2-24-15033/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-15033

Tsiviilasi

TADF Ehitus OÜ hagi R.U vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.04.2025 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TADF Ehitus OÜ 13.05.2025 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

0 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja TADF Ehitus OÜ (registrikood 12503172),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Valeriy Gimaev

Kostja R.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Arsi Pavelts

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

1(6)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14.04.2025 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt selle

põhjendusi.

2. Jätta TADF Ehitus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. TADF Ehitus OÜ (hageja) esitas 03.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse R.U (kostja )

vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 20 350,79 eurot ja viivise

2775,03 eurot ajavahemiku 24.08.2023–03.10.2024 eest.

1.1. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- kostja on ühe kuuest kinnistust, asukohaga Jõe tn 24, Narva-Jõesuu, kaasomanikest;

- kaasomanikud sõlmisid 09.04.2016 hagejaga töövõtulepingu, mille alusel tegi hageja aastatel

2016, 2017 ning 2022 kinnistul ehitustöid elamu ehitamiseks ja müüs ehitusmaterjale;

- hageja andis tehtud tööd kaasomanikele üle;

- 23.07.2023 väljastas hageja kostjale arve 20 350,79 euro tasumiseks.

1.2. Hageja palus kostjalt välja mõista 20 350,79 eurot ja viivise ajavahemiku 24.08.2023–

03.10.2024 põhinõudelt 20 350,79 eurolt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras ehk 2775,03 eurot.

1.3. Menetluskulude kindlaksmääramise osas leidis hageja, et kostja esindaja kulutas

põhjendamatult palju aega nii materjalidega tutvumiseks, hagivastuse koostamiseks, seisukohtade

esitamiseks kui ka istungiks ettevalmistamiseks. Tõendite tõlkimine vene keelest eesti keelde ei ole

õigusabikulu, vaid on tõlkekulu ja nende advokaadi tunnihinnaga arvestamine ei ole põhjendatud.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

2(6)

2.1. Kostja esitas hageja nõuetele sisulised vastuväited, kuid leidis ka, et nõuded on osaliselt

aegunud ja osade tööde osas ei olnud D. R.U 2022. aastal volitatud kostja nimel töid vastu

võtma.

2.2. Kostja palus teha vaheotsuse hagi aegumise ja põhjendatuse kohta.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt välja

kostja kasuks menetluskulud 7652,45 eurot.

3.1. Maakohus tuvastas asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja järeldas, et poolte vahel sõlmiti

töövõtuleping. Hageja tasunõuded muutusid sissenõutavaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 4

alusel vastavalt 31.12.2016 ja 31.12.2017. Tsiviilseadustiku (TsÜS) § 147 lg 1 kohaselt algas

nõude aegumistähtaeg 31.12.2016 ja 31.12.2017 ja nõue aegus TsÜS § 146 lg 1 kohaselt

vastavalt 31.12.2019 ja 31.12.2020. Kaasuvalt on aegunud ka viivisenõue. Seetõttu tegi kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kolmanda lause alusel asjas lõppotsuse.

Kohus järeldas, et D. R.U-l ei olnud 2022 aastal kostja nimel ehitustööde tegemiseks või

ehitusmaterjalide vastuvõtmiseks (ega ka tööde tellimiseks) esindusõigust. Seega ei kehti 2022.

aasta kokkulepped kostja suhtes ja hagejal ei ole neist tulenevaid kohustusi. TsMS § 449 lg 2

kolmanda lause alusel tunnustas maakohus nõude põhjendamatust ja tegi lõppotsuse.

3.2. TsMS § 162 lg 1 jäid menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel määras kohus

kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud.

Kostja palus hüvitada lepingulise esindaja õigusabikulu 8564,40 eurot 36 tunni osutatud õigusabi

eest tunnihinnaga 195 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohus leidis, et vandeadvokaadist esindaja tunnihind on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades

põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas turul aktsepteeriva teenuse tunnihinnaga.

Kostja menetluskulude nimekirjas esile toodud toiminguid nii eraldi hinnates kui ka õigusteenuse

mahtu kogumis hinnates, ei tuvastanud kohus valdavas osas ülemäärast või põhjendamatut

õigusabi ja menetluskulu.

Kostja esindaja on ajavahemikus 30.10.2024 kuni 06.12.2024 kulutanud kokku 22,5 tundi

materjalidega tutvumisele, tõendite kogumisele, suhtlusele kliendiga ja vastuse koostamisele.

Ainuüksi hagiavaldus koos lisadega on 72 lehekülge pikk. Hagi esitati 2024. aastal ja selle

aluseks on ligi 8 aasta taguseid faktilised sündmused. Seetõttu on vastavate asjaolude

meenutamine ja tõendite kogumine ajamahukam. Kostja vastus hagile on 14 lehekülge pikk ning

põhjalik ja sisuline menetlusdokument arvukate lisadega. Kostjale ei saa ette heita juba esimeses

vastuses põhjalike seisukohtade esitamist oma õiguste igakülgseks kaitseks ning väär on hageja

käsitlus, et kuni vaheotsuse tegemiseni tõendite otsimine ja analüüs ei ole põhjendatud ega ka

vajalik kulu. Kostjal oli oma õiguste kaitseks õigus esitada kohe kõik vastuväited (TsMS § 5).

Ühe lehekülje pikkuse dokumendi tõlke koostamise ajakulu on marginaalne. Sama palju aega

oleks suure tõenäosusega advokaat kulutanud tõlke korraldamisele ja seejärel ülevaatamisele,

mis omakorda oleks käsitletav põhjendatud kuluna tõendite kogumiseks.

3(6)

Mõnevõrra ülepaisutatuks pidas kohus ajavahemiku 13.–19.03.2025 osas toodud ajakulu kokku 7

tundi, mis hõlmas ettevalmistust ja koosolekut kliendiga, istungiks ettevalmistust, istungit ja

ülevaadet kliendile istungijärgselt. Istung kestis 40 minutit, põhjendatud ajakulu istungiks

valmistumiseks on kuni 1,5 tundi. Olukorras, kus esindaja valmistus enne koosolekuks kliendiga,

pidanuks sellisel juhul valmistumine istungiks võtma ajaliselt vähem aega. Suhtluseks kliendiga

kokku enne ja pärast istungit saab samuti pidada põhjendatud ajakulus 1 tunni. Seega on kokku

nimetatud ajavahemikus õigusabikulu põhjendamatu 3 tunni ja 50 minuti ulatuses.

Kostja põhjendatud ajakulu oli kokku 32 tundi ja 10 minutit ja hüvitamisele kuulus 7652,45

eurot.

Kohus rahuldas kostja TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub osaliselt tühistada maakohtu otsuse

menetluskulude väljamõistmise osas.

Maakohus kohaldas vääralt TsMS §-s 5 sätestatut ja oleks pidanud menetluskulud kindlaks

määrama TsMS § 175 lg 1 alusel.

Pooled vaidlesid peamiselt selle üle, kas hageja nõue on aegunud. Kostja esitatud tõendid

puudutasid sisulist vaidlust olukorras, kui nõue poleks olnud aegunud. Seega ei olnud kuni

vaheotsuse tegemiseni tõendite otsimine ja analüüs vajalik. Hagejal oli samuti õigus esitada

täiendavad tõendid kostja sisulistele vastuväidetele. 03.01.2025 menetlusdokumendis hageja

teatas, et jätab endale õiguse neid esitada siis, kui selgub kohtu otsustus selles osas.

Sisulise vastuse esitamine enne vaheotsuse tegemist ei olnud heauskne, mistõttu sellele kulunud

aeg ei ole vajalik ega ka põhjendatud. Hageja palub apellatsioonkaebuse lahendamisel võtta

arvesse vastuväited, mille ta esitas 26.03.2025.a vastuses menetluskulude kindlaksmääramise

avaldusele.

Hageja palub teha uue otsuse, millega vähendada väljamõistetud menetluskulude suurust ning

määrata põhjendatud ja vajalikud kulud maksimaalselt 6-7 tundi ulatuses tunnihinnaga 195 eurot.

Vastus apellatsioonkaebusele

4. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse lõpptulemus on õige, kuid osaliselt tuleb muuta

otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

6. TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi, nõustudes

nendega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Hageja palub lähtuda tema 26.03.2025 vastuväidetest menetluskuludele. Vastuväidetes on

hageja lisaks apellatsioonkaebuses toodule leidnud, et kostja esindajal sai kuluda kohtupraktikas

väljakujunenud seisukoha kohaselt ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamiseks 40 minutit

kuni üks tund.

4(6)

Ringkonnakohus leiab, et taolise lähenemise aktsepteerimine soosiks kohtule pikkade, kuid

sisutühjade menetlusdokumentide esitamist, mis poleks kooskõlas menetlusökonoomia

põhimõttega. Oma vastuväidete lühidalt ja selgelt formuleerimine sõltub asjaoludest ja sellele

kulunud aja hindamisel ei saa lähtuda lehekülje koostamisele kuluvast üldisest ajast.

8. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse seisukoht, et kostja oleks pidanud ära ootama kohtu

seisukoha nõude aegumise osas ja alles seejärel tulnuks esitada muud sisulised vastuväited ja

tõendid.

8.1. Kui hageja on esitanud asjaolud ja tõendid nende tõendamiseks, nagu siinsel juhul, peab

kostja hakkama hagile motiveeritult vastu vaidlema ja oma vastuväidete tõendamiseks tõendid

esitama. Pooled ei teadnud enne 19.03.2025 toimunud kohtuistungit, kas kohus rahuldab kostja

taotlused vaheotsuse tegemiseks. Kuna kostja vaidles osaliselt hageja nõudele vastu selle

põhjendamatuse tõttu, oli sisuliste väidete esitamine maakohtule vajalik ka nõude põhjendatuse

osas vaheotsuse tegemiseks.

8.2. Ka ülejäänud osas ei saa kostjale ette heita seda, et ta esitas kõik oma peamised vastuväited

hagile ja vastuväidete tõendamiseks vajalikud tõendid seaduse kohaselt esimeses vastuses hagile

ja 11.03.2025 kuupäeval enne maakohtu poolt vaheotsuse tegemist (TsMS § 394 lg 2 p 3).

Selliselt toimimist ei saa pidada menetlusõiguste kuritarvitamiseks või halvas usus käitumiseks,

sest see teenib asja võimalikult kiire ja ökonoomse lahendamise eesmärki. Kostja ei ole seotud

hageja strateegiaga oma õiguste kohtus kaitsmisel, mistõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust, et

hageja jättis oma täiendavad põhjendused ja tõendid enne võimaliku vaheotsuse tegemist

esitamata.

9. Maakohus on eksinud tõlkekulude määratlemisel lepingulise esindaja kuluna. Tegemist on

asja läbivaatamise kuludega (TsMS § 143 p 1 mõttes). Kliendi jaoks kirja vene keelest tõlkimise

kulu ei ole TsMS § 143 p 1 mõistes hüvitatav menetluskulu. Samas ei anna see alust maakohtu

otsuse tühistamiseks.

Tõlkekulu tekkimise ajavahemikuks on menetluskulude nimekirja (dtl 304–307) kohaselt

ajavahemik 31.12.–06.12.2024. Maakohus on suurema ajavahemiku 30.10.–06.12.2024 jooksul

osutatud õigusabiteenuse mahtu (koos tõlkekuluga) hinnanud vajalikuks ja põhjendatuks,

pidades tõlkele kulunud aega marginaalseks. Seega pidas maakohus ajavahemikus 30.10–

06.12.2024 osutatud õigusabiteenusele kulunud aega põhjendatuks ka ilma tõlkimisele kulunud

ajata, võrreldes seda hüpoteetilise tõlke tellimise ja läbivaatamise kui tõendi kogumise kuluga.

10. Maakohus on kindlaks määranud ja välja mõistnud hagejalt kostja menetluskuluna

lepingulise esindaja kulu (TsMS § 175 lg 1). Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes siis, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni

piire või on väljamõistetud kulu ebamõistlikult suur arvestades asja keerukust ja menetluse

mahtu. Maakohus on jälgitavalt analüüsinud taotletavate kulude põhjendatust ja vajalikkust ning

rahuldanud taotluse osaliselt, lugedes põhjendatud ja vajalikuks kuluks 32 tundi ja 10 minutit.

Maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni

piire ja väljamõistetud kulu suurust ei ole alust arvestades asja vähemalt keskmist keerukust

hinnata ebamõistlikult suureks.

11. Maakohus on küll viidanud TsMS §-le 5, kuid on menetluskulud kindlaks määranud hagita

menetluse sätete kohaselt.

5(6)

12. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178

lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)