus muutmata.

4. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 79 lg 5, § 88 lg 5 ls

2, § 124 lg 3 ja § 155 lg 5). Määrus pole vaidlustatav esialgse õiguskaitse osas (HKMS § 252

lg 7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-26-513

1. Kaebaja on Hispaania Kuningriigi kodanik, kes oli Eesti Vabariigi e-resident

ajavahemikul 2020–2025.

2. Kaebaja esitas 09.10.2025 Politsei-ja Piirivalveametile (PPA) taotluse e-residendi

digitaalse isikutunnistuse väljastamiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 205

lg 1 alusel.

3. PPA tunnistas 25.11.2025 otsusega 075108493/EDID kehtetuks kaebajale varem

väljastatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse ning keeldus uue isikutunnistuse

väljastamisest. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub kaebajaga seotud äriühingutel sisuline

majandustegevus ning nende tegevus ei vasta e-residendi programmi eesmärkidele, viidates

muu hulgas võimalikule mainekahju riskile Eesti riigile ja programmile.

4. Kaebaja esitas PPA 25.11.2025 otsuse peale vaide, mille PPA jättis 08.12.2025

vaideotsusega nr 15.3-24/283-3 rahuldamata. Kaebaja esitas 16.12.2025 PPA-le uue vaide,

mille PPA jättis 29.12.2025 vaideotsusega nr 15.3-24/283-5 rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 23.02.2026 halduskohtule kaebuse PPA 25.11.2025 otsuse ning

08.12.2025 ja 29.12.2025 vaideotsuste tühistamiseks ning PPA kohustamiseks andma

kaebajale e-residendi digitaalne isikutunnistus või alternatiivselt uue põhjendatud otsuse

tegemiseks. Kaebaja taotles kaebetähtaja ennistamist. PPA tegevus pärast 29.12.2025

vaideotsust võis objektiivselt luua arusaama menetluse jätkumisest. Kaebaja sai enda väitel

menetluse lõppemisest aru 20.02.2026. Lisaks raskendas kaebuse tähtaegset esitamist kaebaja

viibimine välisriigis. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse (EÕK) kohaldamist, paludes peatada

25.11.2025 otsuse kehtivus, kuna e-residendi digitaalse isikutunnistuse puudumine takistab tal

kasutada Eesti e-teenuseid ning juhtida oma äriühinguid.

6. Tallinna Halduskohus jättis 10.03.2026 määrusega kaebaja tähtaja ennistamise taotluse

rahuldamata, lõpetas menetluse, piiras kaebaja juurdepääsu PPA 09.03.2026

menetlusdokumendile „E-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse

asjaolude ja kaalutluskäigu selgitus“ ning kuulutas menetluse selles osas kinniseks.

Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) vastavalt HKMS § 47 lg 2 tuleb kaebus esitada 30 päeva jooksul, alates menetlust lõpetava

lahendi teatavakstegemist. Kaebaja sai 29.12.2025 vaideotsuse nr 15.3-24/283-5 kätte samal

päeval ning kaebuse esitamise tähtaeg lõppes 28.01.2026. Kohtule 23.02.2026 esitatud kaebus

on seega hilinenud. Kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. HKMS § 71 lg 1 kohaselt on

tähtaja ennistamine võimalik üksnes mõjuval põhjusel, mida menetlusosaline ei saanud

mõjutada. Kaebajast sõltumatuid objektiivseid asjaolusid, mis annaks aluse tähtaja

ennistamiseks, ei esine. PPA 29.12.2025 vaideotsuses sisalduv vaidlustamisviide, kuigi

puudulik, ei ole eksitav sellisel määral, mis õigustaks kaebetähtaja möödalaskmist. Kaebaja

puhul on tegemist õigusteadmistega isikuga, kellelt võib eeldada asjakohaste normide

leidmist. Samuti ei õigusta tähtaja ületamist pelgalt elukoht Hispaanias, kuivõrd kaebaja ei ole

näidanud, kuidas see takistas kaebuse õigeaegset esitamist;

2) kuna kaebus oli esitatud kaebetähtaja rikkudes ning tähtaja ennistamiseks puudub alus,

kuulub menetlus lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 2, § 152 lg 3 ja § 124 lg 2 alusel. Kohus

hindas kaebust ilmselgelt perspektiivituks, mistõttu puudus ka alus EÕK kohaldamiseks.

Kaebaja tegevus ei vasta e-residendi programmi eesmärkidele ITDS § 205 lg 1 tähenduses.

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamist;

3) rahuldada tuleb PPA taotlus piirata kaebaja juurdepääsu PPA 09.03.2026

menetlusdokumendi terviktekstile. Selles osas tuleb menetlus kuulutada kinniseks (HKMS §

2(5)

3-26-513

88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1). Avalik huvi e-residentide üle järelevalve meetodite ja taktika kaitseks

kaalub üles kaebaja õiguse tutvuda selle teabega.

7. Kaebaja esitas määruskaebuse, millega taotleb halduskohtu määruse tühistamist

kaebetähtaja ennistamist, kaebuse menetlusse võtmist, ning uue määruse tegemist, millega

kohustada halduskohut kaebust sisuliselt läbi vaatama. Tühistada tuleb menetlusdokumendi

konfidentsiaalsuspiirang ning EÕK korras tuleb PPA 25.11.2025 otsuse kehtivus peatada.

Tähtaja möödalaskmine ei ole tingitud kaebajast, vaid põhjustatud PPA eksitavast

käitumisest, mis tekitas põhjendatud ootuse, et menetlus jätkub ning kaebetähtaeg ei ole

alanud. Halduskohus jättis hindamata PPA ja kaebaja vahelise kirjavahetuse sisu ja mõju

kaebajale. Kaebaja kaitseõigust rikuti, kuna talle ei võimaldatud juurdepääsu PPA 09.03.2026

menetlusdokumendile, millele vaidlustatud otsus tugineb. PPA 25.11.2025 otsus on

õigusvastane, kuna ITDS § 205 ei sätesta majandustegevuse hindamise kriteeriume ning viide

võimalikule mainekahju ohule ei ole tõendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

9. Kaebus halduskohtule esitati tähtaja rikkumisega. Kaebaja sai PPA 29.12.2025

vaideotsuse kätte samal päeval ja kaebus oleks tulnud kohtule esitada hiljemalt 28.01.2026.

Kuna kaebaja esitas kaebuse 23.02.2026, ei ole kaebuse esitamisel järgitud 30-päevast

kaebetähtaega.

10. HKMS § 71 võimaldab kaebetähtaega ennistada, kui tähtaeg lasti mööda mõjuval

põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on peetud eelkõige HKMS § 150 lg-s 1 nimetatud põhjuseid.

Need on objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise ei saa vahetult mõjutada

ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Subjektiivse asjaoluna on kohtupraktikas

peetud teatud tingimustel mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu inimese

eksimust protsessitoimingutes. Samas ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja

pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad

(nt Riigikohtu 01.01.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p

17). Asjaomane takistus peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu

ning vältimatu või ületamatu ning kestvalt takistama kaebeõiguse kasutamist ette nähtud ajal.

Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli üksnes raskendatud või

ebamugav, kuid mitte võimatu (vt Riigikohtu 16.05.2011 määrus nr 3-2-1-40-11, p 18;

19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12; 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 1). Mõjuvad

põhjused ja neid kinnitavad tõendid peab ära näitama kaebetähtaja ennistamist taotlev

menetlusosaline, kes soovib neile tugineda (HKMS § 59 lg 1; Riigikohtu 16.02.2005 määrus

nr 3-3-1-75-04, p 14). Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid,

mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu

19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 2).

11. HMS § 57 lg 1 kohaselt peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste,

koha, tähtaja ja korra kohta. Vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti

vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine oli

tingitud vaidlustamisviite puudumisest (HMS § 57 lg 3). Vaidlustatud otsuses oli märgitud

küll vaidlustamisviide, kuid seal ei olnud kirjas vaidlustamise tähtaega: „Pursuant to the

Administrative Procedure Act, any person shall have the right to file an appeal with Tallinn

Administrative Court under the conditions and pursuant to the procedure provided by the

3(5)

3-26-513

Code of Administrative Court Procedure.“ Seetõttu ei vastanud vaidlustamisviide kõikidele

HMS § 57 lg-st 1 tulenevatele nõuetele. Usutav on, et siinses asjas vaidlustamise võimaluse

tähtaja puudumine tõi kaasa tähtaja möödalaskmise. Kaebaja on välismaalane ega valda

riigikeelt. Halduskohtu põhjendused ei luba järeldada, et ta omaks varasemat kogemust

haldusprotsessi menetlustoimingutes ja talt võis oodata suuremat hoolsust tähtaja

väljaselgitamisel olukorras, kus vaidlustamisviites puudus ka konkreetne viide kaebetähtaja

normile. Sellest tulenevalt ei olnud kaebajal alust eeldada, et kaebus tuleb kohtule esitada

lühikese (s.o 30-päevase) tähtaja jooksul. Kaebaja ei ole seejuures viivitanud ebamõistlikult

kaua kaebuse esitamisega kohtusse. Kaebus oleks küll tulnud esitada 28. jaanuaril 2026, kuid

ta tegi seda 23. veebruaril 2026. Seetõttu esineb ringkonnakohtu hinnangul alus kaebetähtaja

ennistamiseks. Selles osas tuleb kaebaja määruskaebus rahuldada.

12. HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal

olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest

ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel

(sh avaliku korra tagamiseks, HKMS § 79 lg 1 p 1) ning tingimusel et huvi saladuse

hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada

menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada

tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses

ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga

tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Menetlusosalise toimikule

juurdepääsu õiguse piiramisel piiratakse tema põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures

(põhiseaduse § 24 lg 2). Juurdepääsu tõenditele võib piirata, eeldusel et seeläbi ei piirata

õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu

tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle

eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus

kaitse (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23–24; 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-

17, p 19; 15.05.2014 määrus nr 3-3-1-36-14, p-d 6 ja 8; Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019

määrus nr 3-19-206, 28.07.2022 määrus nr 3-22-774 p 6, 18.11.2022 määrus nr 3-22-950, p

10, 13.07.2023 määrus nr 3-23-26, p 9). E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja

positsioon on õiguslikult nõrk (võrreldes nt põhiõigustega). E-residendi digitaalset

isikutunnistust väljastatakse riigi huvides, mitte selleks, et kaitsta väljaspool Eestit elava ja

Eestiga mistahes muid sidemeid mitte omava isiku õigusi või huve (Tallinna Ringkonnakohtu

24.05.2024 määrus nr 3-24-531 p 8).

13. Ringkonnakohus jääb 10.03.2026 määruses väljendatud seisukoha juurde, et kaebaja huvi

tutvuda PPA 09.03.2026 menetlusdokumendi põhjendustega, ei ole kaalukam vastustaja

huvist hoida saladuses teavet, mille pinnalt oleks võimalik teha järeldusi selle kohta, millised

on PPA meetodid ja taktika e-residendi programmi üle järelevalve teostamisel. Tuleb

arvestada, et e-residendi usaldusväärsuse ja tausta kontrollimine on sageli raskendatud ning

tugineb väga piiratud informatsioonile, kuid samas on programmiga seotud märkimisväärsed

ohud, kuna e-residendi digitaalne isikutunnistus annab omajale ligipääsu kõikidele Eesti e-

teenustele. Taustakontrolli põhimõtete teadmine (andmete kogumise allikad, sagedus jms)

võiks anda kuritegelike kavatsustega isikutele võimaluse oma andmeid varjata või moonutada.

E-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamine kuritegelikul eesmärgil kahjustaks oluliselt

Eesti mainet ning ohustaks avalikku korda või riigi julgeolekut. Seejuures ei oma tähtsust, et

kaebaja ei pruugigi tahta teada haldusorgani tegevuse meetodeid ja taktikat, vaid oluline on

see, kas need oleksid kogutud sisulise teabe põhjal tuvastatavad või mitte. Kokkuvõtvalt on

menetlustaktika e-residendi menetlustes olulise tähtsusega, mistõttu on põhjendatud PPA

vajadus hoida seda teavet avalikkuse eest varjatuna (vt ka avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p

5¹).

4(5)

3-26-513

14. Kaebaja väide, et PPA viide võimalikule mainekahju ohule ei ole põhjendatud, kuna ITDS

§ 205 ei sätesta majandustegevuse hindamise kriteeriume, ei ole asjakohane. Asjaolu, et

õigusnorm ei näe ette ammendavaid või arvulisi kriteeriume, ei välista haldusorgani õigust

hinnata taotleja tegevust tervikuna ega tugineda prognoosil põhinevale hinnangule võimalike

riskide kohta, sealhulgas e-residendi programmi mainele. Võimalikku mainekahju seoses e-

residendi programmiga on käsitlenud Riigikontroll oma 23.07.2020 kontrollaruandes, milles

leitakse, et e-residendi programmi probleemid võivad Eesti mainele lüüa haava, mille

ravimine on aeganõudev, ning kokkuvõttes võib saada kahjustada nii sisejulgeolek kui ka

ärikliima. Võõrriigi kodanikule e-residendi isikutunnistuse väljastamine toob kaasa kohustusi

ka dokumendi väljastanud riigile, kuna see annab võimaluse kasutada riigi loodud identiteeti

ning võimaldab kasutada Eesti loodud e-teenuseid, sh osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja

eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast (vt ka 699 SE

seletuskiri, lk 2). Kuna Eesti riik annab e-residendi isikutunnistuse selle taotlejale heauskseks

kasutamiseks ja õiguspäraste toimingute tegemiseks, on oluline välistada selle andmine

isikutele, kelle puhul ei ole PPA-l kindlust, et isik täidab ITDS § 20⁵ lg-s 2 sätestatud

eesmärke.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)