2-25-16684/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. aprill 2026

Tsiviilasja number

2-25-16684

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Artjom Kotšaši vastu

võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. novembri 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktiva Finance Group OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja) Aktiva Finance Group

OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Kostja Artjom Kotšaš (isikukood XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 13. novembri 2025. a määrus ja saata asi tagasi Viru

Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ määruskaebus.

3. Tagastada Aktiva Finance Group OÜ-le määruskaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv 70 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-16684, riigilõivu

tagastamine“.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696

lg 1 ja § 372 lg 5).

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 6. oktoobril 2025 Viru Maakohtule hagi Artjom

Kotšaši (kostja) vastu võlgnevuse 386 euro 43 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 224

euro 4 sendi, sissenõudmiskulude 20 euro ja alates 7. oktoobrist 2025 sissenõutavaks muutuva

viivise 21,90% aastas väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks esialgse võlausaldaja Telia Eesti AS-i ja kostja vahel

9. aprillil 2022 sõlmitud kliendileping nr XXXXXXXXX, järelmaksu müügileping nr

XXXXXXXXX ning seadmekindlustuse leping. Kostja ostis kauba maksumusega 1400 eurot

ja lepingutasu oli 19 eurot 90 senti. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel perioodil 20. maist 2022 kuni 20. aprillini 2023. Lepingute ülesütlemise,

s.o 21. detsembri 2022 seisuga oli kostja teinud esialgsele võlausaldajale tagasimakseid

põhinõude katteks 1069 eurot 89 senti. Seega on kostjal järelmaksu müügilepingust tulenev

võlgnevus 350 eurot 1 sent. Kostjal on tasumata teenuste eest 16 eurot 42 senti. Järelmaksu

müügilepingu alusel on viivisemäär 21,90% aastas. Telia Eesti AS loovutas 18. novembril

2024 kostja vastase nõude hagejale. Sissenõudekulude hüvitise võlgnevus on 20 eurot.

2. Maakohtu jättis 22. oktoobri 2025. a määrusega hagiavalduse käiguta ja määras hagejale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli (1) esitada Telia Eesti AS nõude loovutamist

tõendav dokument allkirjastatuna koos teabega, mis võimaldab tuvastada nõude loovutamist

tõendava dokumendi edastamist võlgnikule, (2) täpsustada hagihinda, (3) esitada tõendid

kostja poolt tehtud maksete ja nende suuruse kohta, (4) täpsustada lepingu ülesütlemisega

seonduvat; (5) põhistada kohtualluvuse valikut; (6) täpsustada sissenõudekulude nõuet; (7)

esitada võõrkeelsete hagi lisade eestikeelsed tõlked.

3. Hageja esitas 2. novembril 2025 hagiavalduse täpsustuse. Hageja selgitas muu hulgas, et

nõude loovutamise teatises märgitud numbri 1000178544 puhul on tegemist kliendi numbriga,

mis kajastusid hagiavalduse lisana 7 esitatud arvel kui ka lepingute ülesütlemise teatises

märgitud viitenumbri osana (lisa 8). Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas

võlaõigusseaduse §-s 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus keeldus 13. novembri 2025. a määrusega hagi menetlusse võtmisest.

Määruse põhjenduste kohaselt on hagiavaldus puudustega ning hageja ei kõrvaldanud täies

ulatuses maakohtu 22. oktoobri 2025. a määruses toodud puuduseid. TsMS § 371 lg 2 p 2

kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Maakohus on hagejat hoiatanud, et kui hageja jätab puudused tähtaegselt ja nõuetekohaselt

kõrvaldamata, võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata.

Nõude loovutamise dokumendist tuleneb, et hagejale on loovutatud nõuded lepingust nr

1000178544, kuid sellise numbriga lepingut ei ole Telia Eesti AS-i ja kostja vahel hagi aluses

esitatud asjaolude kohaselt sõlmitud. Seega ei ole hagiavalduse ja selle lisade kohaselt hageja

omandanud hagi aluses esitatud asjaoludel ja viidatud võlasuhetest nõuet kostja vastu, mida

üritatakse maksma panna kohtule 6. oktoobril 2025 esitatud hagis.

Kohus ei võta menetlusse hagiavaldust, millest endast ja selle lisadest tulenevalt ei tulene

hageja nõudeõigust kostja vastu ning seega ei saa kohus kohtumenetluses hageja väidetavalt

rikutud õigusi kaitsta. Maakohtul ei ole ka selgust, mis mahus nõudeid loovutati – kas

lepingust tulenevad kõik maksed või osaliste perioodide osas. Hageja pidi esitama kõik nõude

loovutamisega seotud asjaolud ja neid tõendavad dokumendid. Maakohtu hinnangul

puuduvad nõuetekohased tõendid, et hageja on omandanud nõude loovutamise teel hagis

toodud nõuded kostja vastu.

Eelnevat arvestades keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja palub

tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus menetlusnorme, kuna asus enne hagi

menetlusse võtmist hindama hagiavalduses toodud asjaolusid ja tõendeid, st hakkas asja

lahendama sisuliselt enne menetlusse võtmist. Maakohus saab enne hagiavalduse menetlusse

võtmist hinnata tõendeid üksnes piiratud olukordades, eelkõige juhul, kui tõendid puudutavad

hagi formaalseid nõudeid. Kuna hageja on nõude loovutamist tõendavad dokumendid

esitanud, ei saa põhjusel, et nõude loovutamine on tõendamata, jätta hagi menetlusse võtmata.

Hagiavaldus vastab vorminõuetele. Hagiavalduses ei esine puuduseid ega ka alused TsMS §

371 järgi, mis annaks aluse hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja

lahendamiseks TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

8. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud

menetlusnorme, kui asus hindama hagiavalduse menetlusse võtmisel hagiavaldusele lisatud

tõendeid.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kontrollides hagi menetlusse võtmisest keeldumise õigsust, on Riigikohus korduvalt juhtinud

kohtute tähelepanu sellele, et TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata,

kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud

hinnata tõendeid. Hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmisest keeldumisel tuleb

lähtuda hagiavalduses väljatoodust. Kohus ei saa asja menetlusse võtmise üle otsustamisel

hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt (vt nt RKTKm 04.05.2022, 2-19-12055/20, p 13).

Lisaks on TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmata jätmisel kohtul kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt RKTKo 31.01.2008, 3-2-1-134-07, p 13; RKTKm

11.12.2013, 3-2-1-139-13, p 14).

Hageja esitas kostja vastu hagi võla väljamõistmiseks, mille esitamine on õiguslikult

võimalik. Hageja väidab, et esialgne võlausaldaja on nõude kostja vastu temale loovutanud.

Loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1

tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega. Samas see, kas hagis märgitud nõude

loovutamine hagejale leiab tõendamist, ei ole aluseks õiguslikult lubatud hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohus ei saa

hagiavalduse menetlusse võtmisel hakata hindama nõude loovutamise tõendatust. Tegemist

on küsimusega, mida maakohus kontrollib asja sisulisel lahendamisel. Maakohus ei ole hagi

menetlusse võtmata jätmisel tuvastanud TsMS § 371 lg 2 p-s 2 nimetatud aluseid, mis lubaks

kohtul jätta hagiavalduse menetlusse võtmata.

Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata samale kohtule tagasi hagiavalduse

menetlusse võtmise otsustamiseks.

9. Menetluskulude jaotuse määrab asja uuel läbivaatamisel kindlaks maakohus (TsMS § 173

lg 3).

10. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)