2-25-10870/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-10870

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

T.C hagi S.L-i vastu kahju hüvitamise nõudes

348,58 eurot.

Hageja: T.C, isikukood XXX

Hageja lepinguline esindaja Martin Kulp

Kostja: S.L, isikukood XXX

Menetlustoiming

Asja lahendamine, kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt S.L-ilt (S.L, isikukood XXX) kahjuhüvitis summas

348,58 eurot hageja T.C (T.C, isikukood XXX) kasuks.

3. Mõista kostjalt S.L-ilt hageja T.C kasuks välja viivis põhinõudelt 334.68

eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 15.02.2025

kuni 30.06.2025 summas 13.90 eurot.

4. Mõista kostjalt S.L-ilt hageja T.C kasuks tasumata põhiosa summalt

(334,68 eurot) alates 01.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni välja viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Jätta menetluskulud kostja S.L-i kanda.

6. Määrata hageja T.C menetluskuludena kindlaks summa 200 eurot ja

mõista see kostjalt S.L-ilt hageja kasuks välja.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Kohus menetleb asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. Vastavalt TsMS § 637 lg

2 (1), TsMS § 405 lg 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetaks

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõigusenormi

või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetluse käik ja asjaolud

1. Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras kooskõlas TsMS §-ga 405.

2. Kohus teeb käesoleva otsuse vastavalt TsMS § 444 lg 2-le lihtsustatud

põhjendustega.

TsMS § 444 lg 2 kohaselt, kui kohus menetleb TsMS § 405 lg 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Hagiavalduse kohaselt, 26.09.2024, kell 21:58 toimus xxxxxxxxxxx

liiklusõnnetus, kus osalesid jalgratturina kostja ja hageja sõidukiga A Sündmus on

fikseeritud politseipatrulli poolt.

4. PPA väljastatud sündmuse kirjeldusest nähtub, et kahju tekkis jalgratturi hooletuse

tõttu. Kahjustada sai A parempoolne küljepeegel ja uks. Kuivõrd kahju põhjustajas

jalgrattur, isikutel endil vigastusi ei tuvastatud ja hageja sõiduautole põhjustatud kahju

oli varaline, ei kuulu juhtum hüvitamisele liikluskindlustuse poolt. Kaskokindlustus

sõidukil puudus.

5. Oktoobris 2024 lasi hageja enda kulul autoga seotud kahjud (uus peegel ja

värvikahjustused) kõrvaldada kokku summas 334,68 eurot.

6. 15.10.2024 otsis hageja kostja Facebook vahendusel üles, kuna muud

kontaktandmed puudusid, telefoni teel ei saanud kontakti. Kostja suhtles hagejaga,

tunnistas õnnetust, kuid kahju polnud nõus hüvitama, väites et sai ise viga. Hilisema

suhtlus ei andnud kahju hüvitamises tulemusi.

7. Hageja nõudeks on lepinguvälise kahju hüvitamise nõue ja aluseks VÕS § 1043.

Samuti nõuab hageja viivist tasumata nõudelt seaduses sätestatud määras.

8. Kostja on esitanud vastuse hagile, mis ei vasta küll hagivastusele esitatavatele

nõuetele, kuid on aru saada, et kostja ei tunnista hagi ja vaidleb nõudele vastu. Kostja

märgib, et on ise saanud tervisekahju, kuid tõendeid selle kohta esitada ei ole.

9. Kuna kostja andis oma vastuses mõista, et oleks nõus ka maksegraafikuga, andis

kohus pooltele tähtaja kokkuleppele jõudmiseks. Kompromissi asjas ei esitatud ning

seega määras kohus kindlaks eelmenetluse lõppemise tähtaja ning määras lahendi aja.

Kumbki pool täiendavaid seisukohti kohtule ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendus

10. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on

seisukohal, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §

230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu

kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

12. Hageja on esitanud lepinguvälise kahju hüvitamise nõude. Antud asjas on

kohaldatav VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, VÕS § 127 lg 1

13. VÕS § 1043 kohaselt, teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud

isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lõike 1 punkti 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui

see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

14. Vastavalt liiklusseaduse § 321 lõikele 1 peavad sõiduteega lõikumise kohale

mööda jalgteed, kõnniteed, jalgratta- ja jalgteed või jalgrattateed lähenevad jalgrattur,

kergliikurijuht, pisimopeedijuht ja mopeedijuht vähendama kiirust ning ületama

sõidutee jalakäija tavakiirusega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib ülekäigurajal

või ülekäigukohal sõidutee ületada ka jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga

sõites, kuid jalgratturil, kergliikurijuhil ega pisimopeedijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes

eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, kergliikurijuht või pisimopeedijuht ületab

ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.

15. VÕS § 127 lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik hüvitab

kahju, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses,

et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (lõige 4).

16. Kohus on tuvastanud esitatud tõendite pinnalt (hagiavalduse lisa 1), et 26.09.2024,

kell 21:58 toimus xxxxxxxxx ristmikul liiklusõnnetus, kus osalesid jalgratturina kostja

(S.L) ja hageja sõidukiga A ning et õnnetus juhtus tulenevalt kostja hooletusest ehk

kostja sõitis ülekäigurajale üheltpoolt jalgratta seljast maha tulemata ja teisalt

manöövri ohutuses veendumata, mis viis ta kokkupõrkeni peateel liikunud

sõiduautoga A keda juhtis hageja. Seega kostja on vastutav kahju tekkimise eest

hagejale. Kuna liikluskindlustus kahjusi ei hüvita on tegemist tsiviilvaidluse käigus

lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega, vastavalt VÕS § 1043. Kahju tekkimine ja

kahju suurus hagejale on tõendatud (hagiavalduse lisa 1, lisad 2-5). Olemas on

põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel, ehk kui kostja oleks

liikluses olnud hoolikas, ei oleks liiklusõnnetust juhtunud ning hageja sõiduauto ei

oleks saanud kannatada ning hagejale ei oleks kahju tekkinud. Kahju tekitamine on

õigusvastane, ehk siis kostja on oma tegevusega tekitanud kahju hageja omandile, mis

on antud asjas tõendatud hagile lisatud tõenditega. Kohus on tuvastanud, et antud

asjas ei esine kostja süüd välistavaid asjaolusid. Kostja on küll nii kohtuväliselt kui

kohtumenetluses väitnud, et ta sai tervisekahjustuse, kuid ise kohtule kinnitanud, et

tõendeid tal selle kohta ei ole, seega ei ole antud asjas tuvastatud, et kostja oleks

tervisekahjustusi seoses antud liiklusõnnetusega saanud. Kohus märgib täiendavalt, et

asjaolu, et kahju tekitaja ise liiklusõnnetuse käigus tervisekahjustusi võis saada, ei

välista kostja poolset süüd hagejale kahju tekitamises.

17. Lähtudes eelnevast rahuldab kohus hageja nõude ning mõistab kostjalt S.L-ilt

(S.L, isikukood XXX) välja kahjuhüvitise summas 348,58 eurot hageja T.C (T.C,

isikukood XXX) kasuks.

18. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas.

19. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, siis kohus rahuldab ka hageja

viivisenõude. Kostja on tõenditest nähtuvalt vaatamata hageja poolt kohtueelses

menetluses tehtud ettepanekutele kahju hüvitada, keeldunud kahju hüvitamisest.

Hageja on esitanud kohtule viivisearvestuse hagis. Kostja ei ole arvestusele

vastuväiteid esitanud. Seega, kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja mõistab

kostjalt välja viivise põhinõudelt 334.68 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates 15.02.2025 kuni 30.06.2025 summas 13.90 eurot ning

tasumata põhiosa summalt (334,68 eurot) alates 01.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti,

hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud

kohtuvälised kulud.

21. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda TsMS § 62 lg 1 alusel.

22. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või

muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

23. Hageja on esitanud kohtule enda menetluskulude nimekirja. Kostja

menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, ega ka vastuväiteid hageja

menetluskuludele. Kohtu teada puuduvad kostjal menetluskulud. Hageja

menetluskulud on kokku 200 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 100 eurot

(ilma km).

24. Kohus leiab, et antud asjas on hageja poolt märgitud menetluskulud põhjendatud.

Asjale kulunud aeg 1h on põhjendatud, samuti hageja tunnihind 100 eurot. Lisaks on

riigilõiv vajalik ja põhjendatud kulu.

25. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 200 eurot. Vastav summa, 200

eurot kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Brigitta Mõttus

Kohtunik