2-25-22347/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-22347

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

09.04.2026, Jõgeva

Kohtunik

Maimu Laumets

Tsiviilasja number

2-25-22347

Tsiviilasi

J.D hagi Q.P ja M.O vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J.D

(isikukood: XXX; elukoht: XXX;

viibimiskoht: XXX),

Hageja seaduslik esindaja W.E.Y (registrikood: XXX;

asukoht: XXX; e-post: XXX), esindaja Eveli Allik

(XXX);

Kostja I: M.O (isikukood: XXX; elukoht: XXX;

viibimiskoht: XXX),

Kostja II: Q.P (isikukood: XXX; elukoht: XXX- XXX;

e-post: XXX),

Kostjate I ja II lepinguline esindaja Ülle Koppel

(XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

Kohtuistung

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja J.D ja kostjate M.O ning Q.P vahel sõlmitud kompromiss, mille

tingimused on alljärgnevad:

1.1. M.O maksab J.D-le elatist 120 eurot kuus alates 19.12.2025 kuni J.D täisealiseks

saamiseni XX.XX.XXXX järgmiselt:

1.1.1 Elatis perioodi 01.01.-30.11.2026 eest summas 1320 eurot maksab M.O

maksegraafiku alusel 30 eurot kuus 44 osamaksega. Esimese osamakse tasub M.O

10.11.2026 (XXX) ja viimase osamakse 30 eurot 10.06.2030.

1.1.2 M.O maksab tagasiulatuva elatise 120 eurot kuus perioodi 29.05.2025-18.12.2025

eest kokku summas 851,61 eurot maksegraafiku alusel 30 eurot kuus 28 osamaksega.

Esimese osamakse 30 eurot tasub M.O 15.11.2026 (XXX) ja viimase osamakse 11,60

eurot tasub 15.03.2029.

1.1.3 Kokku on M.O elatise maksed J.D-le perioodil 15.11.2026-15.03.2029 igakuiselt

180 eurot, perioodil 15.04.2029-15.06.2030 igakuiselt 150 eurot ning alates 15.07.2030

kuni J.D täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX igakuiselt 120 eurot.

1.2. Q.P maksab J.D-le elatist 120 eurot kuus alates 19.12.2025 kuni J.D täisealiseks

saamiseni XX.XX.XXXX

1.3. Q.P maksab J.D-le tagasiulatuvat elatist 50% ulatuses. Tagasiulatuv elatis perioodi

29.05.2025-18.12.2025 eest on 425,80 eurot ning Q.P maksab selle J.D-le maksegraafiku

alusel 30 eurot kuus 15 osamaksega. Esimese osamakse tasub Q.P 15.04.2026. Viimase

osamakse suuruseks on 5.80 eurot.

1.4. M.O ja Q.P peavad punktides 1.1-1.3 märgitud elatise tasuma J.D pangakontole iga

2-25-22347

kuu 15. kuupäevaks.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-22347 menetlus J.D hagi Q.P ja M.O vastu elatise

nõudes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

Hageja esitas 19.12.2025 hagi elatise nõudes. Hagi kohaselt on hagejale määratud eestkostja

(28.05.2025.a määrus tsiviilasjas nr 2-25-1431) ning hageja viibib asendushooldusteenusel

alates 26.02.2025. 2025.a on asendushooldusteenuse hind ühe lapse kohta 3000 eurot kuus,

mille hulgas on 240 eurot lapse isiklike kulude katteks. Kostja II töötab ning tema sissetulekuks

on töötasu ja jagatav vanemahüvitis. Kostjal II ei ole tuvastatud puuet ega töövõimekaotust.

Kostjal II on lisaks hagejale veel X alaealist last. Kostjal I on tuvastatud XXX ning talle on

määratud puuduv töövõime 11.01.2024-10.01.2026. Kostjal I puuduvad hetkel sissetulekud.

Kostjale I kuulub kinnisvara aadressil XXX-i, XXX. Kostjal I on lisaks hagejale veel üks

alaealine laps. Hageja palus kummaltki kostjalt välja mõista elatis 120 eurot kuus alates

29.05.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Tartu Maakohtu 31.12.2025.a määrusega võeti elatise nõue menetlusse.

Kostjad esitasid andmed oma varalise seisundi kohta. Kostja I viibib XXX kuni

XX.XX.XXXX. Kostjal I on X– hageja. Kostja I sissetulekuks on 652,20 eurot kuus, mida

hakatakse maksma pärast XXX. Kostjale I kuulub elukohaks olev kinnisasi. Kostja I püsikulud

on 413,40 eurot, mis vanglas oleku ajal on peatunud. Kostja I tervisekulud on kokku umbes 100

eurot kuus. Kostja I tegi ettepaneku elatise maksmiseks selliselt, et alates vanglast vabanemisel

15.11.2026 maksab ta hagejale 120 eurot kuus ning tagasiulatuva elatise maksab ta

osamaksetega. Kostjale II ei laeku vanemahüvitist. Ta asus tööle alates 02.02.2026 ning tema

töötasuks on 900 eurot bruto. Kostjale II kuulub sõiduk väärtusega 1499 eurot, registrikanne

peatatud, ülevaatus ja kindlustus puuduvad. Kostjate vahel on sõlmitud notariaalne

varalahususe leping. Kostja II kulud on 330,14 eurot kuus. Kostja II maksab teisele lapsele

elatist 120 eurot kuus. Lisaks on kostjal II laene ja järelmakse 248,03 eurot kuus. Kostja II tegi

ettepaneku maksta elatist 120 eurot kuus alates 19.12.2025, tagasiulatuva elatise palus kostja II

jätta rahuldamata või alternatiivselt vähendada 50% võrra ja võimaldada 425,80 eurot tasuda

osadena.

19.03.2026 teatas hageja, et on nõus kompromissiettepanekuga, sh on nõus kostja II osas

tagasiulatuva elatise suuruse vähendamisega 50% võrra.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pooled on saavutanud nõude osas

kokkuleppe ja avaldanud tahet selle kohtulikuks kinnitamiseks. Kostjad tegid elatise maksmise

osas kirjaliku ettepaneku, millele hageja avaldas kirjalikult nõusoleku. Kohus leiab, et poolte

kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik

kinnitada. Kohus parandab kompromissis esineva vea hageja täisealiseks saamise aja

2-25-22347

27.12.2031 osas ning asendab selle õige ajaga 17.01.2040 (hageja sünniaeg on 17.01.2022,

mitte 27.12.2013 nagu kirjas kostjate vastuses). Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja

menetluse.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita

kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist

avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets. Kohtunik