1-24-7330/59 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise kuupäev, koht

ja asja läbivaatamise viis

9. aprill 2026, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-24-7330

Kohtukoosseis

Eesistuja Markus Kärner, liikmed Orvi Koik ja Janika

Kallin

Kohtuasi

Antons Kriškansi, Denis Kobyalko ja Igor Sjutini süüdistuses

KarS § 3762 lg 1 järgi ning Aleksei Helandi süüdistuses KarS

§ 3762 lg 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend ja

menetluse liik

Harju Maakohtu 4. detsembri 2025. a otsus

üldmenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Antons Kriškansi kaitsja Ilja Sipari; Denis Kobyalko

kaitsja Madis Mahlapuu; Igor Sjutini kaitsja Alar

Neiland, apellatsioonid

Süüdistatav

Antons Kriškans

isikukood 37509210335, elukoht XXX, Eesti ja Läti

Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, XXX, töökoht

XXX, varem kriminaalkorras karistamata.

Kaitsja

vandeadvokaat Ilja Sipari

Süüdistatav

Denis Kobyalko

isikukood 39311180830, elukoht XXX, Eesti Vabariigi

kodanik, emakeel vene keel, XXX, töökoht XXX, varem

kriminaalkorras karistamata,

Kaitsja

vandeadvokaat Madis Mahlapuu

Süüdistatav

Igor Sjutin

1-24-7330

isikukood 36306260282, elukoht XXX, Eesti Vabariigi

kodanik, emakeel vene keel, XXX, töökoht XXX, varem

kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaat Alar Neiland

Prokurör

riigiprokurör Heleri Randma

RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:

1. Tühistada Harju Maakohtu 4. detsembri 2025. a otsus osaliselt, s.o:

1.1.

Antons Kriškansi KarS §-de 74 ja 75 alusel käitumiskontrollile allutamise

osas;

1.2.

Arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pank AS

olevate Igor Sjutinile kuuluvate rahaliste vahendite summas 14 624,97 eurot

aresti alla jätmises kuni avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamiseni ning

selle summa kandmises Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontole

EE351010052031000004 selgitusega AVÕN kriminaalasjas 1-24-7330;

1.3.

Harju Maakohtu 15.04.2024 kohtumäärusega nr 1-24-518 arestitud

Antons Kriškansile kuuluva sularaha 78 228 eurot, mis asub Maksu- ja

Tolliameti SEB Pank AS kontol EE481010220018670014, kandmises Maksu-

ja Tolliameti SEB Pank AS kontole EE351010052031000004 selgitusega

AVÕN kriminaalasjas 1-24-7330;

1.4.

Harju Maakohtu 15.04.2024 kohtumäärusega nr 1-24-518 arestitud Igor

Sjutinile kuuluva sularaha 970 eurot, mis asub Maksu- ja Tolliameti SEB

Pank AS kontol EE481010220018670014, kandmises Maksu- ja Tolliameti

SEB Pank AS kontole EE351010052031000004 selgitusega AVÕN

kriminaalasjas 1-24-7330.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1.

Jätta Antons Kriškansile mõistetud karistus KarS § 73 lg 1 alusel

tingimisi kohaldamata, kui A. Kriškans ei pane 4 aasta 2 kuu pikkuse

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu;

2.2.

Harju Maakohtu 10.10.2022 kohtumäärusega 1-22-5732 kohaldatud Igor

Sjutinile kuuluva arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB

Pank AS olevate rahaliste vahendite summas 14 624,97 eurot arest jätta

muutmata kuni kohtuotsuse täitmiseni avalik-õiguslikku nõudeavaldust

puudutavas osas, seejärel tühistada;

2.3.

Harju Maakohtu 15.04.2024 kohtumäärusega nr 1-24-518 kohaldatud

Antons Kriškansile kuuluva 78 228 euro sularaha arest (sularaha on kantud

Maksu- ja Tolliameti SEB Pank AS kontole EE481010220018670014) jätta

muutmata kuni kohtuotsuse täitmiseni avalik-õiguslikku nõudeavaldust

puudutavas osas, seejärel tühistada;

2(18)

1-24-7330

2.4.

Harju Maakohtu 15.04.2024 kohtumäärusega nr 1-24-518 kohaldatud Igor

Sjutinile kuuluva 970 euro sularaha arest (sularaha on kantud Maksu- ja

Tolliameti SEB Pank AS kontole EE481010220018670014) jätta muutmata

kuni kohtuotsuse täitmiseni avalik-õiguslikku nõudeavaldust puudutavas

osas, seejärel tühistada.

3. Täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni tähtpäevaks tasumata

maksusummadelt välja mõistetud intressi osas ning lisada, et intressi

arvestatakse alates 28. septembrist 2022.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Antoks Kriškansi kaitsja Ilja Sipari apellatsioon rahuldada osaliselt.

6. Denis Kobyalko kaitsja Madis Mahlapuu apellatsioon jätta rahuldamata.

7. Igor Sjutini kaitsja Alar Neilandi apellatsioon jätta rahuldamata.

8. Määrata Advokaadibüroole Sipari vandeadvokaadi Ilja Sipari poolt

apellatsioonimenetluses Antons Kriškansile osutatud riigi õigusabi eest makstava

tasu suuruseks 535 eurot 68 senti (koos käibemaksuga). Jätta see menetluskulu

Eesti Vabariigi kanda.

9. Määrata Advokaadibüroole Mahlapuu & Partnerid vandeadvokaadi Madis

Mahlapuu poolt apellatsioonimenetluses Denis Kobyalkole osutatud riigi õigusabi

eest makstava tasu suuruseks 535 eurot 68 senti (koos käibemaksuga). Mõista see

menetluskulu Denis Kobyalkolt Eesti Vabariigi kasuks välja.

10. Määrata Advokaadibüroole AE Consult vandeadvokaadi Alar Neilandi poolt

apellatsioonimenetluses Igor Sjutinile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks 208 eurot 32 senti (koos käibemaksuga). Mõista see menetluskulu Igor

Sjutinilt Eesti Vabariigi kasuks välja.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada üksnes advokaadi

vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) 12. peatüki 1. jaos.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Harju Maakohtu 4. detsembri 2025. a otsusega tunnistati Antons Kriškans, Denis

Kobyalko, Igor Sjutin ja Aleksei Helandi süüdi KarS § 3762 lg 1 järgi. Maakohus tuvastas,

et süüdistatavad käitlesid ühiselt ja kooskõlastatult ärilisel eesmärgil suures koguses

ebaseaduslikult vedelkütust alates vähemalt 2021. a detsembrist kuni 27. septembrini

2022. Kokku käitlesid nad vähemalt 697 875,6 liitrit vedelkütust. A. Helandi tunnistati ka

süüdi KarS § 424 lg 1 järgi, ent tema osas ei toimu apellatsioonimenetlust.

3(18)

1-24-7330

2. Maakohtu tuvastatud asjaolude järgi seisnes kuritegu selles, et osteti aktsiisiga

maksustamata vedelkütust ning aadressil Leiva 3, Tallinn peeti nn salatanklat, kus

kliendid said raha eest tankimas käia. Vedelkütuse käitlemine oli ebaseaduslik, sest

aktsiisiga maksustamata kütust käideldi väljaspool aktsiisiladu. Süüdistatavad olid

kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja selle tasuma, ent seda ei tehtud.

Lisaks rikuti arvukalt teisi vedelkütuse seaduse nõudeid. Kütust tohib müüa vaid äriühing,

kes on esitanud Maksu- ja Tolliametile tagatise ja kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt

31 950 eurot või kellel on kehtiv vastutuskindlustuse leping kindlustussumma

alammääraga vähemalt 31 950 eurot, mis on ette nähtud kütuseettevõtja tegevuse

tagajärjel kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamiseks. Süüdistatavad

müüsid aga kütust eraisikutena. Lisaks peab kütuse müümiseks ja hoiuteenuse

osutamiseks tegevusluba. Sedagi tegevusluba ei olnud. Rikuti ka kütuse müümise

dokumenteerimise nõudeid, samuti keeldu osta kütust müüjalt, kel puudub tegevusluba.

Kokkuvõtvalt rikuti ATKEAS § -de 19 lg 1, 24 lg 1, 41 lg 1, 22 lg 2 p-de 4 ja 7 ning VKS

§-de 3 lg 1 ja 3, 13 lg 1 p 3, 62 ja 191 lg-te 1 ja 2 sätteid. Kütust käideldi suures koguses,

sest käideldava kütuse hind oli 862 936,09 eurot. Kuna kütust käideldi selle müümise

eesmärgil, käideldi kütust ärilisel eesmärgil.

3. Kohus rahuldas ka Maksu- ja Tolliameti avalik-õigusliku nõude ning mõistis

süüdistatavatelt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja 321 756,38 eurot. See summa

vastas käideldud kütusekoguselt makstavale aktsiisile. Lisaks mõistis maakohus

süüdistatavatelt solidaarselt välja intressi tähtpäevaks tasumata maksusummadelt kuni

maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks olev

maksunõude suurus.

4. Avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks arestitud A. Kriškansi ja I. Sjutini sularaha

otsustas maakohus kanda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole I. Sjutini arvelduskontol

arestitud vahendid otsustas maakohus jätta arestituks kuni nõude täitmiseni ning kanda

need Maksu- ja Tolliameti kontole.

5. A. Kriškansit karistati 4-aastase vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata.

Katseajaks määrati 4 aastat 2 kuud ning A. Kriškans allutati käitumiskontrollile. D.

Kobyalkot karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata.

Katseajaks määrati 3 aastat. I. Sjutinit karistati vangistusega 2 aastat 2 kuud, mis jäeti

tingimisi täitmisele pööramata. Katseajaks määrati 2 aastat 6 kuud.

A. Kriškansi kaitsja I. Sipari apellatsioon

6. A. Kriškansi kaitsja taotleb süüdistatava õigeks mõistmist ja alusetult vabaduse võtmisega

tekitatud kahju hüvitamist. Alternatiivselt palub kaitsja mõistetud karistust kergendada,

jätta süüdistatav käitumiskontrollile allutamata ning jätta avalik-õiguslik nõudeavaldus

läbi vaatamata või rahuldamata ning tühistada nõuet tagavad abinõud.

7. Kaitsja hinnangul kohaldas kohus õigust valesti, kui leidis, et süüdistatavatel lasub aktsiisi

maksmise kohustus. ATKEAS § 24 lg 12 järgi vastutavad aktsiisi maksmise eest need

isikud, kes kütust süüdistatavale müüsid. Kohus on ka ekslikult tuginenud

solidaarvastutuse sättele, sest süüdistatavaid ei mõistetud süüdi maksualases süüteos.

8. Avalik-õiguslik nõudeavaldus on puudulik ning seda ei saa rahuldada. Seal ei ole välja

toodud maksustamisperioode. Samuti polnud alust rahuldada intressinõuet, sest intressi

saab Maksu- ja Tolliamet kindlaks määrata vaid eraldi haldusaktiga.

4(18)

1-24-7330

9. Tõendamata on objektiivne koosseis, sest süüdistusaktist ei selgu täpsemat infot selle

kohta, milliste perioodide aktsiisimaks jäi deklareerimata ja tasumata. Ka ei ole

nõuetekohaselt tõendatud kütusekogused. Tõendamata on ka subjektiivne koosseis. Kuna

A. Kriškansile müüsid kütuse kolmandad isikud, ei saa väita, et tal oli tahtlus käidelda

aktsiisiga maksustamata kütust.

10. A. Kriškansile mõistetud karistus on liialt range ning puudub alus käitumiskontrolli

kohaldamiseks.

D. Kobyalko kaitsja M. Mahlapuu apellatsioon

11. D. Kobyalko kaitsja taotleb süüdistatava õigeks mõistmist ja alusetult vabaduse võtmisega

tekitatud kahju hüvitamist. Alternatiivselt palub kaitsja mõistetud karistust kergendada,

mõistes vangistuse sanktsiooni alammäära piires.

12. Välja tulnuks selgitada, kes kütuse riiki tõid ning kes tegelikult aktsiisiga maksustamata

kütuse käitlemise eest vastutama peaksid. Aktsiisikohustus tekib kauba tarbimisse

laskmisel, s.o sel momendil, kui see jõudis Eestisse. Puuduvad ka usaldusväärsed tõendid

kütuse koguse kohta. Tõendeid ei ole selle kohta, et D. Kobyalko oleks teadnud

kaubeldava vedelkütuse ebaseaduslikkusest. Maakohus ei ole hinnanud seda, et angaaris

täitsid inimesed töölepingust tulenevaid ülesandeid, mh maksti töötasu pealt tulumaksu.

Arvestatud ei ole, et kuna tegevusega jätkati pärast riikliku järelevalve läbiviimist, arvasid

töölised, et tegemist on legaalse äriga. Maakohus on ka ekslikult väitnud, et D. Kobyalko

tunnistas end kohtueelses menetluses süüdi.

13. D. Kobyalkole mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja varem karistamata

süüdimõistetu isikule ega tema osavõtu astmele.

I. Sjutini kaitsja A. Neilandi apellatsioon

14. I. Sjutini kaitsja taotleb süüdistatava õigeks mõistmist.

15. Mootorkütuse transportimine ei tähenda, et süüdistatav olnuks teadlik kütuse päritolust

ega sellest, kas kütuselt on aktsiis tasutud. Kütust toodi suurtes kogustes ning

süüdistataval polnud põhjust eeldada, et aktsiis on tasumata. Samuti ei pruukinud ta teada,

kas kütuse müügiks on tegevusluba. Kohus ei hinnanud, kas I. Sjutin oli teadlik ka kütuse

aktsiisiga maksustamise nõuetest.

16. Kaitsja ei nõustu, et I. Sjutini teopanus oleks olnud sedavõrd kaalukas, et teda saaks

kaastäideviijaks lugeda.

Prokuratuuri seisukoht

17. Prokuratuur palub jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

18. A. Kriškans on isik, kel tekkis ATKEAS § 22 lg 1 p 4 järgi aktsiisi maksmise kohustus.

Viide ATKEAS § 24 lg-le 12 pole asjakohane, sest tagatise andmine tuleb kõne alla

teistsuguses olukorras. Praegusel juhul tagatise andjat ei olnud. Kaitsja on tõlgendanud ka

MKS § 41 liialt kitsalt. Seda sätet on võimalik kohaldada ka KarS § 3762 lg 1 korral. Kui

kohus peaks leidma, et MKS § 41 siiski ei kohaldu, siis tuleneb solidaarvastutus VÕS §

137 lg-st 1. A. Kriškansile mõistetud karistus on selgelt põhjendatud ja vastab tema süü

suurusele.

5(18)

1-24-7330

19. D. Kobyalko subjektiivset külge on põhjalikult analüüsitud. Kaitsja seab küll kahtluse alla

käideldud kütuse arvutamise metoodika, ent ei esita ühtki sisulist etteheidet, miks

kohtuotsuses tehtud arvutused valed on. Ka karistuse osas on kohtu põhjendused

mõistetavad ning põhinevad süüdistatava isikust tulenevatel asjaoludel.

20. I. Sjutini osas on maakohus selgelt põhjendanud nii tahtluse tuvastamist kui ka seda,

milles seisnes tema teopanus ning miks ta seetõttu kaastäideviija on.

21. Avalik-õiguslik nõudeavaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele. Viide AKTEAS § 25

lg-le 1 ei ole asjakohane, sest seal sätestatud maksuperiood kohaldub üksnes sättes

nimetatud isikutele. Süüdistatavad nende hulgas ei ole. Välja on toodud kütuse kogus ja

aktsiisi määr. Nõude kujunemine on selge.

Kannatanu Maksu- ja Tolliameti seisukoht

22. Kannatanu palub jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

23. Süüdistatavatel tekkis aktsiisi maksmise kohustus ATKEAS § 22 lg 1 p 4 alusel.

Apellatsioonis viidatud ATKEAS § 24 lg 12 käsitleb olukordi, kus aktsiisikauba liikumine

toimub ajutise aktsiisivabastuse süsteemis. Siin see nii ei olnud.

24. Nõude aluseks oli ebaseaduslikult käideldud vedelkütuse kogus ja selle koguse alusel

arvutatud aktsiisimäärad. Niisiis on nõude materiaalõiguslik alus ja arvutuskäik selgelt

esitatud.

25. Intressinõude rahuldamiseks oli alus. Selleks on MKS § 115 lg 1.

26. Ka on kohus õigesti kohaldanud MKS § 41 lg-t 1 ning leidnud, et tegemist on

solidaarvastutusega. Lisaks tuleb solidaarvastutuse põhimõte ka võlaõigusseadusest, mille

kohaselt vastutavad mitu isikut sama kahju tekitamise korral selle eest solidaarselt.

A. Kriškansi kaitsja I. Sipari täiendav seisukoht

27. A. Kriškansi kaitsja esitas vastuseks kannatanu apellatsioonivastusele täiendava

seisukoha.

28. ATKEAS § 24 lg 12 räägib rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubast ega kohaldu üksnes

ajutise aktsiisivabastuse süsteemis.

29. MKS § 115 lg 1 ei sätesta riigi nõudeõigust ega seega ka kohtu võimalust välja mõista

tulevikus sissenõutavaks muutuv maksuintress. Selline kohustus on üksnes

maksukohustuslasel enda. Tegemist on arvestusliku intressiga, mis ei anna riigile

sissenõudmise õigust.

30. Süüdistatavaid ei ole karistatud maksualase süüteo eest, mistõttu ei kohaldu MKS § 41 lg

1. Miks peaks solidaarsele maksukohustusele kohalduma VÕS-i regulatsioon, kannatanu

ei selgita.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse süüdistatavate süüküsimuses ning avalik-

õigusliku nõudeavalduse rahuldamises muutmata, kuid tühistab otsuse osas, millega A.

6(18)

1-24-7330

Kriškans allutati katseajaks käitumiskontrollile. Samuti täpsustab ringkonnakohus

maakohtu otsuse resolutsiooni intressi arvestamise aja osas. Väljaspool apellatsiooni piire

tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega süüdistatavatele kuuluv arestitud

vara kanti kannatanule. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab vara

arestituks kuni avalik-õigusliku nõudeavalduse täitmiseni. A. Kriškansi kaitsja

apellatsioon rahuldatakse osaliselt. Ülejäänud apellatsioonid jäävad rahuldamata.

32. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha selles, kas süüdistatavatel oli aktsiisi maksmise

kohustus (I), seejärel lahendab apellatsioonid süüdistatavate süüküsimuse (II) ja karistuste

osas (III). Neljandaks käsitleb ringkonnakohus avalik-õigusliku nõudeavalduse ning selle

tagamisega seonduvat (IV) ning viimaks lahendab menetluskulude küsimuse (V).

(I) Aktsiisi maksmise kohustusest

33. A. Kriškansi ning D. Kobyalko kaitsjad on vaidlustanud maakohtu järelduse, et

süüdistatavatel lasus aktsiisi maksmise kohustus.

34. Aktsiisi maksmise kohustuse väljaselgitamine ei ole oluline üksnes avalik-õigusliku

nõudeavalduse seisukohast. Nimelt tuvastas maakohus, et vedelkütuse käitlemine oli mh

ebaseaduslik seetõttu, et süüdistatavatel tekkis aktsiisikauba tarbimisse lubamisel (s.o mh

selle valdamine ilma ajutise aktsiisivabastuseta) aktsiisi maksmise kohustus. Nemad aga

tasumisele kuuluvat aktsiisisummat ei arvutanud ega tasunud. Ringkonnakohus märgib

siiski, et maakohus tuvastas, vedelkütuse käitlemise ebaseaduslikkuse ka arvukatel

muudel alustel (vt maakohtu otsuse lk-d 20-21, kokkuvõtvalt ringkonnakohtu otsuse p-s

2). Seega on võimalikud aktsiisialased rikkumised küll isikute süüküsimuse lahendamisel

asjassepuutuvad, ent mitte ainumääravad.

35. A. Kriškansi kaitsja leiab, et ATKEAS § 24 lg 12 sätestab selge järjekorra, millest tuleb

lähtuda. Selle sätte järgi vastutab aktsiisikaupa valdav isik alles kolmandas järgus. Valdaja

vastutus on subsidiaarne, see realiseerub vaid siis, kui tegelik ebaseaduslik käitleja, s.o.

ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isik, jääb tuvastamata. ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4

nimetatud isikud on aga tuvastatud. Need on kolm isikut, kellelt A. Kriškans kütuse ostis.

ATKEAS ei näe ette solidaarse maksukohustuse teket ning niisamuti ei teki see MKS § 41

lg-te 1 ja 2 alusel. Viimatinimetatud norm kohaldub vaid maksualase süüteo korral. KarS

§ 3762 lg 1 on aga majandusalane süütegu.

36. Sarnaselt leiab ka D. Kobyalko kaitsja, kes on seisukohal, et aktsiisi tasumise kohustus

saab tekkida sel momendil, kui kütus saabub Eesti Vabariiki ning lastakse tarbimisse.

Kaitsja hinnangul ei selgitatud välja maksustamata vedelkütuse käitlemise eest vastutavaid

isikuid ehk neid, kes tõid kütuse Eesti Vabariiki ja müüsid selle A. Kriškansile.

37. Vastuseks A. Kriškansi kaitsja apellatsioonile leidis kannatanu, et ATKEAS § 24 lg-s 12

sätestatud aktsiisi maksmiseks kohustatud isikute järjekord kohaldub vaid ajutise

aktsiisivabastuse süsteemis. Prokuratuur aga leidis, et ATKEAS § 24 lg-s 12 nimetatud

valdaja vastutus ei ole asjakohane, sest süüdistatavad olid ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4

nimetatud isikuteks.

38. Ringkonnakohus jagab A. Kriškansi kaitsja seisukohta, et ATKEAS § 24 lg 12 on

asjassepuutuv norm. Samas nõustub kolleegium prokuröriga, et süüdistatavad olid

ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikuteks, mistõttu järeldas maakohus õigesti, et

süüdistatavatel lasus aktsiisi maksmise kohustus.

7(18)

1-24-7330

39. Kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates jõudis maakohus põhjendatult

seisukohale, et käideldud kütus oli aktsiisikaup, mille pealt ei ole aktsiisi tasutud.

40. ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isik on mh isik, kes on rikkunud ATKEAS-es

sätestatud aktsiisikauba valdamise, vastuvõtmise või võõrandamise neid nõudeid, millest

tuleneb aktsiisi maksmise kohustus. ATKEAS § 24 lg 1 järgi tekib maksukohustus

aktsiisikauba tarbimisse lubamisel. Tarbimisse lubamine on mh aktsiisiga maksustamata

aktsiisikauba valdamine väljaspool ajutist aktsiisivabastust (kuni 12.02.2023 kehtinud

ATKEAS § 4 lg 1; alates 13.02.2023 kehtiva ATKEAS § 41 lg 1 p 2). ATKEAS § 24 lg 2

järgi on maksukohustuse tekkimisel aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele

kuuluva aktsiisisumma ning maksma selle ATKEAS §-s 25 sätestatud tähtpäevaks

(konkreetsel juhul ATKEAS § 25 lg 5). Maakohus tuvastas, et süüdistatavad valdasid

vedelkütust, mis on aktsiisikaup, väljapool ajutist aktsiisivabastust, kuid kütuse pealt

aktsiisi nad ei arvestanud ega tasunud. Järelikult on süüdistatavad ATKEAS § 22 lg 1 p 4

nimetatud isikuteks.

41. A. Kriškansi kaitsja on seisukohal, et valdamise mõiste sisustamisel ei saa lähtuda

maakohtu viidatud Euroopa Kohtu lahendist. Ringkonnakohtu hinnangul ei olegi tarvis

viidatud lahendile tugineda. Vaidlusaluses otsuses lahendas Euroopa Kohus küsimust

sellest, kas valdajana saab käsitada ka heauskset kaubavaldajat, kel endal aktsiisikauba

vastu igasugune huvi puudus ning vastas sellele küsimusele jaatavalt. Käesolevas

kriminaalasjas on aga tegemist teistsuguse olukorraga: süüdistatavad valdasid edasimüügi

eesmärgil aktsiisiga maksustamata vedelkütust ning nad ka teadsid, et kütuselt ei ole

aktsiisi tasutud (subjektiivset koosseisu puudutavatele kaitseväidetele vastab

ringkonnakohus ka otsuse II osas). Olgu siiski märgitud, et hoolimata sellest, et küsimus

tõusetus veidi teises kontekstis, on Euroopa Kohtu põhjendused selgelt ülekantavad ka

direktiivi 2008/118/EÜ art-des 7(2)(b) ning 8(1)(b) sätestatud valduse mõistele, mis on

olnud Eesti riigisisese õiguse eeskujuks (vt EK 10.06.2021, C-279/19, The Commissioners

for Her Majesty's Revenue and Customs versus WR, p-d 27-30). Ka on ainetu kaitsja

väide, et süüdistatavad võiksid olla käsitatavad art 8(1)(b) mõttes muu isikuna, kes on

aktsiisikauba valdamisse kaasatud. Süüdistatavad valdasid aktsiisikaupa, millelt oli aktsiis

tasumata ning olid seega ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikuteks.

42. ATKEAS § 24 lg 12 järgi maksab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt aktsiisi isik,

kes on esitanud aktsiisi maksmise tagatise. Kui teda pole võimalik kindlaks teha, siis

maksab aktsiisi ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isik. Kui ka seda isikut ei ole võimalik

kindlaks teha, maksab aktsiisi rikkumise objektiks olnud aktsiisikauba valdaja. Kannatanu

esindaja seisukohta, et ATKEAS § 24 lg-s 12 sätestatud aktsiisi maksmiseks kohustatud

isikute järjekord kohaldub vaid ajutise aktsiisivabastuse süsteemis, seaduse sõnastus ei

toeta. Kannatanu pakutud viisil ei ole seda sätet mõistetud ka varasemas kohtupraktikas

(vt nt TrtRngK 09.04.2021, 1-19-6809/110, p-d 51-52 ja 10.12.2019, 1-19-1346/18, p-d

33-34). A. Kriškansi kaitsja märgib õigesti, et sätte sõnastuse järgi kohaldub see rikkumise

objektiks olnud aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise korral. Järelikult tuleb ATKEAS § 24 lg-

st 12 juhinduda ka praegu.

43. ATKEAS § 24 lg-s 12 nimetatud tagatise maksja vastutus kõne alla ei tule, sest tagatise

maksmise kohta andmeid ei ole. Vaidlust tekitab see, kuidas suhestuvad omavahel

ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikud ning aktsiisikauba valdajad. Nagu eespool

selgitatud, võib ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud rikkumine seisneda sellise kauba

valdamises, millelt ei ole aktsiisi tasutud. Niisiis on ATKEAS § 24 lg-t 12 võimalik

lugeda nii, et maksukohustus tekib isikul, kes on rikkunud ATKEAS nõudeid

8(18)

1-24-7330

aktsiisikauba valdamisel (s.o sisuliselt isik, kes valdab aktsiisiga maksustamata

aktsiisikaupa) ning kui teda ei õnnestu kindlaks teha, siis isik, kes maksustamata

aktsiisikaupa valdab.1

44. ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 ning ATKEAS § 24 lg 12 teises lauses nimetatud valdamise

mõistet on kohtupraktikas püütud eristada. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et

ATKEAS § 22 lg 1 p 4 prevaleerib normi loogikast tulenevalt ATKEAS § 24 lg-s 12

nimetatud valdaja ees. Eeskätt tuleb aktsiisi nõuda ATKEAS § 22 lg 1 p 4 päraselt

valdajalt, kuid kui teda ei ole võimalik kindlaks teha, on maksjaks ATKEAS § 24 lg 12

teise lause järgne valdaja. ATKEAS § 22 lg 1 p 4 peab silmas tegusid, mis toimuvad enne

kauba tarbijale üle andmist. ATKEAS § 24 lg-s 12 nimetatud valdajaks on aga ennekõike

isik, kes on lõpptarbija, mitte isik, kelle kaudu aktsiisikaup lõpptarbijani jõudis. Niisiis on

kohtupraktikas leitud, et ATKEAS § 24 lg-s 12 nimetatud valdaja mõiste alusel tekib

aktsiisikohustus eeskätt vaid juhul, kui tuvastatav on lõpptarbija, kuid mitte isikud, kelle

kaudu aktsiisikaup lõpptarbijani jõudis (TrtRngK 09.04.2021, 1-19-6809/110, p-d 51-52).

45. Kuna maakohus tuvastas õigesti, et toimepanijad olid ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud

isikuteks, ei saa neid pidada pelgalt kütuse valdajateks ATKEAS § 24 lg 12 lause

tähenduses. Niisiis ei ole nad ATKEAS § 24 lg-s 12 sätestatud subsidiaarsuse kõige

viimasel astmel nii nagu märgib A. Kriškansi kaitsja. Asjaolu, et kütuse käitlemise ahelas

oli suure tõenäosusega teisigi isikuid, kel lasus samal alusel (s.o ATKEAS § 22 lg 1 p 4)

aktsiisi maksmise kohustus (mh nt isikud, kes A. Kriškansile kütuse müüsid),

süüdistatavate maksukohustust aga ei väära, sest ATKEAS § 24 lg 12 ei astmesta

omavahel erinevate isikute maksukohustusi, mis kõik tekivad ATKEAS § 22 lg 1 p 4

alusel. Küll aga võivad teised isikud sama maksukohustuse eest solidaarselt vastutada (vt

ka TlnRngK 12.07.2024, 3-23-975/33, p 35). Kokkuvõtvalt ei välista ATKEAS § 24 lg 12

süüdistatavatel lasuvat aktsiisikohustust, sest aktsiisikaubalt ei ole tagatist makstud ning

süüdistatavad on käsitatavad ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikutena.

46. A. Kriškansi kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse ka MKS § 41 lg-d 1 ja 2 kohaldamise

osas. Kaitsja leiab, et viidatud säte ei kohaldu, sest süüdistatavaid ei mõistetud süüdi

maksualases süüteos.

1 Enne 1. märtsil 2010 jõustunud redaktsiooni reguleeris ATKEAS § 24 lg 12 üksnes seda, mis ajahetkel tekib

aktsiisi maksmise kohustus ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikul. Tolleaegse redaktsiooni järgi oli selleks

isik, kes on rikkunud ATKEAS nõudeid, olles ebaseaduslikult tootnud aktsiisikaupa väljaspool aktsiisiladu või

võõrandanud, kasutanud või lähetanud aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa. 1. märtsil 2010 jõustunud

muudatustega täiendati ATKEAS § 24 lg 12 loetelu direktiivi 2008/118/EÜ art 7(2)(b) ülevõtmiseks ning

sätestati, et kui ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikut ei ole võimalik kindlaks teha, tekib maksukohustus

isikul, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupu. Samaaegselt täiendati aga ka ATKEAS § 22 lg 1 p 4

ning märgiti, et aktsiisi maksmise kohustus on ka isikul, kes on rikkunud aktsiisiseaduse nõudeid kauba

vedamisel, ladustamisel, valdamisel ja kauba üleandmisel. Seletuskirjas märgiti, et kauba ladustamise nõuete

rikkumiseks on näiteks aktsiisiga maksustamata kauba ladustamine väljaspool aktsiisiladu. Kauba valdamisel

nõuete rikkumiseks on näiteks kauba valdamine, mille saamise ja aktsiisi maksmise kohta puuduvad

dokumendid (Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus 625 SE. Seletuskiri I

lugemise juurde, lk 5). Kui vaadata direktiivi 2008/118/EÜ, mis muudatuste eeskujuks oli, siis selle art 7(2)(b)

järgi loetakse aktsiisikauba valdamist väljaspool aktsiisi peatamise korda, kui seda pole eelnevalt aktsiisiga

maksustatud, üheks aktsiisikauba tarbimisse lubamise viisiks. Sealjuures tekib valdajal ka direktiivi art 8(1)b)

järgi maksukohustus, mis ei ole kuidagiviisi astmestatud teiste maksukohustuste tekkimiste alustega. Vastupidi,

art 8(2) sätestab, et kui ühest aktsiisivõlast tuleneva maksusumma maksmise eest vastutab mitu isikut, vastutavad

nad selle eest solidaarselt.

9(18)

1-24-7330

47. Ringkonnakohtu hinnangul tugines maakohus MKS § 41 lg-tele 1 ja 2 üksnes osas, milles

põhjendas süüdistatavate omavahelist solidaarset vastutust. Apellant aga argumenteerib

MKS § 41 lg-te 1 ja 2 kohaldamise vastu toetamaks oma seisukohta, et aktsiisi maksmise

kohustus oli ATKEAS § 24 lg 12 järgi teistel – menetlusosaliseks mitteolevatel – isikutel

ning süüdistatavad ei saa selle kohustuse eest vastutada isegi MKS § 41 lg-te 1 ja 2 järgi.

48. Kaitsja märgitud kontekstis ei ole MKS § 41 asjassepuutuv. MKS § 41 lg-d 1 ja 2 annavad

täiendava aluse nõuda maksuvõlga sisse isikult, kes ise küll muudel seaduses sätestatud

alustel maksukohustuslane ei oleks, ent on maksuvõla kaasa toonud enda poolt toime

pandud kuriteoga. Sisuliselt on tegemist vastutusega võõra maksuvõla eest. Nagu eespool

selgitatud, tekkis süüdistatavatel maksukohustus ATKEAS § 22 lg 1 p 4 ja ATKEAS § 24

lg 12 alusel. Niisiis ei olnud maksuvõla omistamiseks tarvis MKS §-s 41 sätestatut

kohaldada (vt samamoodi TlnRngK 28.04.2017, 3-15-2529/108, p-d 14-16).

49. Järelikult tuvastas maakohus õigesti, et süüdistatavatel lasus käideldud kütuse pealt

aktsiisi maksmise kohustus.

50. Süüdistatavate omavahelise vastutuse jaotuse osas võtab ringkonnakohus seisukoha otsuse

p-des 84-85.

(II) KarS § 3762 lg 1

(1) A. Kriškans

51. A. Kriškansi kaitsja arvates ei ole KarS § 3762 lg 1 objektiivne ja subjektiivne koosseis

tõendatud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

52. Kaitsja leiab, et süüdistusaktis ei kajastata olulisi asjaolusid, nimelt seda, millised

konkreetsed aktsiisikohustused milliste perioodide eest täitmata jäid. Süüdistus kirjeldab

vaid ebaseaduslikult käideldud kütuse koguseid, kuid puudub viide sellele, millistele

maksustamisperioodidele need kogused ja tasumata aktsiis kohaldub. Süüdistusaktis ei

nimetata ka ühtegi esitamata jäänud aktsiisideklaratsiooni ega sellele vastavat

aktsiisisummat.

53. Ringkonnakohus apellandi seisukohta ei jaga ning leiab, et süüdistusakt ei ole kaitsja

märgitud osas puudustega. Samasisulise vastuväite esitas kaitsja maakohtu menetluse

kohtuvaidlustes (VII kd, tl 117). Maakohus võttis selles küsimuses seisukoha otsuse lk-l 7.

Nagu maakohus märkis, süüdistatakse süüdistatavaid perioodil 2021 kuni 27. september

2022 ebaseaduslikus kütuse käitlemises. Süüdistusaktis nimetatakse kütuse kogused,

kütuse orienteeruv maksumus ja väide, et müüdud vedelkütus oli aktsiisiga maksustamata.

Viimatimärgitu – aktsiisiga maksustamata – tähendabki süüdistuse väidet, et kaubalt oli

aktsiisimaks tasumata ja seda ei deklareeritud. Süüdistus sisaldab ka teisi aktsiisikohustuse

maksmise kindlakstegemise seisukohalt olulisi asjaolusid: nimelt, et A. Kriškans omandas

aktsiisiga maksustamata kütuse ning hoidis ja müüs seda koos kaassüüdistatavatega.

Aktsiisisumma ja maksustamisperioodide märkimata jätmine ei ole süüdistuse seisukohalt

oluline, kuna aktsiisi suurus ei ole KarS § 3762 lg 1 koosseisutunnuseks. Küll aga toodi

süüdistuses välja käideldud kütuse kogus, käitlemise aeg ning – nagu eespool märgitud –

väide, et selle pealt ei olnud aktsiisi tasutud. Järelikult sisaldab süüdistusakt nõutaval

määral faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad tuvastada, et süüdistatavad käitlesid suures

koguses vedelkütust füüsiliste isikutena ning käitlemise ebaseaduslikkus seisnes mh ka

selles, et käideldud vedelkütuselt oli tasumata aktsiis.

10(18)

1-24-7330

54. Kuna neist faktidest, koosmõjus viidatud õigusnormidega, tuletas maakohus ka selle, et

aktsiisi maksmise kohustus oli süüdistatavatel, ei ole maakohus süüdistuse piirest

väljunud.

55. Apellandi hinnangul on kõrvaldamata kahtlus ka käideldud kütuse koguste osas. Kaitsja

hinnangul ei ole jälitusprotokollide põhjal kütuse kogus üheselt tõendatud ning tühjade

mahutite sõidukisse tõstmine ei tõenda neis mahutites olnud kütust. Apellandi hinnangul

on tõendatud vaid kogus 8013,6 liitrit, mis ei ole käsitatav suure kogusena.

56. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu. Maakohus põhjendas kütusekoguste tuvastamist

otsuse lk-del 9-15. Maakohtu põhjendused ning arvutuskäik on jälgitavad, sealjuures ei

ole käideldud kütuse kogus tuvastatud tühjade mahutite põhjal nii nagu väidab kaitsja.

Apellandi väide, et kohus peaks lähtuma üksnes sellest kütusekogusest, mis reaalselt kätte

saadi, ei ole tõsiseltvõetav. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid (mh

jälitustoimingu protokollid, tanklat külastanud klientide arv, kahtlustatavate ütlused ning

A. Helandi märkmikusse talletatu) on ilmselge, et kütuseäri oli mastaapne ega piirdunud

8000 liitriga. Prokuratuuri esitatud tõendid võimaldavad suure tõenäosusega ja väljaspool

mõistlikku kahtlust järeldada, et käideldud kütusekogus oli selline nagu prokuratuur väitis

ning maakohus tuvastas. Niisiis ei saa seda järeldust ümber lükata üksnes viitega KrMS §

7 lg-le 3. Teistsugusele järeldusele oleks võimalik jõuda vaid siis, kui kohtu käsutuses

oleks mõni tõend, mis prokuratuuri versiooni ümber lükkab. Sellist tõendit aga pole.

57. Kaitsja hinnangul on tõendamata ka subjektiivne koosseis. Apellant leiab, et kuna A.

Kriškansile müüsid kütuse kolmandad isikud, ei saa väita, et tal oli tahtlus käidelda

aktsiisiga maksustamata kütust.

58. See väide on ainetu. Maakohus põhjendas A. Kriškansi tahtluse antud hinnangut otsuse lk-

del 26 ja 27 (vt ka maakohtu otsuse lk-d 16-17). Arvestades tuvastatud tegevuse

konspiratiivset iseloomu ning ka üldiselt kogu tegevuse loogikat – kütust saadi althõlma,

seda müüdi odavalt ja salaja – on äratuntavalt ilmne, et hulgi osteti kokku rahvakeeli nn

salakütust ehk kütust, mille pealt ei ole riiklikud maksud nõuetekohaselt tasutud.

Maakohus on subjektiivse külje tuvastamist põhjendanud arusaadavalt. Apellatsioonis

esitatud üldsõnaline vastuväide maakohtu seisukohta ei kummuta.

59. Viimaks märgib kolleegium täiendavalt, et maakohus tuvastas, et kütuse käitlemine oli

ebaseaduslik ka põhjustel, mis ei seondunud tasumata aktsiisiga (vt maakohtu otsuse lk-d

20-21, kokkuvõtvalt ringkonnakohtu otsuse p-s 2). Sellele apellatsioonis vastuväiteid ei

esitata.

60. Kokkuvõtvalt jääb apellatsioon A. Kriškansi süüditunnistamise osas rahuldamata ning

maakohtu otsus muutmata.

(2) I. Sjutin

61. Kaitsja taotleb I. Sjutini õigeks mõistmist. Apellandi hinnangul ei saa mootorkütuse

toomisest ja transporditööde tegemisest järeldada, et I. Sjutin oli teadlik kütuse päritolust

ja sellest, et aktsiis on tasutud, samuti muudest kütuse käitlemise või maksustamise

nõuetest, sh sellest, kas kütuse müügiks on olemas tegevusluba. Selleks, et käsitada I.

Sjutinit kaastäideviijana, tulnuks välja selgitada ka see, kas I. Sjutin valitses tegu ja kas tal

oli võimalus hoida kuriteosündmuste arengut kontrolli all.

11(18)

1-24-7330

62. Kaitsja apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. Maakohus ei ole I. Sjutini rolli,

teopanuse ja tahtluse kohta järeldusi teinud pelgalt kaitsja märgitud asjaoludest (sh mitte

ainult kütusemahutite transpordi faktile tuginedes). Maakohus on I. Sjutini teopanuse ning

tahtluse tuvastamisel tuginenud arvukatele asjaoludele ning oma järeldusi nõuetekohaselt

põhjendanud (vt maakohtu otsuse lk-d 24-25 ja 28-29). Nende põhjendustega

ringkonnakohus nõustub ning jätab need KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel kordamata.

63. Vastuseks apellandi seisukohale, et I. Sjutin ei valitsenud tegu, mistõttu ei saa teda

käsitada kaastäideviijana, märgib ringkonnakohus, et kuna I. Sjutin täitis KarS § 3762 lg 1

koosseisutunnused ka omakäeliselt, on ta igal juhul täideviija, mitte osavõtja (vrd RKKK

06.11.2014, 3-1-1-64-14, p 13.2). Ehkki tanklaskeemi keskseks figuuriks võis olla A.

Kriškans, põhjendas maakohus siiski jälgitavalt ka seda, milles seisnes teo ühine ja

kooskõlastatud toimepanemine, st miks tuleb I. Sjutinit käsitada kaastäideviijana.

64. Kokkuvõtvalt jääb apellatsioon I. Sjutini süüditunnistamise osas rahuldamata ning

maakohtu otsus muutmata.

(3) D. Kobyalko

65. D. Kobyalko kaitsja taotleb süüdistatava õigeksmõistmist. Ringkonnakohus maakohtu

otsuse tühistamiseks alust ei näe.

66. Kaitsja hinnangul on välja selgitamata nende isikute ring, kes kütuse Eesti Vabariiki tõid

ning kes tegelikult aktsiisiga maksustamata vedelkütuse käitlemise eest vastutavad.

67. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, ei sõltu D. Kobyalko vastutus aktsiisi maksmise

eest sellest, kes kütuse Eesti Vabariiki tõid. Kaitsja arusaam, et need isikud vastutavad

tegelikult aktsiisiga maksustamata vedelkütuse käitlemise eest, ei ole õige. Täpsem oleks

öelda, et need inimesed võivad samuti vedelkütuse ebaseadusliku käitlemise eest

vastutada (vt ringkonnakohtu otsuse I osa).

68. Kaitsja leiab, et asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et D. Kobyalko oli või

pidi olema teadlik hoitava ja kaubeldava vedelkütuse ebaseaduslikkusest. Asjaolu, et

riikliku järelevalve meetme kohaldamise järel, s.o pärast 22. märtsi 2022, lubati kütuseäril

edasi tegutseda, tõendab, et Kobyalko ja teised angaaris töötavad töölised said aru, et

tegemist on legaalse äriga.

69. Kolleegium kaitsjaga ei nõustu. Maakohus on D. Kobyalko rolli ning tahtlust hinnanud

otsuse lk-del 23-24 ning 27-28. Maakohus on viidanud konkreetsetele tõenditele ning oma

järeldusi ka põhjendanud. Nimelt on maakohus teiste seas viidanud ka jälitustoimingu

protokollidele, millest on äratuntavalt selge, et D. Kobyalko arvates tuli kütuse käitlemisel

vältida politseile ja tollile vahele jäämist. Miks ometi peaks D. Kobyalko politseid ja tolli

pelgama, kui tema lähtus ekslikust arusaamast, et kõik load on olemas ning maksud

makstud. Oluline on seegi, et äritegevuse veider iseloom oli äratuntavalt ilmne. Maakohus

on asjakohaselt viidanud sellele, et kütust müüakse tavapäraselt tanklates ning ainuüksi

asjaolu, et tavatarbijad saavad kuskil angaaris kinniste uste taga oma sõidukite paagid

sularaha eest täis tankida, on juba iseenesest kahtlane. Mõistagi ei ole välistatud, et ka

tavainimesele äratuntavalt veidra äritegevuse korral võib konkreetseid asjaolusid ning

toimepanija isikut arvestades olla võimalik, et ta siiski ei pidanud võimalikuks ega

möönnud neid faktilisi asjaolusid, mille tõttu kütuse käitlemine ebaseaduslik oli (mh nt

siis, kui teda eksitati vmt). Praegu selliseid asjaolusid ei esine. Ka ei viita sellele kaitsja

12(18)

1-24-7330

märgitud 22. märtsil 2022 toimunud järelevalvetoimingud. Nagu maakohus märkis,

väljendab D. Kobyalko politsei- ja tolliametnikele vahelejäämise pärast muret nii enne kui

ka pärast järelevalvetoiminguid, näiteks 7. juunil 2022, mil ta saatis tankijad tagasi, kui

nägi politseiametnikke kaamerat maha võtmas (II kd, tl-d 23-24).

70. Kaitsja hinnangul on ebaõige maakohtu järeldus, et Kobyalko tunnistas 27. septembri

2022. a ülekuulamisel teo toimepanemist. Oma ütluste kohaselt aitas ta angaaris onu

Antonsit, kuid kütuse päritolust ta midagi ei teadnud. Samuti ütles, ta et oletas, et

tegevusluba peab olema ega teadnud, et tegevusluba puudub.

71. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see, kuidas tõlgendada D. Kobyalko 27. septembril 2022

antud ütlusi, kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrav. Nagu maakohus märkis, ütles

D. Kobyalko, et on kahtlustuses kirjeldatud teod toime pannud. Õigus on ka kaitsjal, et

sama ülekuulamise raames väitis D. Kobyalko, et eeldas, et tegevusluba on olemas.

Samuti väitis ta, et ei teadnud, kust kütus pärit oli (VI kd, tl-d 4-6). 22. detsembril 2022

antud ütlustes ütles D. Kobyalko, et on kahtlustuses kirjeldatud teod toime pannud

osaliselt, ent ei soovinud täpsustada, millises osas (VI kd, tl 20). Seda, et D. Kobyalko

väitis ülekuulamisel, et arvas, et nõutavad load on olemas, märkis otsuses ka maakohus (vt

maakohtu otsuse lk 28), kuid kummutas selle väite.

72. Kokkuvõtvalt jääb apellatsioon D. Kobyalko süüditunnistamise osas rahuldamata ning

maakohtu otsus muutmata.

(III) Karistused

(1) A. Kriškans

73. A. Kriškansi kaitsja leiab, et mõistetud karistus on ebaproportsionaalselt range. A.

Kriškans on varem karistamata isik ega pole jätkanud kuritegude toimepanemist. Esimese

korraga ei tohiks kohus mõista maksimaalset karistust, kui pole viiteid süüdlase jätkuvale

ohtlikkusele. Samuti puudub igasugune vajadus kontrollnõuete kohaldamiseks.

Eripreventiivne eesmärk on saavutatud ainuüksi kriminaalmenetlusega.

74. Ringkonnakohtu hinnangul jäi maakohus karistuse mõistmisel seadusega lubatud

kaalutlusruumi piiresse ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ehkki maakohus

mõistis A. Kriškansile karistuse sanktsiooni ülemises kolmveerandis, tõi maakohus

asjakohaselt süü suurust mõjutavate teguritena välja nii käideldud vedelkütuse koguse kui

ka riigile tekitatud kahju suuruse. Maakohus tuvastas, et A. Kriškansi teopanus oli

süüdistatavatest kõige suurem, teda on ka varem samaliigilise väärteo eest karistatud,

samuti tuvastas maakohus kaks karistust raskendavat asjaolu. Nende asjaolude taustal pole

põhjust maakohtu otsuse tühistamiseks.

75. Ehkki maakohus jättis A. Kriškansi vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, allutas

maakohus A. Kriškansi, erinevalt D. Kobyalkost ja I. Sjutinist, käitumiskontrollile. Kaitsja

vaidlustab ka selle otsustuse.

76. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtul arvestatav diskretsioon otsustamaks, mis moel

mõistetud karistust individualiseerida. Ka karistusseadustik ei sea rangeid raame sellele,

kas vabastada süüdistatav vangistusest tingimisi käitumiskontrolliga või ilma. Siiski tuleb

sätete loogikast, et käitumiskontrolli tuleks eelistada neil juhtudel, kui kuriteo

toimepanemise asjaoludest või süüdistatava isikust tulenevalt on põhjust arvata, et

13(18)

1-24-7330

käitumiskontroll on vajalik uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Ennekõike on

tegemist olukorraga, kus isiku retsidiivsusoht põhineb mõnel teguril, mida

kontrollnõuded- ja kohustused efektiivselt maandada suudaks (nt sõltuvus, kriminaalsed

kontaktid, töökoha puudus vmt). Seda, miks tuleb A. Kriškans käitumiskontrollile

allutada, maakohus eraldi ei põhjendanud. Ringkonnakohus tõdeb, et varem

kriminaalkorras karistamata A. Kriškans viibis pärast kinni pidamist neli kuud

eelvangistuses ja kuriteo toimepanemisest oli maakohtu otsuse tegemise ajaks möödunud

enam kui kolm aastat. Andmeid selle kohta, et A. Kriškans oleks kuritegude

toimepanemist jätkanud, ei ole esitatud. Riskitegureid või tema isikust tulenevaid muid

asjaolusid, mis õigustaksid käitumiskontrolli kohaldamist, ei ole tuvastatud. Neid

asjaolusid kogumis arvestades leiab ringkonnakohus, et A. Kriškansi allutamine

käitumiskontrollile ei ole vajalik.

77. Eeltoodud põhjustel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse A. Kriškansi

käitumiskontrollile allutamise osas KrMS § 338 p-de 2 ja 4 alusel ning teeb KrMS § 337

lg 1 p 4 ning § 340 lg 2 p 4 alusel uue otsuse, millega jätab KarS § 73 alusel A.

Kriškansile mõistetud karistuse täitmisele pööramata, kui A. Kriškans ei pane 4 aasta 2

kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

78. Kaitsja apellatsioon rahuldatakse osaliselt.

(2) D. Kobyalko

79. D. Kobyalko kaitsja palub kaitsja vähendada mõistetud vangistuse tähtaega mõistes

lühemaajalisem vangistus sanktsiooni alammäära piires, sest D. Kobyalkole mõistetud

karistus ei vasta kuriteo raskusele, varem karistamata süüdimõistetu isikule ega tema

osavõtu astmele.

80. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja apellatsioon karistuse osas ilmselgelt põhjendamatu.

Maakohus on karistuse mõistmisel D. Kobyalko rolli suurusega arvestanud, samuti võtnud

arvesse teisi karistuse mõistmise seisukohalt olulisi asjaolusid. Oma järeldusi on

maakohus jälgitavalt otsuse lk-del 32-33 põhjendanud ja on D. Kobyalkole 2 aasta 6 kuu

pikkuse vangistuse mõistmisel ning teda sellest tingimisi vabastades jäänud seadusega

lubatud kaalutlusruumi piiresse. Maakohtu argumente ringkonnakohus KrMS § 342 lg 3 p

1 alusel ei korda. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.

(IV) Avalik-õiguslik nõudeavaldus

(1) Avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamine

81. A. Kriškansi kaitsja leiab, et avalik-õiguslik nõudeavaldus ei vasta KrMS § 1542 p 3 ja 4

nõuetele, sest on sõnastatud üldiselt, puudub üheselt selge nõude alus ja kujunemine.

Apellandi arvates ei selgu, milliste konkreetsete maksustamisperioodide ja

deklaratsioonidega nõue seostub. Aktsiisi tasumise kohustus, kui see üldse süüdistatavatel

lasuks, jaguneks mitmele maksustamisperioodile, mida deklareeritaks igakuiselt. Kuna

nõude faktiline alus, s.o milline deklaratsioon jäi esitamata ning milline maks tasumata ja

millal, on jäetud suures osas ebaselgeks, tulnuks nõue KrMS § 310 lg 1 alusel jätta

rahuldamata või läbi vaatamata.

82. Ringkonnakohus möönab, et avalik-õiguslikust nõudeavaldusest ei nähtu selgelt esitatud

nõude materiaalõiguslik alus nii nagu nõuab KrMS § 1542 p 4. Nõudeavalduses on

14(18)

1-24-7330

loetletud erinevaid VKS sätteid püüdes põhjendada, miks oli vedelkütuse käitlemine

ebaseaduslik. Nõudeavalduses tehakse vaid üldine viide ATKEAS §-le 1, mille järgi kütus

maksustatakse, ent mitte ühelegi maksukohustuse tekkimise materiaalõiguslikule alusele.

Seda puudust ei loe kolleegium aga selliseks, mis välistaks nõude läbivaatamise. Esiteks

ei ole kohus avalik-õiguslikus nõudeavalduses märgitud nõudealusega seotud (RKKK

18.11.2025, 1-23-7274/138, p 118). Teiseks, avalik-õiguslikust nõudeavaldusest on aru

saada, et süüdistatavatelt nõutakse ebaseaduslikult käideldud kütuse eest aktsiisi tasumist.

Seda, et aktsiisi maksmise kohustuse õiguslikuks aluseks on ATKEAS § 22 lg 1 p 4

märkis kannatanu esindaja ka kohtuistungil (VII kd, tl 65 pöördel), samuti tõi selle aluse

välja maakohus nõudeavalduse menetlusse võtmisel (VII kd, tl 30 pöördel).

83. Ringkonnakohus ei jaga kaitsja seisukohta, et avalik-õiguslikust nõudeavaldusest peaks

nähtuma maksustamisperioodid. Sama seisukohta väljendas kaitsja ka maakohtu

menetluse kohtuvaidlustes viitega ATKEAS § 25 lg-le 1. Viidatud normis märgitud

maksustamisperioodid kohalduvad üksnes seal loetletud subjektide osas. Süüdistatavad

nende hulka ei kuulu. Nagu eespool selgitatud, on maksukohustuse aluseks ATKEAS § 22

lg 1 p 4. Sel juhul tekib maksukohustus ATKEAS § 24 lg 12 järgi rikkumise päeval või

kui rikkumise päeva pole võimalik kindlaks teha, tekib maksukohustus rikkumise

avastamise päeval. Seega ei seondu ATKEAS § 22 lg 1 p 4 alusel tekkiv maksukohustus

maksustamisperioodidega. Avalik-õiguslikus nõudeavalduses on toodud nii käideldud

kütuse kogus, kütuse hind kui ka perioodid, mil kütust käideldi.

84. A. Kriškansi kaitsja vaidlustas ka MKS § 41 kohaldamise, ehkki mõneti teises kontekstis

(vt ringkonnakohtu otsuse p-d 46-48).

85. Nagu eespool viidatud, tugines maakohus MKS § 41 lg-tele 1 ja 2 põhjendamaks seda,

miks vastutavad kõik süüdistatavad maksunõude eest solidaarselt omavahel, mitte

menetlusväliste isikutega. Ringkonnakohtu hinnangul lahendas maakohus selle küsimuse

õigesti. Ringkonnakohus peab põhjendatuks järgida kohtupraktikas välja kujunenud

arusaama, et MKS §-s 41 nimetatud maksualase süüteo mõistet tuleb tõlgendada laiemalt.

Ka KarS § 3762 lg 1 – osas, millega rikuti ATKEAS nõudeid – on MKS § 41 lg-te 1 ja 2

tähenduses maksualane kuritegu (vrd TlnRngK 28.04.2017, 3-15-2529/108, p 12 ja

06.06.2016, 3-16-795/9, p 9, vt ka RKKK 06.03.2009, 3-1-1-3-09, p 19.3). Siiski

vastutaks süüdistatavad aktsiisi maksmise eest solidaarselt ka MKS §-s 41 sätestatust

hoolimata. Ehkki ATKEAS ei sätesta sõnaselgelt solidaarse vastutuse põhimõtet, tuleb

seaduse loogikast, et samadel alustel võib maksukohustus tekkida mitmel isikul, mh

isikutel, kes üheskoos kütust toodavad, valdavad vmt. Solidaarvastutuse jaatamise tingib

ka nõue tõlgendada riigisisest õigust kooskõlaliselt EL õigusega. Nimelt nägi direktiivi

2008/118/EÜ art 8(2) ette, et kui ühest aktsiisivõlast tuleneva maksusumma maksmise

eest vastutab mitu isikut, vastutavad nad selle eest solidaarselt. Sama põhimõte on

sätestatud direktiivi (EL) 2020/262 art-s 7(2) (vt ka TlnRngK 12.07.2024, 3-23-975/33, p

35).

86. Kuna maakohus tuvastas õigesti, et süüdistatavatel lasub aktsiisi maksmise kohustus (vt

ringkonnakohtu otsuse I osa) ega teinud avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamises ka

teisi apellatsioonis nimetatud minetusi, jääb maakohtu otsus avalik-õigusliku

nõudeavalduse rahuldamise osas muutmata.

87. Maakohtul oli ka õigus rahuldada intressinõue. Kaitsja viide MKS § 115 lg-s 3 nimetatud

haldusaktile ei ole asjakohane. Nimetatud säte reguleerib olukorda, kus

maksukohustuslane ei ole ise intressi arvutanud ja tasunud ning seega määrab selle

15(18)

1-24-7330

kindlaks maksuhaldur (vt ka RKHK 11.10.2019, 3-17-1047/66, p 12). Sealjuures võib

maksuhaldur intressisumma kindlaks määrata juba maksuotsuses (samal seisukohal nt L.

Lehis. Maksuõigus. 3., täiendatud ja muudetud trükk. Tallinn: Juura 2011, lk 158).

Avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamisel saab aga kannatanu taotleda, et kõik avalik-

õiguslikud rahalised kohustused – mida üldjuhul saaks haldusmenetluses kindlaks määrata

haldusorgan – määraks kindlaks kohus (vt KrMS § 381 lg 2). Intressinõue on üheks

selliseks rahaliseks kohustuseks. Niisiis saab kohus ühes maksunõudega kindlaks määrata

ka intressinõude. Iseäranis mõistlik on intressinõude lahendamine ühes avalik-õigusliku

nõudeavaldusega siis, kui intressi arvutamise hakkamise aeg eeldab faktide tuvastamist.

Nii on ka praegu.

88. Ehkki maakohtul oli õigus rahuldada ka intressinõue, tuleb ringkonnakohtu hinnangul

täpsustada maakohtu otsust ja selle resolutsiooni osas, mis puudutab intressi arvutamise

algusaega. Sellele, et intressinõude kujunemine on ebaselge (ehkki

maksustamisperioodide kontekstis) viitab apellatsioonis ka A. Kriškansi kaitsja.

89. Maakohus märgib otsuse lk-l 42, et avalik-õiguslikus nõudeavalduses ei täpsustata, mis

kuupäevadest alates tuleks intressi arvutama hakata. Tegelikult taotles kannatanu avalik-

õiguslikus nõudeavalduses, et intressi arvutataks alates rikkumise avastamise kuupäevast,

s.o 27. septembrist 2022 (V kd, tl-d 123 ja 129).

90. Maakohtu otsuse resolutsiooni järgi mõisteti põhinõudelt välja intress ATKEAS § 24 lg 1,2

kohaselt tähtpäevaks tasumata maksusummadelt, täpsustamata, mis hetkest intressi

arvutatakse. Maakohtu viidatud normid ses küsimuses selgust ei loo. ATKEAS § 24 lg 1

järgi tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel, kui seaduses ei sätestata

teisiti. ATKEAS § 24 lg 2 järgi on aktsiisimaksja maksukohustuse tekkimisel kohustatud

arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle ATKEAS §-s 25 sätestatud

tähtpäevaks.

91. ATKEAS § 24 lg 12 järgi tekib aktsiisi maksmise kohustus rikkumise päeval või kui

rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval.

92. MKS § 115 lg 1 teise lause järgi arvestatakse intressi alates päevast, mis järgneb päevale,

mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma. ATKEAS § 24 lg 2 järgi pidanuks

maksukohustuse tekkimisel aktsiisimaksja arvutama aktsiisisumma ja maksma selle

ATKEAS §-s 25 sätestatud tähtpäevaks. Tõsi, ATKEAS § 25 lg 5 järgi makstakse aktsiis

ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 sätestatud juhul haldusaktis määratud tähtpäevaks. Seda sätet ei

saa aga tõlgendada nii, nagu saaks ATKEAS § 24 lg 1 p-s 4 sätestatud juhul arvestada

intressi alates päevast, mil maksukohustus määratakse kindlaks haldusaktiga (või avalik-

õigusliku nõudeavalduse korral kohtuotsusega). Sellise haldusakti või kohtuotsuse

eelduseks on see, et rikkumine on tuvastatud. ATKEAS § 24 lg 2 kohaselt pidanuks

süüdistatavad ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisi, intressid ja tundma huvi nende

suuruse ja tasumise vastu. Niisiis on intressi arvestamisel määravaks ATKEAS § 24 lg-s

12 nimetatud kuupäev (vrd ka TrtRngK 10.12.2019, 1-19-1346/18, p-d 33-34).

93. Lähtumine rikkumise avastamise päevast, nii nagu kannatanu soovis, on süüdistatavatele

soodsam võrreldes sellega, kui intressi arvutataks rikkumise päevast. Veelgi enam, see on

soodsam ka kaitsja enda pakutud variandist, mille järgi tuleks intressi arvestada

maksustamisperioodide järgi (mh väljendas kaitsja seda seisukohta maakohtu

kohtuvaidlustes - VII kd, tl 115). Sel juhul oleks suure osa põhinõude intress hakanud

kulgema oluliselt varem kui rikkumine avastati.

16(18)

1-24-7330

94. Avalik-õigusliku nõudeavalduse järgi avastati rikkumine 27. septembril 2022. Seda, et

hiljemalt märgitud kuupäeval rikkumine tuvastati, kinnitavad ka kriminaalasja materjalid

(nt toimusid sel kuupäeval kahtlustatavana kinnipidamised – V kd, tl-d 10 ja 34). MKS §

115 lg 1 järgi tuleb intressi arvestada järgmisest päevast, s.o 28. septembrist 2022.

95. Kuna maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole intressi kulgemahakkamise tähtaega märgitud,

täpsustab ringkonnakohus maakohtu otsust lisades, et intressi arvestatakse alates 28.

septembrist 2022.

(2) Avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamine

96. Ringkonnakohus tuvastab apellatsioonidest sõltumata kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumise seoses avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks arestitud arvelduskontol

olevate rahaliste vahendite suhtes tehtud otsustustega.

97. Kokkuvõtvalt otsustas maakohus:

1) I. Sjutinile kuuluval arvelduskontol arestitud rahaliste vahendite (14 624,97 eurot)

arest jätta jõusse kuni avalik-õigusliku nõude rahuldamiseni, seejärel see tühistada.

Samaaegselt otsustas kohus aga kanda arvelduskontol arestitud raha Maksu- ja

Tolliameti kontole.

2) I. Sjutinile kuuluv arestitud sularaha (970 eurot) kanda Maksu- ja Tolliameti

kontole.

3) A. Kriškansile kuuluv arestitud sularaha (78 228 eurot) kanda Maksu- ja

Tolliameti kontole.

98. Avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamisel ei saa kohus otsustada, millise vara arvel

see nõue rahuldada tuleb. Kohtu pädevuses on otsustada, kas on vaja võtta meetmeid

nõude tagamiseks. Selle üle otsustamine, millise vara arvel tuleb isikult väljamõistetud

summa sisse nõuda, ei ole hagi rahuldava kohtu, vaid maksuhalduri või kohtutäituri

pädevuses (vt MKS § 130). Arestitud vara omanikule peab jääma võimalus täita avalik-

õiguslikust nõudeavaldusest tulenev nõue muu vara arvel, mitte selle vara arvel, mis

kohtuotsuse tagamiseks arestiti. Avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks arestitud vara

ei lähe erinevalt konfiskeeritud varast kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse (KarS § 85

lg 1). Eeltoodust tulenevalt tuleb KrMS § 306 lg 1 p 12 ning § 313 lg 1 p 10 järgi piirduda

otsustusega jätta avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks kohaldatud vara arest

muutmata kuni kohtuotsuse täitmiseni avalik-õiguslikku nõudeavaldust puudutavas osas

(vt mutatis mutandis RKKK 30.06.2016, 3-1-1-54-16, p 30).

99. Järelikult puudus kohtul õiguslik alus otsustada, et arestitud sularaha ning arvelduskontol

arestitud raha kantakse Maksu- ja Tolliameti kontole avalik-õigusliku nõudeavalduse

katteks. Nii tehes rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2

mõttes ning raskendas sellega süüdistatavate olukorda. Selles osas tuleb maakohtu otsus

KrMS § § 338 p 3 alusel tühistada.

100.

Tühistatud osas teeb ringkonnakohus KrMS § 340 lg 1 järgi uue otsuse. Arestitud

sularaha ning pangakontol oleva vara osas kohaldatud vara arestid jätab ringkonnakohus

muutmata kuni kohtuotsuse täitmiseni avalik-õiguslikku nõudeavaldust puudutavas osas.

(V) Menetluskulud

17(18)

1-24-7330

101.

A. Kriškansi kaitsja I. Sipari esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramiseks. Taotluse järgi kulus maakohtu otsusega tutvumisele 30 minutit ning

apellatsiooni koostamisele 6 tundi. Kaitsja taotleb, et riigi õigusabi tasu suuruseks

määrataks 580 eurot 32 senti (koos käibemaksuga). Täies ulatuses taotlust rahuldada ei

saa. Taotluse järgi on tasu suuruseks ilma käibemaksuta 468 eurot. Justiitsministri 29.

juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude

hüvitamise kord“ § 1 lg 6 ning § 6 lg 3 järgi ei tohi määratud kaitsja tasu riigi õigusabi

osutamise eest üldmenetluses arutatud asja apellatsioonimenetluses (välja arvatud istungil

osalemine) ületada 432 eurot. Selle summa loeb ringkonnakohus põhjendatuks ning

suurendab seda käibemaksu võrra 24% (432 × 1,24 = 535,68). Ringkonnakohus määrab

Advokaadibüroole Sipari vandeadvokaadi Ilja Sipari poolt apellatsioonimenetluses A.

Kriškansile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 535 eurot 68 senti (koos

käibemaksuga). Kuna ringkonnakohus teeb A. Kriškansi kaitsja apellatsiooni alusel KrMS

§ 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti

Vabariigi kanda.

102.

D. Kobyalko kaitsja M. Mahlapuu esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramiseks. Taotluse järgi kulus maakohtu otsuse analüüsile, apellatsiooni

koostamisele ja esitamisele 6 tundi. Kaitsja taotleb, et riigi õigusabi tasu suuruseks

määrataks 535 eurot 68 senti (koos käibemaksuga). Taotletav summa ilma käibemaksuta

on 432 eurot. Ringkonnakohus loeb taotluse põhjendatuks ning määrab Advokaadibüroole

Mahlapuu & Partnerid vandeadvokaadi Madis Mahlapuu poolt apellatsioonimenetluses D.

Kobyalkole osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 535 eurot 68 senti (koos

käibemaksuga). Kuna ringkonnakohus teeb D. Kobyalko kaitsja apellatsiooni alusel KrMS

§ 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 2 esimese lause

alusel D. Kobyalko kanda.

103.

I. Sjutini kaitsja A. Neiland esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramiseks. Taotluse järgi kulus maakohtu otsusega tutvumisele 20 minutit ning

apellatsiooni koostamisele 2 tundi. Kaitsja taotleb, et riigi õigusabi tasu suuruseks

määrataks 208 eurot 32 senti (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus loeb taotluse

põhjendatuks ning määrab Advokaadibüroole AE Consult vandeadvokaadi Alar Neilandi

poolt apellatsioonimenetluses I. Sjutinile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks 208 eurot 32 senti (koos käibemaksuga). Kuna ringkonnakohus teeb I. Sjutini

kaitsja apellatsiooni alusel KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad

menetluskulud KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel I. Sjutini kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

18(18)