3-25-4092/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2026. a, Tallinn

Haldusasjade numbrid

3-25-4092 ja 3-26-271

Haldusasi

Solar Light OÜ kaebus Tori Vallavalitsuse 13.10.2025

ettekirjutus-hoiatuse nr 6-2.3/3257 tühistamiseks ja 20.10.2025

otsuse nr 6-2.3/3389 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks

ning Tori valla täitemenetluse tagajärgede kõrvaldamiseks

kohustamiseks

Solar Light OÜ kaebus Tori Vallavalitsuse 09.01.2026 otsuse

nr 6-2.3/79, 14.01.2026 otsuse nr 6-2.3/123 ja 16.01.2026

otsuse nr 6-2.3/151 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks

RESOLUTSIOON

1. Liita haldusasjad nr 3-25-4092 ja 3-26-271 ühte

menetlusse. Põhiasja numbriks jääb 3-25-4092.

2. Jätta kaebused läbi vaatamata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Solar Light OÜ kaebus Tori Vallavalitsuse 13.10.2025

ettekirjutus-hoiatuse nr 6-2.3/3257 tühistamiseks ja 20.10.2025 otsuse nr 6-2.3/3389 alusel

sunniraha rakendamise keelamiseks ning Tori valla täitemenetluse tagajärgede kõrvaldamiseks

kohustamiseks (haldusasi nr 3-25-4092). Kaebus esitati 10.11.2025.

Samuti on Tallina Halduskohtu menetluses Solar Light OÜ kaebus Tori Vallavalitsuse 09.01.2026

otsuse nr 6-2.3/79, 14.01.2026 otsuse nr 6-2.3/123 ja 16.01.2026 otsuse nr 6-2.3/151 alusel

sunniraha rakendamise keelamiseks (haldusasi nr 3-26-271). Kaebus esitati 31.01.2026.

2. Kohus küsis haldusasjas nr 3-25-4092 kaebajalt 21.01.2026 kohtunõudega 13.10.2025

ettekirjutus-hoiatuse ja 20.10.2025 sunniraha rakendamise otsusega seotud vaidlusaluste

ehitustööde dokumente Kaebaja vastas kohtule 01.02.2026 (dtl 133-134), kuid ehitustöödega seotud

dokumente (ehitusprojekt, tööprojekt, ehituspäevik, tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, arved jne)

ei esitanud. Kuna kohtule nähtus haldusasjast nr 3-26-271, et ettekirjutuses ja 20.10.2025 otsuses

nimetatud katastriüksuste kohta on vastustajale esitatud 12.01.2026 ehitusloa taotlus, kohustas

kohus 02.03.2026 määrusega kaebajat veelkord 21.01.2026 kohtunõudes nõutud ehitustööde

dokumente esitama. Kohus hoiatas ühtlasi kaebajat, et nõude täitmata jätmisel võib kohus jätta

kaebuse läbi vaatamata (HKMS § 144 lg 1). Kaebajale on määrus kätte toimetatud 05.03.2026 ning

tal tuli kohtu nõue täita hiljemalt 30.03.2026. Kaebaja ei ole seni kohtule nõutud tõendeid esitanud.

Kohus kohustas haldusasjas nr 3-26-271 kaebajat 02.03.2026 määrusega esitama kohtu nõutud

selgitused selle kohta, kas päikesepargi maa-alal asuvad elektritootmisrajatised on üks koostoimiv

päikesepark, kus asuvad elektritootmisrajatiste alajaamad ja esitama vastavad ehitusprojektid, kuhu

on täpselt vaidlusalused akupankade killustikalused rajatud ja esitama nende asukohti määrava

projekti või muu illustreeriva materjali ning esitama vastustajale 12.01.2026 esitatud ehitusloa

taotluse ehitusprojekti. Kohus hoiatas ühtlasi kaebajat, et nõude täitmata jätmisel võib kohus jätta

kaebuse läbi vaatamata (HKMS § 144 lg 1). Kaebajale on määrus kätte toimetatud 05.03.2026 ning

tal tuli kohtu nõue täita hiljemalt 30.03.2026. Kaebaja ei ole seni kohtule nõutud tõendeid esitanud.

3. Kohus küsis haldusasjades nr 3-25-4092 ja 3-26-271 vastustajalt 02.03.2026 määrustega samuti

täiendavaid selgitusi ja dokumente. Vastustaja vastas kohtule tähtaegselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Haldusasjad nr 3-25-4092 ja 3-26-271 on sama kohtu menetluses. Haldusasjas nr 3-26-271

vaidlustatud sunniraha rakendamise otsused tuginevad 13.10.2025 ettekirjutus-hoiatusele nr 6-

2.3/3257 ja asjas on samad pooled, mistõttu on kaebuseid otstarbekas menetleda koos. Kohus liidab

haldusasjad seetõttu ühte menetlusse (HKMS § 48 lg 1). Põhiasja numbriks jääb 3-25-4092.

5. Kaebus tuleb HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel jätta läbi vaatamata – kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

6. Kohus selgitab esmalt, miks on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

6.1. 13.10.2025 ettekirjutuse eesmärk oli peatada ehitustegevus Urge külas asuva päikesepargi alal.

Olgugi, et ettekirjutuse (3-25-4092, dtl 7 jj) leheküljel 2 on paksus kirjas nimetatud konkreetsed

katastriüksused ning 20.10.2025, 09.01.2026, 14.01.2026 ja 16.01.2026 otsustes on nimetatud ka

katastriüksusi ja kinnistut, mille numbrit ei ole ettekirjutuses kirjas, nähtub 05.11.2025

vaideotsusest nr 709 (3-25-4092, dtl 25-29), et ettekirjutuse eesmärk oli peatada kogu Urge külas

asuva päikese-elektrijaama ehitustööd. Päikesepargi alana käsitletakse vaideotsuses olenemata

sellest, et ehitustegevuseks on antud kolm erinevat ehitusluba, ala, mis vastab Sauga Vallavolikogu

23.02.2009 otsusega nr 5 kehtestatud Põlendiku ja Künnioja kinnistute detailplaneeringu

põhijoonise alale (3-25-4092, dtl 68) ja 21.06.2017 ajutise päikesepargi ehitusprojekti koostamiseks

antud projekteerimistingimuste alale (3-25-4092, dtl 71 jj). Võrreldes vastustaja esitatud

indikatiivset kaardimaterjali (dtl 143), asuvad kõik ettekirjutuses ja järgnevates sunniraha

rakendamise otsustes nimetatud katastriüksused (Lageda tee (80901:001:0108), Luha tee 2

(73001:008:1892), Luha tee 4 (73001:008:1894), Voore Põik 6 (73001:008:1911), Luha tee 10

(7300:008:1900), Luha tee 9 (73001:008:1899), Luha tee 18 (73001:008:1905)) ja kinnistu (nr

3430506) nimetatud alal. Vaideotsuse põhjendusi tuleb kohtul arvestada samaväärselt haldusakti

põhjendustega (Riigikohtu 22.09.2022 otsus nr 3-20-1548/31, p 15). Seetõttu on kõikide

vaidlusalustes sunniraha rakendamise otsustes nimetatud katastriüksused ja kinnistud

ettekirjutusega hõlmatud.

6.2. Asjas nr 3-25-4092 esitatud nõuete – ettekirjutuse tühistamine ning 20.10.2025 otsuse alusel

sunniraha rakendamise keelamine ning Tori valla täitemenetluse tagajärgede kõrvaldamiseks

kohustamine – rahuldamine on ebatõenäoline. Kohus selgitas kaebuse väheseid eduväljavaateid

haldusasjas nr 3-25-4092 12.11.2025 määruses. Kohus jääb kokkuvõtlikult koos täiendustega nende

seisukohtade juurde:

-

Ettekirjutus kohustas viivitamatult peatama kõiki ehitustöid, sh neid, mis eraldiseisvalt ei nõua

ehitusluba (vt ka 12.11.2025 määruse p 8.2).

-

Ettekirjutuse lisaks olevast paikvaatluse protokolli fotodelt nr 5 (tehtud 09.10.2026, dtl 11, 110)

ja nr 6 (tehtud 13.10.2025, dtl 12, 111) nähtub, et avatud elektrikapp, kaevatud maa ja kuhjatud

pinnas esinevad mõlemal fotol, fotol nr 6 on näha ka töid teostav isik. Seega ei olnud ehitustööd

ettekirjutuse tegemise ajaks lõppenud (12.11.2025 määruse p 8.2).

-

Kaebaja ei väitnud ka vaides, et ehitustööd oleksid lõppenud, ja tunnistas kaebuses, et kõik

ehitustööd (sh maakaablite paigaldus) lõppesid 21.10.2025 (12.11.2025 määruse p 8.2; vt ka

kaebus dtl 3).

-

Urge päikeseelektrijaamale (EHR kood 220859927), mis asub muuhulgas ettekirjutuses

nimetatud aadressidel Lageda tee, Luha tee 2 ja 4 ning Voore põik 6 (dtl 143), anti ehitusluba

13.06.2018 korraldusega nr 501 EhS § 3 lg 4 mõistes ajutisele ehitisele viieks aastaks (dtl 82-

83). Samal ehitusloa alal asub ka 20.10.2025 sunniraha rakendamise otsuses nimetatud Luha tee

10. Vastav kasutusluba anti 30.07.2019 korraldusega nr 576, mille kohaselt anti kasutusluba

ajutisele elektrijaamale (dtl 84-85). Kuigi kasutusloale ei ole EhS § 54 lg 3 p 1 või 2 alusel

sätestatud kõrvaltingimusena kasutusloa kehtivusaega, on kasutusloas selgelt kirjas, et see on

antud ajutisele ehitisele ning kasutusloas puuduvad viited sellele, et kasutusloaga oleks ehitis

muudetud alaliseks. Ka vaideotsuses ja kaebuses endas on nimetatud kasutusluba käsitletud

ajutisena (dtl 2, 26). Eeltoodust tulenevalt kaotas ajutine ehitusluba kehtivuse kasutusloa

andmisega (Riigikohtu 30.11.2020 otsus nr 3-3-1-63-10, p 18-21) ja kasutusluba on tulenevalt

ehitise ajutisusest (EhS § 3 lg 4) hiljemalt 2025. aasta augusti algusest kehtetu.

-

Urge Päikeseelektrijaam on ehitisregistri kohaselt üle 100kW võimsusega elektritootmisrajatis1,

mille ümberehitamine nõuab EhS lisa 1 kohaselt ehitusluba. Akusalvestite paigaldamine

killustik-alustele ja betoontänavakivile, uue jaotuskilbi paigaldamine, maakaabli paigaldamine ja

ühendamine olemasoleva jaamaga on tööd, millega oluliselt muudeti olemasoleva

päikeseelektrijaama omadusi – päikeseelektrijaamale lisati eelduslikult varem puudunud

elektrienergia salvestamise võimalus. Tegemist on EhS § 4 lg 3 p 3 ja lg 4 mõttes

ümberehitamisega (12.11.2025 määruse p 8.3). Kaebaja ei ole ka hiljem kohtule väitnud, et

elektrienergia salvestamise võimalus oleks olnud algses ehitusloa saanud projektis ette nähtud.

Kokkuvõtvalt nähtub eelnevast, et Urge Päikeseelektrijaama ümberehitamine toimus oktoobris 2025

ettekirjutuses ja 20.10.2025 sunniraha rakendamise otsuses nimetatud katastriüksustel ilma

igasuguse õigusliku aluseta. Ebaseadusliku tegevuse korral on vastustajal õigus teha ettekirjutus

korrarikkumise kõrvaldamiseks (EhS § 130 lg 2, KorS § 1 lg 3 ja § 28). Kaebaja ei olnud

ehitustegevust ka enda kinnituse kohaselt veel 20.10.2025 peatanud (dtl 3), mistõttu võis vastustaja

rakendada sunniraha (EhS § 133, KorS § 28 lg 2 ja ATSS § 8 lg 1).

6.3. Asjas nr 3-26-271 esitatud nõuete – 09.01.2026, 14.01.2026 ja 16.01.2026 sunniraha

rakendamise otsuste alusel sunniraha rakendamise keelamine – rahuldamine on ebatõenäoline:

-

09.01.2026 sunniraha rakendamise otsuse (dtl 5 jj) kohaselt on akupankade jaoks ettevalmistatud

killustikalused ja paigaldatud on inverteerid. Otsuse lisaks olevatel 06.01.2026 tehtud fotodel

aadressil Luha tee 9 on näha nii ehitustehnikat kui ka töölisi (fotod nr 1 ja 3, dtl 7, 9). Luha tee 9

asub Urge päikesepargi laienduse (EHR kood 221283266) alal (3-25-4092, dtl 143), mis sai

ehitusloa 12.06.2019 korraldusega nr 457 (3-25-4092, dtl 92-94). Vastustaja edastatud

ehitusprojekti seletuskirja (3-25-4092, dtl 146 jj) kohaselt olid ehitusprojektis küll ette nähtud

inverterid (nt p 4.1, 4.3), kuid kohtule ei nähtu ühestki kaebaja ega vastustaja esitatud tõendist, et

antud ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektis oli ette nähtud akupankade rajamine või energia

salvestamine. Seletuskirja p 1.1 kohaselt ühendatakse päikeseelektrijaam elektrivõrguga. Urge

päikesepargi laiendus on ehitisregistri kohaselt üle 100kW võimsusega elektritootmisrajatis2,

millele akupankade lisamine on kohtu eelnevalt selgitatu kohaselt päikeseelektrijaama

ümberehitamine, mistõttu on akupankade paigaldamiseks killustikaluste rajamine ettevalmistav

töö (vt ka Riigikohtu 30.10.2018 määruse nr 3-17-911 p-d 15 ja 17 funktsionaalse seose kohta).

1 https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/document?docNr=1812271/14264 (sakk „Ehitis(ed)“)

2 https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/document?docNr=1912271/15637 (sakk „Ehitis(ed)“)

-

Kohtule teadaolevalt ei ole Urge päikesepargi laiendusele kasutusluba väljastatud. Kaebajal on

õigus selles, et Urge päikesepargi ehitusloas ei ole kõrvaltingimusena sätestatud selle

tähtajalisust. Samas on tegemist olemasoleva ajutise ehitise (Urge päikeseelektrijaam)

laiendusega. Samuti asub laiendus alal, millele anti 21.06.2017 projekteerimistingimused ajutise

päikesepargi ehitusprojekti koostamiseks. Arvestades EhS § 12 lõikes 2 ja § 44 punktis 1

sätestatut ei saa kohtu hinnangul seetõttu olla tegu tähtajatu ehitusloaga. Vastustaja hinnangul on

ka Urge päikesepargi laiendus funktsionaalselt seotud eelnevate alale antud ehituslubade alusel

rajatud elektritootmisrajatistega (3-25-4092, dtl 140-142) ja kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud

ega kohtule omapoolseid sellekohaseid nõutud selgitusi esitanud (vt 3-26-271 02.03.2026

määruse p 8). Seega leiab kohus, et ka Urge päikesepargi laienduse rajamiseks antud ehitusluba

oli ajutise ehitise rajamiseks antud ehitusluba. Samas sõltumata sellest, kas tegemist on alaline

või ajutise ehitisega, ei ole kaebajal õigus teha ehitustöid, sh paigaldada seadmeid, mille

paigaldamist ehitusluba ega ehitusloa saanud projekt ette ei näe (vt täiendavalt väheintensiivse

riive kohta toodud põhjendusi).

-

09.01.2026 otsuses nimetatud Luha tee 18 asub osaliselt samuti Urge päikesepargi laienduse alal,

kuid suures osas Lageda Päikeseelektrijaama (EHR kood 220859800) alal (3-25-4092, dtl 143).

Lageda Päikeseelektrijaama ajutise ehitise rajamiseks anti ehitusluba 16.06.2018 korraldusega nr

480 (3-25-4092, dtl 78-79) ja vastav kasutusluba ajutise päikeseelektrijaama kasutusele

võtmiseks väljastati 30.07.2019 korraldusega nr 575 (3-25-4092, dtl 80-81). Eeltoodust

tulenevalt kaotas ajutine ehitusluba kehtivuse kasutusloa andmisega ja kasutusluba on tulenevalt

ehitise ajutisusest (EhS § 3 lg 4) hiljemalt 2025. aasta augusti algusest kehtetu. Ka Lageda

Päikeseelektrijaam on ehitisregistri kohaselt üle 100 kW võimsusega elektritootmisrajatis3.

Kaebajal ei ole õigust ehitada ehitusloakohustuslikku ehitist ilma ehitusloata või kasutusloa

andmise tõttu kehtivuse kaotanud ehitusloa alusel.

-

14.01.2026 sunniraha rakendamise otsuse (dtl 22 jj) kohaselt toimus kaebajale kuuluval kinnistul

nr 3430506 ehitustegevus – päikesepaneelide juurde olid paigaldatud päikeseenergia

salvestamiseks inverteerid ja akupankade jaoks ette valmistatud uued killustikalused. Otsuse

lisaks olevatelt 14.01.2026 tehtud fotodelt nähtub ehitusmaterjali ja ehitustehnika olemasolu,

tööline ja rajatud killustikalus. Otsuse kohaselt käivad ehitustööd alal, mille jaoks on antud

päikesepargi laienduse ehitusluba (EHR kood 221283266). Kohus leidis Urge päikesepargi

laienduse ehitusloa osas, et ka see anti ajutise ehitise rajamiseks ning ehitusloa alusel ei saanud

rajada akusalvesteid.

-

16.01.2026 sunniraha rakendamise otsuse (dtl 38 jj) kohaselt toimus kinnistul nr 3430506 Urge

päikesepargi laienduse (ERK kood 221283266) alal ehitustegevus – akupankade jaoks valmistati

ette killustikaluseid. Otsusele lisatud fototabelist nähtub, et kinnistul teostatakse ehitustehnika

abil töid. Kohus jääb Urge päikesepargi laienduse ehitusloa ja akupankade jaoks killustikaluste

rajamise osas varasemalt 09.01.2026 ja 14.01.2026 sunniraha rakendamise otsuste juures esitatud

seisukohtade juurde.

Kokkuvõtvalt nähtub eelnevast, et ka 09.01.2026, 14.01.2026 ja 16.01.2026 sunniraha rakendamise

otsustes nimetatud ehitustöid teostati õigusliku aluseta. Ebaseadusliku tegevuse korral on vastustajal

õigus teha ettekirjutus korrarikkumise kõrvaldamiseks (EhS § 130 lg 2, KorS § 1 lg 3 ja § 28).

Kaebaja ei olnud ehitustegevust sunniraha rakendamise kuupäevadeks peatanud, mistõttu võis

vastustaja rakendada sunniraha (EhS § 133, KorS § 28 lg 2 ja ATSS § 8 lg 1).

7. Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. Kaebajale pidi hiljemalt vaideotsusest olema arusaadav,

et ehitamine on keelatud kogu päikesepargi alal (vt määruse p 7.1). Kaebaja 22.10.2025 vaidest (dtl

20 jj) nähtub, et kaebaja oli teadlik, et vaidlusalune ehitustegevus toimus õigusliku aluseta (s.o

3 https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/document?docNr=1812271/13188 (sakk „Ehitis(ed)“)

kehtetu ehitus- ja kasutusloa alal) ning et päikesepargi seadustamiseks on koostamisel

detailplaneering. Kaebaja on sellises olukorras siiski jätkanud ehitamist, sh kinnitanud, et

ettekirjutuses nimetatud katastriüksustel lõpetati tööd 21.10.2025 enne 20.10.2025 täitekorralduse

kaebajale edastamist (3-25-4092, dtl 3). Seejuures on kaebaja ka pärast vaideotsust laiendanud

ehitustegevust ehitus- ja kasutusloa alale, mis olid ehitamise ajaks samuti kehtetud (Lageda

Päikeseelektrijaam) ja ehitusloa alale, mis oli antud ajutise ehitusloa alusel rajatud päikesepargi

laiendamiseks (Urge päikesepargi laiendus). Kokkuvõttes pidi kaebajale olema arusaadav, et

ehitamine on keelatud kogu päikesepargi alal.

Kaebajale ei tulene ühestki seadusest õigust ehitada ehitusloakohustuslikku ehitist ilma vastavat

ehitist lubava planeeringu või projekteerimistingimuste ning ehitusloa ja -projektita (EhS § 12 lg 2

ja § 38 lg 2). Lähenemisviis, mille puhul ehitab isik talle ebameeldiva ehitusõigust andva

haldusaktiga vastuolus oleva ehitise valmis (või viib selle teatavasse ehitusjärku) ning seejärel asub

nõudma ehitus-õiguse aluseks olevate aktide muutmist nii, et juba valmis ehitatud (või pooleliolev)

ehitis oleks nendega kooskõlas, on lubamatu (Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2024 määrus nr 3-23-

2153, p 12). Kaebaja on selgitanud viidates Riigikohtu otsusele asjas nr 3-18-2244, et

ehitustegevust on hiljem ehitusloa menetluse asemel võimalik seadustada kasutusloa menetluses (dtl

3-25-4092, 133; 3-26-271, dtl 2, 67). Kohus selgitas määruses eespool, et olemasolevale üle 100

kW võimsusega elektritootmisrajatisele akusalvestite rajamine on ümberehitamine ja

ehitusloakohustuslik tegevus. Kohtule ei nähtu vastavate lubade olemasolu. Kaebaja viidatud

Riigikohtu otsuse asjaolud ei ole võrreldavad kaebuse asjaoludega. Riigikohtu 08.04.2021 otsus nr

3-18-2244 puudutas olukorda, kus enne EhS jõustumist valminud ehitisele lisati võrreldes ehitusloa

aluseks olnud ehitusprojektiga terrass, mis asus osaliselt ehituskeeluvööndis, täiendav keldriruum ja

hoonega müüri abil ühendatud panipaigad ning uue ehitusloa nõudmine ei olnud vajalik ega

õiguspärane EhSRS § 29 lõikest 2 tulenevalt (p 19-20). Kaebaja vaidlusalused

elektritootmisrajatised ei ole valminud enne EhS jõustumist, mistõttu ei saa Riigikohtu seisukohti

kaebajale kohaldada. Riigikohus ei ole lahendis öelnud, et mis tahes ehitusprojektist mööda

ehitamist või ehitusprojekti muudatusi saaks kasutusloa menetluses seadustada või et ehitusloa

andmiseks pädeval organil tuleks ilmtingimata õigusliku aluseta rajatud ehitise seadustamist

kasutusloa menetluses kaaluda. EhS § 55 punktist 5 tuleneb hoopis, et ehitusprojekti muutmisel

muudatuste kasutusloa menetluses seadustamine on võimalik eelkõige juhul, kui muudatused ei ole

olulised (vt ka Riigikohtu 04.12.2017 otsuse nr 3-15-873/142, p 28).

Ettekirjutusega ebaseadusliku ehitustegevuse, milleks kaebajal õigust ei ole, peatamine ei saa

eelneva tõttu kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust valida, kas

läbida enne haldusmenetlus ja asuda siis ehitama või asuda esmalt ehitama ning siis ehitist

seadustama. Ehitise seadustamine ilma kehtiva ja õiguspärase ehitusloata on erandlik ning

Riigikohtu sellekohane praktika puudutab valdavalt olukordi, kus isik vaidlustas ehitusloa, kuid

kohtumenetluse ajal väljastati juba kasutusluba (3-3-1-15-16, 3-3-1-69-16 ja 3-15-873). Kõikidel

nendel juhtudel on ehitajad lähtunud neile väljastatud ja ehitamise ajal kehtinud ehitusloast.

Kaebajal ei olnud mistahes luba ega saanud olla ka mistahes veendumust avaliku võimu kandja

muust selgitusest või kinnitusest, et tal on õigus asuda ehitama ja alles seejärel taotleda õiguslikku

alust. Seadus ega Riigikohtu praktika ei anna subjektiivset õigust teadlikult ilma õigusliku aluseta

ehitama asumiseks, ootusega, et sellist ehitist on võimalik seadustada.

Kaebaja õiguste riive ei ole suur ka tulenevalt neljast sunniraha rakendamise otsusest tulenevast

sunniraha summast 4000 eurot (3-25-4092, dtl 16; 3-26-271, dtl 6, 23, 39). Väheintensiivse riive

suuruse määramisel ei saa lähtuda vaid mehaanilisest võrdlusest HKMS § 133 lg-s 1 tooduga, vaid

hinnata tuleb mõju konkreetse kaebaja õigustele. Kohus on asjas nr 3-25-4092 12.11.2025 määruses

selgitanud, et arvestades kaebaja 2024. aasta majandusaasta aruande kasumiaruandest nähtuvat

kasumit 3 000 000 eurot, äriregistri andmetest nähtuvat 2025. aasta III kvartali maksustatavat käivet

1,5 miljonit eurot ja tasutud riiklikke makse 235 885 eurot, ei saa sunniraha summas 1000 eurot ja

võimalikud täitekulud mõjutada oluliselt kaebaja majanduslikku olukorda ega võimalusi tavapärase

äritegevusega jätkata (p 8.1). Kohus jääb selle seisukoha juurde ka kokku 4000 euro suuruse

sunniraha ja võimalike täitekulude osas. Arvestades eelkõige kaebaja kasumi suurust ei riiva 4000

euro suurune sunniraha koos võimalike täitekuludega kaebaja õigusi intensiivselt.

8. Kaebaja 3-26-271 kaebuses väidetud ärakuulamisõiguse rikkumine ja 09.01.2026, 14.01.2026 ja

16.01.2026 sunniraha rakendamise otsuste tegemine väidetavalt valele adressaadile ei muuda

kaebuse eduväljavaateid suurteks ega kaebaja õiguste riivet intensiivseks. EhS § 19 lõikest 1

tuleneb omaniku kohustus tagada ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavus õigusaktidest

tulenevatele nõuetele. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on kogu vaidlusaluse päikesepargi ala

omanik. Seega oli ettekirjutuse alusel ehitamise peatamise kohustus kaebajal ja tema ka sunniraha

rakendamise otsuste õige adressaat. Kaebajale oli ettekirjutusest selle täitmata jätmisel rakendatav

sunniraha summa teada ja kaebaja ei ole selgitanud, kuidas oleks enne sunniraha rakendamist tema

igakordne ärakuulamine võimaldanud tema õigusi paremini kaitsta. Täitekorraldustes oli toodud

selle vabatahtlik tasumise tähtaeg (3-26-271, dtl 6, 23 ja 39), mille kestel oli kaebajal võimalik

vastustajal esitada oma vastuväited (Riigikohtu 22.04.2015 otsuse nr 3-3-1-72-14 p 19), mida

kaebaja ka kasutas (vt vaie 3-26-271, dtl 155jj). Kohtule ei nähtu ka kaebustest ühtki väidet, mille

esitamisel enne sunniraha rakendamist, oleks sunniraha rakendamisest loobutud või selle alus ära

langenud. Nagu kohus tuvastas, on kaebaja jätkanud olenemata ettekirjutustest ja korduvat

sunniraha rakendamisest ebaseadusliku ehitustegevusega.

9. Kaebus tuleb täiendavalt kõigi nõuete osas HKMS § 144 lg 1 ja § 151 lg 2 p 3 alusel jätta läbi

vaatamata. Kaebaja ei ole kummaski haldusasjas kohtu 02.03.2026 määrustele vastanud ega

esitanud nõutud selgitusi ja ehitusprojekte. Mõlemas haldusasjas toimetati kohtu 02.03.2026 määrus

kaebaja seaduslikule esindajale kohtute infosüsteemi andmete kohaselt kätte 05.03.2026. Kohus on

mõlemas määruses kaebajat ka vastamata jätmise tagajärje – kaebuse läbi vaatamata jätmine – eest

hoiatanud.

Haldusasjas nr 3-25-4092 esitatud kaebuses väitis kaebaja, et päikeseelektrijaamas tehti järgmisi

töid: paigaldati akusalvestid (akupangad) killustikalusele ja betoontänavakivile; paigaldati uus

jaotuskilp; ning valmistuti 0,4 kV maakaabli paigalduseks ja ühendamiseks olemasoleva jaamaga;

samuti, et ehitusloakohustuslikud tööd (kõik peale maakaabli paigaldamise) olid teostatud juba enne

ettekirjutuse tegemist. Samas ei esitanud kaebaja nende väidete tõendamiseks tõendeid, mistõttu

nõudis kohus kaebajalt 21.01.2026 kohtunõudes ja 02.03.2026 määruses vaidlusaluste

ehitustöödega seotud dokumente – ehitusprojekt, tööprojekt, ehituspäevik, tööde üleandmise-

vastuvõtmise akt, arved jne. Oma väidete tõendamine on eelkõige kaebaja kohustus (HKMS § 59 lg

1). Kohtul ei ole võimalik ilma kaebajalt küsitud tõenditeta kontrollida kaebaja väidet, et enamik

ehitustegevusest oli ettekirjutuse ajaks lõppenud ega ka tuvastada, millised olid üldse

projektikohased ehitustööd ja kas need eeldavad ehitusluba. Seejuures võib mõistlikult eeldada, et

ehitamisega seoses on kaebajal olemas mingidki tõendid – projektide puudumisel vähemalt tööde

teostamiseks sõlmitud lepingud, tööde üleandmis-vastuvõtmise aktid, arved vms. Seega ei ole ilma

kaebajalt küsitud tõenditeta võimalik hinnata ka tema väidete paikapidavust.

Haldusasjas nr 3-26-271 väitis kaebaja, et võimalik projektierinevus seisneb üksnes akupankade

lisamises, mis on käsitatav olemasoleva elektritootmisrajatise tehnilise täiendamisena. Kaebajalt

küsitud selgitused on vajalikud hindamaks muu hulgas seda, kas Urge päikesepargi laiendus (EHR

kood 221283266) on funktsionaalselt seotud eelnevate alal asuvate ehituslubade alusel rajatud

elektritootmisrajatistega. Asjaolu, kas Urge päikesepargi laiendus on iseseisev elektritootmisrajatis

või mitte mõjutab 09.01.2025, 14.01.2025 ja 16.01.2025 sunniraha rakendamise otsuste seotust

ettekirjutusega ja seega ka nende õiguspärasust. Kaebajalt küsitud projektdokumentatsioon oleks

võimaldanud kontrollida kaebaja väiteid akupankade lisamise pelgalt tehnilise täiendamise olemuse

kohta, st kas need ehitised on ehitusloakohustuslikud. Kuna kaebaja ei ole nimetatud selgitusi ega

ehitusprojekte esitanud, ei ole kohtul võimalik kaebaja väiteid ka kontrollida.

Ilmselgelt kaebaja käsutuses olevaid tõendeid ei pea kohus asuma koguma ka muul viisil. Asjas ei

ole tekkinud kahtlust, et kaebaja ei oleks võimeline neid tõendeid esitama või need oleksid mingil

põhjusel kaebajale kättesaamatud. Kohtul ei ole kohustust koguda teistelt isikutelt või muul viisil

tõendeid, mis on ennekõike kaebaja käsutuses või tema poolt või tellimuse alusel koostatud.

Kohtule vastamata jätmisest, sh kui kohus oli kaebajat kaebuse läbivaatamata jätmise eest

hoiatanud, võib järeldada ka kaebaja huvi kaotust asja lahendamise vastu. Kohus menetleb üksnes

kohtuasju, mille menetlemiseks on kohtusse pöörduja soovi avaldanud. Ilma kaebaja koostöö ja

huvita puudub ka põhjus kohtuasja sisuliseks menetlemiseks ja asjaolude muul viisil

väljaselgitamiseks. Asja vastu huvi kaotanud isiku kaebust ei ole kohtul alust menetleda (vt HKMS

§ 151 lg 2 p-d 2 ja 3), sest kohus ei anna isikule õiguskaitset vastu tema enda tahtmist (HKMS § 2

lg 3) (Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2026 määruse nr 3-24-741 p 14). Käesoleval juhul puudub ka

vastustajal mõjuv põhjus nõuda asja läbivaatamist (HKMS § 145 p 1).

10. Kui kaebus jäeti käesoleva seadustiku § 144 alusel läbi vaatamata, võib kaebaja 14 päeva

jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest arvates taotleda, et kohus

taastaks asja menetluse, kui tal oli vastamata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel

ajal kohtule teatada. Menetluse taastamise korral jätkub menetlus taastatud osas olukorras, milles

see oli enne kaebuse läbi vaatamata jätmist. Menetluse uuendamiseks või taastamiseks ei ole vaja

esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtu korraldust vastamiseks ei ole menetlusosalisele

ega tema esindajale allkirja vastu üle antud või elektrooniliselt kätte toimetatud või kui kaebus jäeti

läbi vaatamata õigusvastaselt (HKMS § 146 lg-d 2 ja 3).

Sealjuures on kaebajal HKMS § 144 lg 1 ja § 151 lg 2 p 3 aluste kohaldamise osas õigus esitada

halduskohtule taastamise taotlus, kuid HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 1 aluste kohaldamise

osas on kaebajal õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtule.

11. Poolte menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuivõrd asjast ei nähtu

vastustaja menetluskulusid, mille väljamõistmist kaebajalt oleks võimalik kaaluda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin