2-26-3611/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Priit Lember

Määruse tegemise aeg ja koht

10.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-3611

Tsiviilasi X maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlgnik): X (isikukood XXX,

Esindajad

elukoht xxx)

Pankrotihaldur: Ly Müürsoo (OÜ Sentire MK, Väike-

Ameerika 8-203, 10129 Tallinn, telefon: 509 7383 e-post:

lyy.myyrsoo@mail.ee).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xi avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks.

2. Kuulutada välja Xi (X; isikukood XXX) pankrot 10.04.2026 kell 16.00 ja algatada Xi

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada Xi pankrotihalduriks Ly Müürsoo.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 28.04.2026 algusega kell 10.15.

Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis nr 4014 (Lubja tn 4,

Tallinn).

5. Kohustada Xi vandega kinnitama, et kohtule ja pankrotihaldurile esitatud andmed

vara, võlgade ja tegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Vande andmine toimub

vahetult enne eelnevas punktis nimetatud üldkoosolekut, 28.04.2026 kell 10.15 Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis nr 4014 (Lubja tn 4, Tallinn).

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtajast.

9. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

10. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

11. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule hiljemalt pankrotimenetluse lõppemisel või 10.04.2027 (olenevalt, kumb

tähtpäev saabub varem). Edaspidi tuleb menetluse jätkumisel aruanne esitada iga

aasta

10. aprilliks.

12. Võlgnik on kohustatud täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 47

sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

13. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

14. Menetluskulud jätta Xi kanda.

15. Määrata usaldusisik Ly Müürsoo tasuks 2 210,30 eurot (käibemaksuga) ning mõista

see välja Xilt OÜ Sentire M.K. (registrikood 10539935) kasuks.

16. Eelnevalt nimetatud tasu hüvitada 941,16 euro ulatuses riigi vahenditest ja kanda

hüvitatav summa OÜ Sentire M.K. (registrikood 10539935) arvelduskontole nr

EE452200221011718199 (Swedbank AS). Ülejäänud osas tuleb usaldusisiku tasu

hüvitada võlgnikul.

17. Käesolev määrus saata võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu määramise ja

vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või

võlausaldaja esitada määruskaebuse.

Asjaolud

Võlgnik esitas 13.02.2026 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik taotles pankrotikuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võttis pärast puuduste kõrvaldamist

avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur Ly Müürsoo.

Usaldusisik esitas 06.04.2026 kohtule usaldusisiku aruande koos võlgniku vara- ja

võlanimekirjaga. Usaldusisiku hinnangul tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot ning algatada

tema kohustustest vabastamise menetlus.

Aruande kohaselt on võlgnikul vara 6,10 eurot ning kohustusi 29 803,75 eurot. Hetkel võlgnik

maksustatavat tulu ei saa. Haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse

põhjuseks on mõtlematu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma

võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu

asjaolu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud

korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole

ajutise iseloomuga ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva

iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning

olukorra paranemist ei ole ette näha. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS §

22 lg 5 mõistes.

Kohus ei ole tuvastanud aluseid pankroti raugemiseks (PankrS § 29 lg-d 1-2).

FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmise alused tulenevad FiMS § 45 lg 3.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi

algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Lõpliku kohustustest vabastamise otsustab kohus

menetluse tähtaja möödudes, arvestades võlgniku faktilist käitumist ja kohustuste täitmise määra.

Menetluse algatamine ei tähenda, et see lõppeks kindlasti kohustustest vabastamisega.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega

algab pankrotimenetlus.

Usaldusisik Ly Müürsoo andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus

nimetab seetõttu pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni,

erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgniku usaldusisikuks

nimetamiseks. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid

(FiMS § 46 lg 1).

PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub

kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal ja vormis.

Kohus määrab võlgnikult vande võtmise. Võlgniku vande andmine toimub vahetult enne esimest

võlausaldajate koosolekut Harju Maakohtus.

Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus,

võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib

jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (FiMS § 46

lg 1). Sama sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma

varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud

jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda

ei kohaldata. FiMS § 46 lg 3 alusel esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta kohtule igal aastal aruande.

Kohus määrab, et esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

esitada määruse resolutsioonis märgitud ajaks.

Kohtu selgitused:

o

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle

võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel

kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille

võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga;

on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse

intressi

ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud

haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega

seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte

kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud

tagajärjed.

o

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

o Pankroti

väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

o

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

o

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

o

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning viivitamata

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama

saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse

või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

o

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

o

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4

järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega

tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku

tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei

kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse

ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Alates 01.04.2026 on töötasu alammääraks 946 eurot.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu

arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg

1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33

eurot poole tunni kohta.

Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb. Kohtule esitatud aruande

kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 11,5 tundi, sh järelepärimiste koostamine

ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele,

liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust

osutavatele äriühingutele, BIGBANK AS-le, TF Bank AB-le, Holm Bank AS-le, Svea Finance OÜ-

le, ALG Liisingu AS-le, ASle Inbank, Hüpoteeklaen OÜ-le, Mogo OÜ-le, Autokiirpant OÜ-le,

kohtutäituritele Kristiina Feinman, Risto Sepp ja Kaire Põlts (kõik kokku 14 dokumenti), kokku 2

tundi; tutvumine järelepärimise tulemusena saadud, usaldusisiku poolt kogutud, võlgniku ja

võlausaldajate esindajate poolt esitatud ning kohtu poolt saadetud dokumentidega, kokku 1 tund;

dokumentide analüüs, suhtlemine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega, kokku 1 tund; vara ja

võlanimekirja ning aruande koostamine, komplekteerimine ja kohtule esitamine: kokku 7 tundi;

usaldusisiku toimiku komplekteerimine 0,5 tundi.

Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 155 eurot ja palub määrata usaldusisiku

tasuks 1 782,50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 427,80 eurot, kokku 2 210,30 eurot.

Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii

tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisik palub tasu

hüvitada riigi vahenditest summas 946 eurot, millele lisandub käibemaks, kogusummas 1 173,04

eurot. Ülejäänud tasu mõista välja võlgnikult.

Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul

on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi

vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras.

Kohus rahuldab taotluse osaliselt. Kuigi alates 01.04.2026 on tõusnud tasu määramise

maksimummäär vastavalt alampalgale (PankrS § 23 lg 4), ei ole tõusnud hüvitatav tasumäär

(PankrS § 23 lg 51). PankrS § 23 lg 51 alusel kehtestatud määruse § 2 lg 1 sätestab endiselt, et kui

ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni

kohta. Kuna antud asjas kulutas usaldusisik tööle 11,5 tundi ehk 23 pooltundi, on võimalik riigi

vahenditest tasu määrata 759 eurot, millele lisandub käibemaks 182,16 eurot, kokku 941,16 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasust 941,16 eurot hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud

ulatuses tuleb see hüvitada võlgnikul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lember

Kohtunik