Legislator Case Law & Legislation
2-26-1431/10 AI generated

2-26-1431/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-26-1431/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada TennisLounge osaühingu pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja TennisLounge osaühingu likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks

Legislator headnote

AI generated

2-26-1431/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Lõpetada TennisLounge osaühingu pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja TennisLounge osaühingu likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks

Keywords

AI generated
bank credit balance bank deposit frozen bank accounts bank guarantee claim event monitoring of bank accounts bank account information
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Palmiste

Määruse tegemise aeg ja koht

09.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-1431

Tsiviilasi

TennisLounge osaühing pankrotiavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

(võlgnik):

TennisLounge

osaühing

(registrikood

11527354),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Eerik Entsik

Ajutine pankrotihaldur: Terje Eipre (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega,

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada TennisLounge osaühingu pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Likvideerida TennisLounge osaühing ja kustutada see Tartu Maakohtu

registriosakonna registrist.

3. TennisLounge osaühingu likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks

ajutisele pankrotihaldurile.

4. Vabastada ajutine pankrotihaldur tema ülesannetest pärast võlgniku registrist

kustutamist.

5. Jätta menetluskulud TennisLounge osaühingu kanda.

6. Määrata ajutise halduri Terje Eipre tasuks 2307,14 eurot (käibemaksuga).

7. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Terje Eiprele kindlaksmääratud ajutise

pankrotihalduri tasust 859,32 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda

hüvitatav summa OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr XXX.

Ülejäänud osas (1447,82 eurot) tuleb ajutise halduri tasu mõista välja TennisLounge

osaühingult.

8. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kui määruskaebuse soovib esitada

võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg

kulgema arvates menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Määruse resolutsiooni p-dele 6-8 saavad määruskaebuse esitada ajutine pankrotihaldur ning

isik, kellelt tasu välja mõisteti.

ASJAOLUD

1. Võlgnik esitas 20.01.2026 kohtule pankrotiavalduse. Kohus võttis esitatud avalduse

menetlusse 23.01.2026 ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre.

2. Ajutine pankrotihaldur esitas 23.02.2026 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik

püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur märkis, et tema esialgsel hinnangul puudub

võlgnikul igasugune vara, kuid kohustusi on 134 720,63 euro ulatuses. Seega esineb

olukord, kus võlgnikul tõenäoliselt puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja ka

pankrotimenetluse finantseerimiseks. Võttes arvesse asjaolu, et võlgnikul puudub

majandustegevus ning jooksvate kohustuste täitmiseks puuduvad igasugused

käibevahendid, asub haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning tema

maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutise halduri hinnangul kujunes äriühingu püsiv

maksejõuetus välja hiljemalt 2024. aasta kevadel. Sellest ajast alates ei olnud ettevõtte

maksevõimet võimalik taastada tavapärase majandustegevuse käigus ning olukord ei

olnud ajutine. Seega ei ole pankrotiavaldust esitatud õigeaegselt. Ajutine haldur taotleb

teha võlausaldajatele ettepanek deposiidi tasumiseks määrates deposiidi suuruseks

vähemalt 5000 eurot ning selle tasumise korral kohtul välja kuulutada pankrot. Deposiidi

mittetasumisel lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise

tõttu.

3. Kohus määras 05.03.2026 määrusega pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning

pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 5000 eurot. Kohus avaldas

05.03.2026 määrusega üleskutse tasuda pankrotiavalduse menetluse raugemise

vältimiseks 5000 eurot tähtajaga 12.03.2026. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes

05.03.2026. Kohtumääruse tegemise ajaks deposiiti tasutud ei ole.

4. Kohus tegi 16.03.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse

esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus

teatas 07.04.2026, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus

avaliku uurimisena.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu

5. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub

võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib

lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja

nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

6. Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu

arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku

teadaolevate kohustuste suurus on vähemalt 134 720,63 eurot, kuid vara puudub. Võlgnik

on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti

väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks.

7. Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida

pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid

pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud

ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

8. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab

väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse

Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

9. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib

ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse

jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist

kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue

kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest

kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).

10. ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti

väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea

seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses ettenähtud.

Selleks on võlgniku juhatuse liige R. N. (isikukood XXX).

MENETLUSKULUD

11. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei

hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh seaduses

ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51 ). Määruse kohaselt saab ajutisele

haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2

lg 1).

12. Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja töötaja arvestuse, mille kohaselt kulus tal oma

ülesannete täitmiseks 10,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust, kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus

sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 177,20 eurot

mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Ajutine haldur palub

määrata oma töötasuks 1860,60 eurot (lisandub käibemaks). Kohus määrab ajutise halduri

tasuks 1860,60 eurot (10,5 t × 177,20 eurot), koos käibemaksuga 2307,14 eurot (PankrS §

23 lg 3 teine lause). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise

büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6 ).

13. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Eelnevat arvesse võttes

tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutisele haldurile tasu 10,5 tunni eest summas 693 eurot

(alustatud pooltunde 21 × 33), s.o käibemaksuga 859,32 eurot. Ülejäänud ulatuses, s.o

1447,82 eurot (2307,14 -859,32) tuleb tasu hüvitada võlgnikul.

14. PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise

tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Palmiste

Kohtunik