Legislator Case Law & Legislation
2-25-118163/6 AI generated

2-25-118163/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-118163/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt Werroform OÜ hageja Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ kasuks välja Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ ja Werroform OÜ vahel 22.10.2024.a. sõlmitud õigusteenuse

Legislator headnote

AI generated

2-25-118163/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: sõlmitud õigusteenuse

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-118163

Tsiviilasi

Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ hagi Werroform OÜ

vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

1925,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ (registrikood

12398605), lepinguline esindaja advokaat Kristiina Reinson

(e-post xxx)

Kostja: Werroform OÜ (registrikood 11921105), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Karin Antsov (e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt Werroform OÜ hageja Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ kasuks välja Rödl

& Partner Advokaadibüroo OÜ ja Werroform OÜ vahel 22.10.2024.a. sõlmitud õigusteenuse

osutamise lepingust ning Werroform OÜ-le edastatud arvest nr 250071 tulenev võlgnevus

1925,51 eurot, sh 1634,56 eurot põhivõlg ja 290,95 eurot viivis hagi esitamise seisuga.

3. Mõista kostjalt Werroform OÜ hageja Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ kasuks välja veel

mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1634,56 eurot alates 02.09.2025.a. kuni

põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,1% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Otsus jõustub kümne päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest arvates välja arvatud juhul, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

Kohtu selgitused

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405

lõikele 1. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama

paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui

menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel

juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 41

sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS

§ 448 lg 41 sätestab, et sama seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava

osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse

kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib

kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt.

Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti

kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui

menetlusosaline ei ole kohtule sama paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud

soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

(digitaalselt allkirjastatud)

Viktor Bome

Kohtunik