3-26-1027/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Tallinna Halduskohus Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1027 Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Ringvald OÜ kaebus Keskkonnaameti 18.03.2026 kirjale nr 6-2/26/2402-6 Kaebaja – Ringvald OÜ, esindaja Riho Kalve Eeldatav vastustaja – Keskkonnaamet RESOLUTSIOON 1. Tagastada Ringvald OÜ kaebus läbivaatamatult. 2. Jätta Ringvald OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 3. Jätta rahuldamata Ringvald OÜ taotlus haldusasjad nr 3-26-1027 ja 3-25-4583 liitmiseks. Edasikaebamise kord Määruse punktidele 1 ja 2 võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud 1. Ringvald OÜ-le kuulub kinnistu asukohaga Kiviranna tee 1b//Mäepere tn 12, Tallinn (registriosa nr 3688301, pindala 17 181 m2 , 100% maatulundusmaa). 2. Ringvald OÜ esitas 05.02.2026 Keskkonnaametile arvamuse avaldamiseks Kiviranna tee 1b//Mäepere tn 12, Tallinn, detailplaneeringu algatamise taotluse ning samas palus Keskkonnaameti seisukohta võimalikust ehituskeeluvööndi olemasolust ja selle vähendamisest Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kinnistul vastavalt eskiisile. 3. Keskkonnaamet vastas 18.03.2026 kirjaga nr 6-2/26/2402-6 Ringvald OÜ pöördumisele. 4. Tallinna Halduskohutule saabus 06.04.2026 Ringvald OÜ kaebus järgmiste nõuetega: 1) tuvastada avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavad faktilised asjaolud: 1.1. kuigi Tallinna üldplaneeringus ei määratletud Läänemere ranna ja kalda ehituskeeluvööndi laiust, tugines Tallinna üldplaneeringu planeerimislahendus Harju maavanema 19.04.1999 korraldusega 1682 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu I etapil kuna Harju maakonna I etapis määratletud 50 meetri laiune ehituskeeluvöönd tähistati Tallinna üldplaneeringus haljaskoridorina (Skeem nr 29), mis oli ettenähtud rekreatsiooniks ja tuli hoida hoonestusvabana; 1.2. Tallinna Linnavolikogu 07.02.2013 otsusega nr 11 on sätestatud Kakumäe tee 238 kinnistule, mis Kakumäe tee 238 kinnistu jagamise tulemusel kannab täna aadressi Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12, avalik-õiguslik kitsendus s.o. 165 meetri laiune ehituskeeluvöönd ja Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 40 on Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kinnistule sätestatud avalik-õigusliku kitsendusena 200 meetri laiune ehituskeeluvöönd, pädevust ületades ning vastuolus PlanS v.r § 7 lg 4 2.lausega ja HMS § 60 lõigetega 1 ja 2, mille kohaselt kuulus planeeringutes avalik-õiguslik kitsendusena 1

kohaldamisele Harju maavanema 19.04.1999 korraldusega 1682 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu I etapis ettenähtud avalik-õiguslik kitsendus, mis nägi Kopli lahe ranna ja kaldal avalik-õigusliku kitsendusena 50 meetri laiuse ehituskeeluvööndi, mis ei ulatu Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kinnistuni; 1.3 Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kinnistu puistu hoonestatav osa ei vasta MS § 3 lg 2 punktis 2 sätetatud kriteeriumitele, mistõttu ei ole Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kõlvikuks 7822 m² maa-ala osas, millelt on 2016 häilraie käigus eemaldatud puud koos juurtega, metsamaa ja et kinnistu hoonestamisel kuulub kohaldamisele erand s.o. olemasolev ehitusjoon, mistõttu ei kohaldu kinnistu häilude hoonestamisele ehitusjoonest maismaa suunas LKS 38 lõike 3 kohane ehituskeeld; 2) teha kindlaks Keskkonnaameti 18.03.2026 kirja nr 6-2/26/2402-6 õigusvastasus; 3) kohustada Keskkonnaametit kaebaja 05.02.2025 esitatud taotluse uueks läbivaatamiseks kohtu tuvastatud avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavate asjaolude alusel. Samas esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse nõudega kohustada Keskkonnaametit 15 päeva jooksul alates esialgse õiguskaitse kohaldamisest esitama kaebaja 05.02.2026 taotluse osas seisukoht kui Kiviranna tee 1b// Mäepere tn 12 kinnistu osas kehtib avalik-õigusliku kitsendusena 165 meetri laiune ehituskeeluvöönd ja kui Kopli lahe kaldal kohaldub avalik-õigusliku kitsendusena 50 meetri laiune ehituskeeluvöönd. Kaebaja taotles ka haldusasja liitmist haldusasjaga nr 3-25-4583. Kohtu põhjendused 5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus või kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2). 6. Kaebaja esitas 04.02.2026 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kinnistu detailplaneeringu algatamiseks (dtl 63-69). Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu sihtotstarbe muutmine maatulundus-, elamuja transpordimaaks ning kinnistule seitsme kuni 2-korruselise pereelamu planeerimine pindalaga kuni 200 m2. Lisaks kahe juurdepääsutee kavandamine, heakorrastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine (dtl 70). 7. Planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 1 järgi algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Detailplaneering esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest avaldada detailplaneeringu kohta arvamust (PlanS § 133 lg 1). Nimetatud sätte seletuskiri täpsustab, et planeeringute koostamise praktikas on kohati lähtutud põhimõttest, et kooskõlastus ei ole planeeringu kehtestajale siduv, vaid pigem on tegemist mittesiduva nõuandega. Eelnevale viitas ka Keskkonnaamet oma 18.03.2026 vastuses (dtl 133). Kohtule ei nähtu, et kohalik omavalitsus oleks pöördunud Keskkonnaameti poole. Samuti ei nähtu, et kohalik omavalitsus oleks jätnud detailplaneeringu algatamata (vt PlanS § 128 lg 4), millisel juhul saaks kaebaja vastavat otsust vaidlustada. 8. Keskkonnaameti 18.03.2026 vastus nr 6-2/26/2402-6 kaebajale on menetlustoiming. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Riigikohus on leidnud järgmist: „HMS § 16 koos HKMS § 45 lg-ga 3 on kantud eesmärgist mitte koormata haldusväliseid isikuid, haldusorganeid ja kohtuid tagajärgedega, mis kaasneks mitme haldusorgani osalemisega ühes haldusmenetluses juhul, kui omistada haldusorganite omavahelisele suhtlusele ja vaheotsustele haldusväliste isikute jaoks õigusakti iseloom. Seepärast on kolleegium olnud järjekindlal seisukohal, et ka siduvad kooskõlastused on menetlustoimingud (RKHKo 3-21-101/29, p 25; 3-20- 771/103, p 34; 3-16-1562/104, p 20; 3-3-1-37-15, p-d 11-12; m 3-3-1-67-01). Vastasel korral peaks menetlusosalised vaidlustama igat kooskõlastust 30 päeva jooksul tühistamiskaebusega ning otsus 2

lõpliku haldusakti üle tuleks HMS § 60 tõttu teha sõltumata kooskõlastuse andmisel tehtud vigadest. Isikud ei pruugi sellises menetluses tajuda vaheotsuste vaidlustamise vajadust ning nad võivad seetõttu minetada võimaluse tõhusaks õiguskaitseks.“ (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2025 otsus nr 3-22-1463, p 20). Arvestades, et Keskkonnaameti vastus ei riku iseseisvalt praegusel ajal kaebaja subjektiivseid õigusi, puudub vajadus ka kohustada Keskkonnaametit kaebaja taotlust uuesti läbivaatama. 9. Eelnevast nähtub üheselt, et kaebaja on kohtusse pöördunud ennetavalt. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, ei ole praegusel ajal teada, millise otsuse võtab vastu kohalik omavalitsus. Kaebajal on olemas tõhusam õiguskaitsevahend, st võimalus vaidlustada detailplaneeringuga seotud haldusakti. 10. Kaebaja esitatud tuvastusnõue ei vasta HKMS § 37 lg 2 p 6 sätestatud tuvastamisnõudele muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks. HKMS § 37 lg 2 p-st 6 koostoimes HKMS § 44 lg-ga 1 ei saa tuletada kaebeõigust avalik-õiguslikus suhtes olulise juriidilise fakti tuvastamiseks n-ö igaks juhuks. Kohus leiab, et tegemist ei ole juriidilise fakti tuvastamise nõudega, vaid kaebaja soovib sisuliselt, et kohus annaks tõlgenduse Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kinnistu ehitusõiguse osas. Kohus ei anna abstraktselt ilma nö põhivaidluseta tõlgendusi. Vastava asjaolu suhtes saaks kohus võtta seisukoha konkreetsele haldusaktile esitatud kaebust lahendades. HKMS § 37 lg 2 p 6 sätestatud tuvastamisnõude saab esitada üksnes väga konkreetse juriidilise fakti tuvastamiseks näiteks nagu pensioniõigusliku staaži kindlaks tegemiseks – so juriidilise fakti tuvastamine, mis aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, kuidas juriidilise fakti tuvastamine taotluses nimetatud kujul aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele arvestades, et kaebaja taotluse osas ei ole vastu võetud lõplikku haldusakti. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 11.12.2025 otsuses nr 3-22-1463, p-s 36, et: „Lähtuda tuleks printsiibist, et kohus kontrollib haldustegevust tagantjärele ja sama haldusmenetluse raames tervikuna, mitte ei asu haldusorganile andma rööbiti haldusmenetlusega ennetavaid juhtnööre, kui selleks puudub eriline vajadus. Vastasel korral kandub haldusorgani pädevuses olevate küsimuste esmane otsustamine liigselt üle kohtumenetlusse ning see poleks ühitatav võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega (PS § 4).“ 11. Kuivõrd esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused ei ole täidetud, jätab kohus esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 12. Kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult. 13. Kaebaja taotlus asjade liitmiseks jääb eeltoodu tõttu rahuldamata. 14. Toimetada määrus kaebajatele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) 3