2-25-125633/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-125633

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

09.04.2026, Tartu kohtumaja

2-25-125633

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi F.C vastu võla ja viivise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin

Kostja: F.C (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Ülle Koppel

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata B2 Impact OÜ hagi F.C vastu võla ja viivise nõudes.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Toimetada määrus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määrusekaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ esitas 28.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

F.C-lt 3935,60 euro saamiseks. Seoses sellega, et võlgnik esitas makseettepanekule

vastuväite, otsustas Pärnu Maakohus 06.11.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse

lõpetada ja anda asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 20.11.2025 Tartu Maakohtule oma nõude F.C (kostja)

vastu hagiavalduse vormis. 27.11.2025 esitas hageja kohtule täiendatud hagiavalduse.

Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja

krediidilepingust tuleneva põhivõla summas 3862,30 eurot, 20.11.2025. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise summas 281,01 eurot ja alates 21.11.2025. a viivise

põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude

täitmiseni.

3. Tartu Maakohus võttis hagi 08.01.2026. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat

hagile kirjalikult vastama.

2-25-125633

4. Kostja esitas 14.01.2026. a kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistab hagi osaliselt, s.o

põhivõlga 3599,16 euro ulatuses. Ülejäänud osas põhivõla nõudele ja viivise nõudele

vaidleb kostja vastu.

5. Pankrotihaldur Tiia Kalaus esitas 09.04.2026 kohtule avalduse hagi läbi vaatamata

jätmiseks, kuna Tartu Maakohtu 08.04.2025 määrusega tsiviilasjas nr XXX kuulutati välja

F.C pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Tiia Kalaus.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt,

kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku

vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude läbi vaatamata. Vastavalt

PankrS § 31 lg-le 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Kohus kontrollis kohtute infosüsteemist, et Tartu Maakohtu 08.04.2026 määrusega

tsiviilasjas nr XXX kuulutati välja kostja F.C pankrot.

Käesolevas tsiviilasjas on alustatud kohtumenetlust varalise nõudega hagis kostja vastu

enne kostja pankroti väljakuulutamist. Seega jätab kohus hagi PankrS § 43 lg 2 alusel läbi

vaatamata.

Kohus selgitab, et PankrS § 43 lg 3 kohaselt taastab kohus hageja avalduse alusel

menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud

määrus, millega pankroti- või maksejõuetusavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul,

kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.

7. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi

jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata.

TsMS § 162 lg 4 näeb erisusena ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks

tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Antud juhul jätab kohus hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, põhjusel, et kuulutati

välja kostja pankrot. Seega ei saanud hageja hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Kohus

leiab, et sellises olukorras oleks hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt

ebaõiglane ja seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude jaotamisel kõrvale

kalduda TsMS § 168 lg-s 2 sätestatud üldreeglist ning jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte

menetluskulud poolte endi kanda.

Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata põhjusel, et kuulutati välja kostja pankrot, siis TsMS

§ 150 lg 1 p 3 alusel on hagejal õigus tagasi saada menetluses tasutud riigilõiv. Vastavalt

TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse aluse. Seega

riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule avaldus. TsMS § 150 lg 6 kohaselt

lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv

tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik