2-25-100823/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-100823

Tsiviilasi

Tallinn, Xxx tn 16a korteriühistu avaldus N Ga ja M Gi

vastu majandamiskulude võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja:

Tallinn,

Xxx

tn

16a

korteriühistu (registrikood xxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Merli Eichler

Puudutatud

isik

I:

N

Ga

(isikukood xxx)

Puudutatud

isik

II:

M

G

(isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Mõista N Galt ja M Gilt solidaarselt Tallinn, Xxx tn 16a korteriühistu kasuks välja

perioodi 01.07.2024–31.03.2025 majandamiskulude võlg 968,14 eurot, viivis

09.04.2026 seisuga 124,17 eurot ja viivis alates 10.04.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui

põhivõlg.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt N Ga ja M Gi kanda.

4. Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata

avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 887 eurot ja mõista see

summa N Galt ja M Gilt solidaarselt Tallinn, Xxx tn 16a korteriühistu kasuks välja.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-25-100823

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, Xxx tn 16a korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 10.01.2025 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 15.04.2025 Harju Maakohtule avalduse

(täiendatud 24.02.2026) N Ga ja M Gi (puudutatud isikud, korteriomanikud) vastu

majandamiskulude võlgnevuse ja viivise nõudes.

1.1.

Korteriühistu tõi esile, et puudutatud isikutele kuulub xxx mõttelist osa kinnisasjast

(registriosa nr xxx) ja reaalosana eluruum nr xxx, mille üldpind on 43,40 m2. Puudutatud

isikud on korteriomandi nr xxx kaasomanikud võrdsetes osades.

1.2.

Korteriühistu põhikirja punkti 4.2.6 ja selle alapunktide kohaselt on ühistu liige

kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks

makseid. Arvestuse aluseks võetakse:

(1)

üldelekter – vastavalt eelmisel kuul tarbitudüldelektri näitudele tarnija poolt esitatud

arvele jagatuna korteriomandite (eluruumide) arvule;

(2)

vesi ja kanalisatsioon – vastavalt ühistu liikme poolt esitatud arvesti näidule.

Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide

rikkumisel, veemõõtja näitude mistahes viisil muutmisel, mõõturi mittetaatlemisel,

taatlustähtaja möödumisel võimõõturi rikkumisel on õigus juhatusel vee- ja

kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele;

(3)

prügivedu – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi

(eluruumi) 1 m2 kohta;

(4)

küte – vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt esitatud arvele

korteriomandi (eluruumi) 1 m2 kohta;

(5)

sooja vee energia – vastavalt ühistu liikme poolt esitatud arvesti näidule;

(6)

elamu remondifond – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna

korteriomandite (eluruumide) 1 m2 kohta;

(7)

halduskulud – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna

korteriomandite (eluruumide) arvule;

(8)

raamatupidamisteenus – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna

korteriomandite (eluruumide) arvule;

(9)

koristus – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna

korteriomandite (eluruumide) arvule;

2 (6)

2-25-100823

(10) üldvesi – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna

korteriomandite (eluruumide) arvule;

(11) avariifond – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna

korteriomandite (eluruumide) 1 m2 kohta;

(12) laenu tagasimakse – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna

korteri-omandi (eluruumi) 1 m2 kohta;

(13) reservfond – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna

korteriomandi (eluruumi) 1 m2 kohta;

(14) kindlustustasud – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna

korteriomandi (eluruumi) 1 m2 kohta.

1.3.

Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule

vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Majanduskava 2024. a ja 2025. a kohta on

kinnitatud korteriomanike üldkoosoleku 11.07.2024 hääletusprotokolliga.

1.4.

Puudutatud isikud tegid viimase makse avaldajale 23.07.2024 arve nr 24078

tasumiseks, s.o juuni 2024 kulude eest. Puudutatud isikutel on täielikult tasumata arved

perioodi juuli 2024 kuni märts 2025 eest. Erandiks on märts 2025 kohta esitatud arve nr

25048, mille tasumise tähtpäev saabub 30.04.2025. Kuna puudutatud isikud on jätnud täitmata

juba kaheksa järjestikuse kuu arved, on avaldajal alust eeldada, et puudutatud isikud ei tasu ka

2025. a märtsi kohta esitatud arvet. Avaldaja palub puudutatud isikutelt enda kasuks

solidaarselt välja mõista:

(1)

võlgnevuse majandamiskulude eest 968,14 eurot;

(2)

14.04.2025 seisuga sissenõutava viivise 25,77 eurot;

(3)

viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni lahendi tegemiseni kindla summana ning edasi protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude

summa.

2. Puudutatud isikutele on avaldus ja menetlust algatav määrus kätte toimetatud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 alusel 17.07.2025. Avalduse täiendus ja

menetluskulude nimekiri on puudutatud isikutele kätte toimetatud 03.04.2026. Puudutatud

isikud avaldusele ja selle täiendusele ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada.

Menetluskulud jäävad solidaarselt puudutatud isikute kanda ja kohus määrab need rahaliselt

kindlaks.

4. Korteriühistu nõuab korteriomanikelt majandamiskulude tasumist. Vaidlusalune on

majandamiskulude periood alates 2024. a juulist 2025. a märtsini. Sel ajal reguleeris

korteriomandiga seonduvaid õigussuhteid korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).

5. Kuigi hagita menetluses kohaldub TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg te 5 ja 7 järgi

uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses teabe kogumises ega tõendite

otsimises. Uurimispõhimõtte eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei

jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust

esitada lisatõendeid (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 13). Kohtul ei ole kohustust igaks

3 (6)

2-25-100823

juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud

teave ei anna selleks alust. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi

heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2). Menetlusosalise

heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et ta teeb oma parima, et esile tuua

ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad

(RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 23). Korteriühistu majandamiskulude üle peetavas

vaidluses on need asjaolud, mis võimaldavad hinnata nõude suurust ja nõude aluseks olevate

üldkoosoleku otsuste kehtivust (TlnRnK 19.10.2021, 2-18-19635, p 9.1).

6. Põhivõla nõude õiguslik alus on KrtS § 40 lg 1. Selle sätte kohaselt teevad

korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa

suurusele. Nii on korteriomanikult majandamiskulude maksmise nõude eeldus üldjuhul kehtiv

majanduskava. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on vaidlusaluse perioodi kohta KrtS § 41 lg

3 järgi liikmete 2024. a juulis toimunud üldkoosolekul (dtl 43-45) kehtestatud

majanduskavad. Avaldaja selgitas, et varasem 2023. a majanduskava ja selle alusel

kehtestatud ühikuhinnad kehtisid kuni 2024. a majanduskava kinnitamiseni. Avaldaja on

esitanud kohtule vaidlusaluse majandamiskulude perioodi kohta 2024. a majanduskava (dtl

113-114) ja 2025. a majanduskava (dtl 4142). Kohtule ei ole teada asjaolusid, et eelpool

viidatud üldkoosolekul vastu võetud otsus majandamiskavade kinnitamise kohta ei kehtiks.

7. Esitatud asjaoludel on puudutatud isikud avaldaja liikmed ja korteriomandi nr 8

kaasomanikud: neile kuulub 434/7542 mõttelist osa kinnisasjast (dtl 38). Puudutatud isikutele

kuuluva korteri pindala on 43,40 m2 ning korteriühistu majandavate korterite üldpind on

majanduskavade järgi 713 m2 (dtl 41 ja 113). KrtS § 40 lg 1 näeb ette, et majandamiskulu

makstakse vastavalt kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg-st 2 tuleneb, et korteriomanike

kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lg-s 1 sätestatust

erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on

kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku

õigustatud huve. Avaldaja põhikirja p-st 4.2.6 ja selle alapunktidest (dtl 47) tuleneb, et ühistu

liikmed kohustuvad tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt

kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid

üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Täpsed kulude jaotuse põhimõtted

nähtuvad määruse p-st 1.2

8. Avalduses esitatud arvestus vastab KrtS § 40 lg-tele 1 ja 2, korteriühistu põhikirjale

(dtl 4651) ja majanduskavadele (dtl 41-42 ja 113-114). Korteriomanike vastuväidete

puudumisel lähtub kohus avaldaja poolt esile toodust. Avaldaja esitatust nähtub, et perioodil

2024. a juuli – 2025. a märts tekkis puudutatud isikutel majandamiskulude võlgnevus 968,14

eurot:

Arve

Arve

Kokku

Jrk nr Makstähtaeg kuupäev summa tasumata

12.08.2024

31.08.2024

66,77 66,77

11.09.2024

30.09.2024

61,64 128,41

10.10.2024

31.10.2024

62,62 191,03

11.11.2024

30.11.2024

94,47 284,50

17.12.2024

31.12.2024

120,10

404,60

11.01.2025

31.01.2025

145,26

549,86

10.02.2025

28.02.2025

159,13

708,99

10.03.2025

31.03.2025

141,15

850,14

10.04.2025

30.04.2025

968,14

4 (6)

2-25-100823

9. Korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised

omanikud solidaarselt (KrtS § 15 lg 2). Kokkuvõtvalt tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt

01.07.2024–31.03.2025 majandamiskuludena avaldaja kasuks välja mõista 968,14 eurot.

10. Viivise nõude õiguslik alus on KrtS § 42 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367.

Põhinõude rahuldamise tõttu on edukas ka viivise nõue – puudutatud isikutelt tuleb avaldaja

kasuks solidaarselt välja mõista viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras 14.04.2025 seisuga 25,77 eurot. Lisaks eelnevale tuleb puudutatud isikutelt

solidaarselt välja mõista viivis 98,40 eurot alates 15.04.2025 (v.a 2025. a märtsi

majandamiskulud, millelt viivist on arvestatud alates 01.05.2025) kuni käesoleva määruse

tegemiseni järgneva tabeli alusel:

Viivitatud

Viivise

Jrk nr

Arve nr

Arve

summa

Viivituse

periood päevi

summa

24088

66,77 15.04.2025-09.04.2026

6,83

24098

61,64 15.04.2025-09.04.2026

6,30

24108

62,62 15.04.2025-09.04.2026

6,40

24118

93,47 15.04.2025-09.04.2026

9,55

24128 120,1 15.04.2025-09.04.2026 360 12,28 6 25018 145,26 15.04.2025-

09.04.2026 360 14,85

25018

159,13

15.04.2025-09.04.2026

16,27

25038

141,15

15.04.2025-09.04.2026

14,43

25048

01.05.2025-09.04.2026

11,49

10.1.

Ühtlasi kuulub puudutatud isikutelt avaldaja kasuks solidaarselt väljamõistmisel viivis

alates 10.04.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras,

kuid kokku mitte enamas ulatuses kui põhivõlg.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Maakohtu menetluses kantud menetluskulud jäävad seoses avalduse rahuldamisega

TsMS § 172 lg 1 teise lause, TsMS § 477 lg 1 ja 165 lg 3 koosmõjus solidaarselt puudutatud

isikute kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p st 1 määrab kohus

menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude

nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

12. Avaldaja palub mõista puudutatud isikutelt menetluskulude hüvitamiseks välja

avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot, õigusabikulud 4,5 tunni õigusteenuse eest

tunnitasuga 195 eurot (lisandub käibemaks) ja registripäringute tasu 12 eurot, kokku 1136,45

eurot. Puudutatud isikud avaldaja menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid ei esitanud.

13. Kohus rahuldab taotluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 euro hüvitamiseks.

Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 6) ning tegemist on

põhjendatud kuluga, mis tuleb seoses avalduse rahuldamisega avaldajale hüvitada.

Põhjendatud ja vajalikuks ei saa aga pidada dokumentaalsete tõendite saamise

(kinnistusraamatu päringute tegemine) kulu 12 euro ulatuses, kuivõrd

kinnistusraamatuseaduse § 77¹ lg-st 3 ja §-st 79⁸ tulenevalt on korteriühistul õigus

⁶

korteriomandi registriosade andmetega tutvuda tasuta. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja ei ole

5 (6)

2-25-100823

seda võimalust kasutanud, vaid tema esindaja on nimetatud päringud teostanud tasu eest, ei

võimalda selliseid kulusid välja mõista korteriomanikult.

14. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.

15. Avaldaja esindaja tasumäär on 195 eurot (koos käibemaksuga 241,80 eurot) tunnis.

Kohus leiab, et vaidluse vähest keerukust saab hüvitatavaks (s.o konkreetse vaidluse

kontekstis mõistlikuks, vajalikuks ja ettenähtavaks) pidada maksimaalselt tunnitasu 150 eurot,

millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 186 eurot).

16. Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks, mille kulu vastaspool peaks kandma, hindab

kohus avalduse (ja selle täienduse) mahtu ning õiguslikku keerukust arvestades:

−

avalduse koostamine – 3,5 tundi;

−

24.02.2026 avalduse täienduse koostamine – 1 tund.

17. Kohus määrab avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks

eelneva põhjal 887 eurot (837 eurot lepingulise esindaja tasu 4,5 tunni eest tasumääraga 186

eurot tunnis (sh käibemaks) ja riigilõiv 50 eurot). Avaldaja kinnitas, et ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).

Kohus mõistab kindlaksmääratud menetluskulud puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja

käibemaksuga.

18. Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista ka viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt alates lahendi

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

19. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing kohtunik

6 (6)