1-25-5365/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-5365

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.04.2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-5365 (24922500055)

Kohtunik

Katrin Mikenberg

Kohtuistungi sekretär

Jane Põldoja

Tõlk

Natalija Mehh

Kriminaalasi

Ülo Kuulmani süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Diana Helila

Süüdistatav

Ülo Kuulman – isikukood 38305240332; Eesti kodanik;

emakeel eesti keel; xxxharidusega; xxx; kannab karistust

XXX; tõkend puudub; varem kriminaalkorras korduvalt

karistatud, viimati Harju Maakohtu 27.07.2023 otsusega

KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 8 aastat 5

kuud, karistuse algus 18.10.2022

Kaitsja

Indrek Västrik

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Ülo Kuulman KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista talle

karistuseks 1 aasta vangistust.

2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Ülo Kuulmanile Harju

Maakohtu 27.07.2023 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 aasta 11

kuu 10 päeva vangistuse – võrra ja mõista ärakandmisele kuuluvaks liikaristuseks 5

aastat 11 kuud ja 10 päeva vangistust.

3. Mõistetud vangistuse alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev.

4. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Ülo Kuulmanilt menetluskulud riigieelarve

tuludesse kogusummas 1722,84 eurot, s.o riigi õigusabi korras kohtueelses menetluses

määratud kaitsjale makstud tasu 73,20 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu

kohtumenetluses 230,64 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1419

eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest kuumaksetena. Ühes kuus tuleb Ülo Kuulmanil maksta seega

143,57

eurot. Maksed tuleb tasuda

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

(EE351010052031000004 SEB Pank AS, EE522200221013264447 Swedbank AS,

EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank

AS). Viitenumber on 99926700008293.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada apellatsiooni ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest (KrMS § 318 lg 1, 319 lg 2). Vahistatud või muul alusel

kinnipidamisasutuses viibiv süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 30 päeva

jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse kättetoimetamisest (KrMS 319 lg 3). Kui isikule on

menetlusdokument KrMS § 10 sätete alusel tõlgitud, siis arvestatakse selle

menetlusdokumendi peale kaebamisel kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates

(KrMS § 10).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt (KrMS § 189 lg 3). Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Süüdistus

Ülo Kuulman, keda Harju Maakohtu 27.07.2023 otsusega karistati KarS § 113 lg 1 - KarS §

25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, viibis 17.04.2024 ajavahemikus kell

06.13–06.16 Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuva Tallinna Vangla

RS-hoone teise üksuse teisel korrusel S3 eluosakonna kambris nr S3-16 ning lõi kannatanut

Xt rusikaga näo piirkonda. Sellega tekitas ta kannatanule tervisekahjustuse – hematoomi ja

turse ninal ning hematoomi vasaku silma ümber.

Seega pani Ülo Kuulman toime korduva teise inimese tervise kahjustamise, s.o KarS § 121 lg

2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

PÕHIOSA

Tuvastatud asjaolud ja tõendite analüüs

1. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades tõendatuks või üldtuntuks

tunnistatud asjaoludele. KrMS § 61 lg 1 ja 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud

jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

2. Kohtuistungil kuulati ära kannatanu X ja tunnistaja Y. Süüdistatav Ülo Kuulman eemaldati

kohtuistungi korra rikkumise tõttu esmalt 09.03.2026 kohtuistungilt ning seejärel 11.03.2026

kogu istungi ajaks, s.o kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. Eelnevast tulenevalt võttis kohus

kaitsja taotlusel KrMS § 294 p 2 alusel vastu Ülo Kuulmani poolt kohtueelses menetluses

18.06.2024 kahtlustatavana antud ütlused. Niisamuti uuriti kohus dokumentaalseid tõendeid

koos lisadega (salvestistega).

3. Kohus peab tõendite hindamisel esmalt lahendama küsimused, kas kohtule esitatud tõendid

on lubatavad ja usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda rikutud ning

kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks. Enamus tõendeid on usaldusväärsed.

Usaldusväärseks ei pea kohus Ülo Kuulmani kahtlustatavana esitatud kaitseväidet, et tema

kohta esitatakse laimu, kuivõrd see ei haaku muu tõendikogumiga, mis toimunust ülevaate

annavad.

4. Järgnevalt toob kohus esile tuvastamist leidnud süüdistuse seisukohast olulised asjaolud

ning hindab nende vastavust süüdistuses tehtud etteheitele.

5. Ülo Kuulmanile heidetakse ette KarS § 121 lg 2 p 3 järgset kuritegu, s.o korduvat teise

inimese tervise kahjustamist. Objektiivsest küljest eeldab süüteokoosseisu kõnealune

alternatiiv teise inimese tervist kahjustavat tegu, mille tagajärjeks on tervisekahjustus.

Kvalifitseeritud koosseis nõuab erilise isikutunnuse tuvastamist, milleks on teo toime

panemine korduvalt. Tegemist võib olla nii juriidilise kui faktilise retsidiiviga ehk isik võib

olla karistatud varem samasuguse või mõne muu vägivalda sisaldava kuriteo eest või siis

tuvastatakse korduv kehaline väärkohtlemine ühes menetluses. Subjektiivse kuriteokoosseisu

tunnusena on nõutav tahtlus vähemalt kaudse tahtluse vormis.

6. Asjaolu, et Ülo Kuulman viibis 17.04.2024 Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas

Linnaaru tee 5 asuva Tallinna Vangla RS-hoone teise üksuse teisel korrusel S3 eluosakonna

kambris nr S3-16 ning lõi seal kella 06.13-06.16 paiku Xt rusikaga näo piirkonda, on leidnud

kinnitust kannatanu X ütluste ning sellega haakuvate ülejäänud tõenditega.

7. Kannatanu X ütlustest ilmneb, et nii tema kui Ülo Kuulman olid Tallinna vanglas paar

kuud kambrikaaslased. Neil oli kahene kamber. Kannatanu sõnul olid tal Ülo Kuulmaniga

normaalsed suhted, kuid ta üritas kambrikaaslasega siiski võimalikult vähe suhelda, sest nägi,

et viimane on imelik tüüp. Kannatanu sai aru, et Ülo Kuulman ei ole päris adekvaatne, sest oli

aeg-ajalt ärritunud, talle tulid peale vihahood. 17.04.2024 kohta mäletas kannatanu, et neil

võis olla tol hommikul Ülo Kuulmaniga olmet puudutav vestlus, kus kannatanu tegi millegi

maha visatu osas Ülo Kuulmanile märkuse, et korja see üles. Kannatanu võttis hommikusöögi

toomise järgselt tassi ja sai kohe Ülo Kuulmanilt parema käega tugeva rusikalöögi vasaku

silma pihta. Löögi järgselt läks kannatanu näo vasak pool paiste, tekkis ka sinikas. Kannatanu

istus mõnda aega ja helistas siis stenofoniga, kutsus valvuri. Valvur tuli paari tunni pärast. Ülo

Kuulman oli pärast kannatanu löömist kuskil viis minutit hüsteerikas, jooksis kambris ringi,

karjus metsiku häälega, koputas. Kuni Ülo Kuulmani kambrist äraviimiseni nad omavahel ei

suhelnud.

8. Kannatanu ütlused harmoneeruvad põhimomentides muu tõendikogumiga. Nii ilmneb

04.07.2024 asitõendi vaatlusprotokollist, milles vaadeldud vangivalvuri kehakaamera

salvestist 17.04.2024 hommikusest loendusest ja sama päeva turvakaamera salvestist

hommikusöögi jagamisest S3-16 kambris, et kõnealusesse kambrisse anti 17.04.2024

hommikusöök kell 06.13. Valvuri kehakaamera salvestise vaatlusest paistab, et 17.04.2024

kell 08.09 sisenes valvur S3-16 kambrisse. Ülo Kuulman seisis kambris. X lamas narivoodi

alumisel voodikohal ja ütles vene keeles: „Ta lööb mind, füüsiliselt lööb.“ Seejärel osutas X

parema käega enda vasakule silmale. Seega toetab kõnealune vaatlusprotokoll kannatanu X

kohtuistungil antud ütlusi selles, et Ülo Kuulman teda 17.04.2024 hommikusöögi ajal

rusikaga näkku lõi. Vaadates 04.07.2024 asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevaid salvestisi

vahetult, ilmneb failist 17.04.2024 hommikune loendus S13-16 lisaks see, vangivalvuri

sisenedes oli Ülo Kuulman ärritunud kambrikaaslase peale seoses põrandal oleva

paberitükiga, mille osas kambrikaaslane „möliseb“. Seega peab kohus usutavaks kannatanu

väidet sellest, et 17.04.2024 hommikul toimus kannatanu ja Ülo Kuulmani vaheline

olmeteemaline vestlus. Kuna kannatanu sõnul tulid Ülo Kuulmanil aeg-ajalt peale vihahood,

siis kohtu hinnangul kannatanu ja Ülo Kuulmani vahel olmeteemaline vestlus suure

tõenäosusega põhjustaski Ülo Kuulmani vihapurske, mis päädis kannatanu löömisega.

9. Stenofoni logifailide väljatrükk näitab, et 17.04.2024 kell 06.16 ja 06.17 on ruumist S3-

16 tehtud kaks vastamata 14-sekundilist kõnet ruumidesse SK1-19 ja SK3-19. Edasi on

17.04.2024 kell 06.19 tehtud ruumist S3-16 kõne peavalve ruumi ning kõne vältas 140

sekundit. Tunnistaja Y ütlustest nähtub, et ta töötas 17.04.2024 Tallinna vanglas

peaspetsialist korrapidajana. Tunnistaja sõnul oli ta 17.04.2024 valves Tallinna vangla

peavalve keskuses.Tunnistaja selgitas, kui kambrist tehakse valvuritele kõne, siis esmalt

suundub see sama maja kohalikku valveruumi ja kui seal valvurit ei ole, siis ca 10 sekundi

möödudes peavalve ruumi. Tunnistaja mäletas, et 17.04.2024 hommikul hommikul suunduski

peavalvesse S-majast kõne. Kambri numbrit tunnistaja ei mäletanud, kuid mäletas, et helistas

eesti keelne mees, kelle hääles oli rahulolematus. Tunnistaja mäletas kõnes öeldud fraasi

„viige ta siit minema“. Tunnistaja tegi öeldust järelduse, et helistaja räägib enda

kambrikaaslasest. Tunnistaja andis raadiosides info kambris esinevast probleemist edasi

vastava üksuse valvurile. Kuna tunnistaja Y mäletas, et helistaja rääkis eesti keeles, oli

rahulolematu ja kehakaamera salvestisest ilmneb, et Ülo Kuulman on eesti keelt kõnelev isik,

kannatanu X aga vene keelt rääkiv isik, sama ilmnes kohtuistungitel, siis sellest teeb kohus

järelduse, 17.04.2024 helistas valvekeskusesse just Ülo Kuulman, kes oli vahetult pärast

hommikusöögi toomist kambrikaaslase X peale ärritunud. See haakub kannatanu ütlustega

selles, et pärast löömist oli Ülo Kuulman endast väljas, karjus ja koputas kambriuksele.

Kannatanu mälupilt enese valvekeskusele helistamisest on ekslik, kuid see eksimus ei ole

oluline ega muuda tema ütlusi muus osas ebausaldusväärseks, sest muudes olulistes

asjaoludes kannatanu ütlused ühtivad muust tõendikogumist nähtuvaga.

10. Tuvastamist leidis ka asjaolu, et Ülo Kuulmani rusikalöögist tekkis Xl näkku

tervisekahjustus – hematoom ja turse ninal ning hematoom vasaku silma ümber. Esiteks

märkis kannatanu isegi, et pärast kambrikaaslaselt Ülo Kuulmanilt rusikalöögi näkku saamist

läks kannatanul nägu paiste ja tekkis sinikas. Teiseks kurtis kannatanu seda vangivalvuritele

ka asitõendi vaatlusprotokolli järgi 17.04.2024 hommikusel loendusel. Kolmandaks haakub

kannatanu räägitu tervisekahjustuste ja nende tekkepõhjuste osas 18.04.2024 isiku

läbivaatuse protokollides kajastatuga. X läbivaatusel tuvastati tema vasaku silma ümber ning

ninajuurel hematoomid ning turse. Seega objektiivselt esineski kannatanul tervisekahjustus

näos. Ülo Kuulmani läbivaatusel tuvastati tema vasaku käelaba seljal ja teise sõrme liigese

ümber turse. Kohtu hinnangul viitab Ülo Kuulmani isiku läbivaatusel 18.04.2024 sedastatud

vasaku labakäe turse sellele, et Ülo Kuulman on sama käega teinud varasemalt tugeva löögi.

Muid eelnevalt kajastatud tõendeid arvestades saigi selleks löögiks olla 17.04.2024 hommikul

tehtud löök kannatanu Xle näkku, mille tulemusel tekkisid sinna hematoomid ja turse.

Kannatanu mälupilt sellest, et Ülo Kuulman lõi teda parema käega on ekslik, kuid ka see

eksimus ei ole oluline ega muuda kannatanu ütlusi muus osas ebausaldusväärseks, sest

muudes olulistes asjaoludes kannatanu ütlused haakuvad muu tõendikogumiga.

11. Kuna Ülo Kuulman lõi rusikaga 17.04.2024 kannatanut näkku, siis sellega täitis ta KarS §

121 lg 2 p 3 nõutava kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Tema tegu oli selline, mis teise

inimese tervist kahjustab. Kuna Ülo Kuulmani tehtud rusikalöögist tekkisid kannatanu silma

ümber ja ninajuurele hematoomid ning turse, siis põhjustas Ülo Kuulman oma tegevusega

KarS § 121 lg 2 p 3 koosseisu mõttes teisele inimesele tervisekahjustuse. Karistusregistri

väljavõtte ja Harju Maakohtu 27.07.2023 otsuse nr 1-23-1588 järgi karistati Ülo Kuulmani

KarS § 113 lg 1 - KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Seega on

Ülo Kuulmani näol tegemist isikuga, kes on varasemalt karistatud tapmise katse eest ehk

vägivalda sisaldava kuriteo toimepanemise eest. Järelikult on tõendatud ka KarS § 121 lg 2 p

3 järgne kvalifitseeriv koosseisutunnus ehk seisuga 17.04.2024 pani Ülo Kuulman teise isiku

kehalist tervist kahjustava teo toime korduvalt. Seega täitis Ülo Kuulman oma tegevusega

kõik KarS § 121 lg 2 p 3 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

12. Tuvastatud teo ajend – olmeteemal tehtud märkusest tekkinud ärritumine ja edasine väline

teopilt – teisele isikule tugevasti rusikaga näkku löömine, annavad kohtu hinnangul tunnistust

sellest, et Ülo Kuulman tegutses vähemalt otsese tahtlusega. Ta ärritus kambrikaaslase tehtud

olmeteemalise märkuse peale. Üldteadaolevalt jõuline rusikalöök näkku tekitab

tervisekahjustusi. Sellise löögi tegemine ka näitab, et Ülo Kuulman sellist tagajärge tahtis.

Seega täitis Ülo Kuulman oma tegevusega KarS § 121 lg 2 p 3 kuriteokoosseisu subjektiivsed

tunnused.

13. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine, sest kannatanu olmeteemaline märkus

selleks alust ei anna.

14. Kohtu hinnangul ei esine ka süüd välistavaid asjaolusid. Kuigi varasemas teises Ülo

Kuulmani puudutavas kriminaalasjas 07.02.2023 (s.o ca aasta enne käesolevas asjas

etteheidetavat tegu) valminud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist

nr 3.3 ilmneb, et Ülo Kuulmanil esineb alates lapseeast käitumise, mõtlemise ja tundeelu

ühetaolise omapärana avalduv xxx (XXX), millele hilisemalt on lisandunud alkoholi

ülemäärasest tarvitamisest põhjustatud psüüfika- ja käitumishäirete kogumina sõltuvus

alkoholist (XXX), ei takista ega piira need häired ekspertide seisukohast Ülo Kuulmanil

ümbrusest, oma tegude iseloomust, võimalikest tagajärgedest ja sotsiaalsest tähendusest

arusaamist ning sihipärast arutlemist ja käitumist. Lisaks seisuga 07.02.2023 ei esinenud Ülo

Kuulmanil selliseid psüühikahäireid või kognitiivseid puudujääke, mis ekspertide seisukohast

põhjustaksid temal tahtest olenematut, teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist.

Ekspertiisiaktist nähtuvalt ei ole Ülo Kuulmanil tuvastatud xxx ja sõltuvus alkoholist

ravitavad ning need häired menetlustoimingutel osalemist ei takista ega piira. Meditsiiniline

näidustus sundraviks puudub. Arvestades käesolevas asjas tuvastatud asjaolusid, mille

kohaselt Ülo Kuulman ärritus kambrikaaslase tehtud olmeteemalise märkuse peale, lõi sellest

tingituna kambrikaaslast, pärast seda käitus sihipäraselt - helistas ärritununa valvuritele ja

nõudis kambrikaaslase minema viimist, väljendas seda häälekalt ka kambris, koputades

uksele, siis on kohtu hinnangul Ülo Kuulmani selline käitumine iseloomulik vihahoos teise

isiku löömisele ja edasisele meelepaha väljendamisele. Midagi ebaadekvaatset Ülo Kuulmani

käitumises KarS § 34 tähenduses kohus ei tähelda. Seega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

15. Kohtu hinnangul on Ülo Kuulmani tegevus süüdistuses õigesti kvalifitseeritud ning

lähtudes KrMS § 306 lg 1 p 1-4 ning § 309 lg 3 mõistab kohus Ülo Kuulmani süüdi KarS §

121 lg 2 p 3 järgi.

KARISTUSE MÕISTMINE

16. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab

arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

17. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise

karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Mõistetav karistus peab olema selline, mis

karistuse eesmärke täidaks. Praegusel juhul on Ülo Kuulman isik, kes on varemgi

isikuvastaseid kuritegusid toime pannud, mille eest on teda mõjutada püütud vangistusega.

Seda arvestades ei ole leebem karistuse liik Ülo Kuulmani õiguskuuleka käitumise

saavutamiseks piisav ega mõjus.

18. Arvestades eelnevalt kohtuotsuses tuvastatut ei olnud Ülo Kuulmani süütegu ette

planeeritud, vaid tegemist oli vihahoos teise isiku ühel korral löömisega. Kannatanu

olmeteemaline märkus on inimsuhetes tavapärane, see süüdistatava süüd ei vähenda. Kohus

arvestab, et kannatanule tekitatud tervisekahjustused piirdusid hematoomide ja tursega.

Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Eripreventiivsest ja

üldpreventiivsest aspektist karistus korrigeerimist ei vaja. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus

Ülo Kuulmanile karistuse, mis jääb sanktsiooni alumisse kolmandikku.

19. Ülo Kuulman pani kuriteo toime pärast Harju Maakohtu 27.07.2023 otsuse nr 1-23-1588

kuulutamist, kuid enne sellega mõistetud 8 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistuse täielikku

ärakandmist. Seega tuleb KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus, suurendades

käesolevas asjas mõistetud karistust varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata

osa võrra. Karistuse kandmise alguseks lugeda käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päev.

MENETLUSKULUD

20. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude

küsimuse.

21. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel ja arvestades Vabariigi Valitsuse 23.03.2026

määrusega nr 36 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestatud kuutasu alammäära 946

eurot, on menetluskulu II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1419 eurot.

22. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohased Ülo Kuulmani määratud kaitsja tasud olid kohtueelses

menetluses 73,20 eurot ja kohtumenetluses 230,64 eurot. Kuna Ülo Kuulmanile osutatud

õigusabi oli vajalik, tasude osas on lähtutud riigi õigusabi seaduse § 22 lg 6 ja justiitsministri

26.07.2016 määruse nr 16 nõuetest, on määratud kaitsja tasud põhjendatud.

23. KrMS § 180 lg 1 kehtestab üldreegli, mille kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral

hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 esimene lause võimaldab kohtul

menetluskulude määramisel arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise

väljavaateid. Ülo Kuulman on keskealine meesterahvas. Kohtul on alust arvata, et Ülo

Kuulman on võimeline vangistust kandes töötama ja seeläbi menetluskulude hüvitamiseks

raha

teenima.

Statistikaameti

kodulehe

https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu andmetel oli 2025.

aasta kolmandas kvartalis keskmine brutopalk 2075 eurot. Järelikult on kriminaalmenetluses

tekkinud menetluskulude (kokku 1722,84 eurot) suurusjärk väiksem keskmisest brutopalgast.

Siit saab järeldada, et eelviidatud menetluskulude suurus ei ole selline, mis täisealisele

töövõimelisele isikule ülejõu käiks. Kohtu hinnangul eelviidatud menetluskulude suurus ei

takista Ülo Kuulmani resotsialiseerumist. Seega tuleb Ülo Kuulmanilt seoses

süüdimõistmisega kuriteos menetluskulud (sundraha ja määratud kaitsjale riigi poolt makstud

tasud) täies ulatuses välja mõista. Siiski, arvestades, et Ülo Kuulman ei pruugi vangistust

kandes olla igapäevaselt tööga hõivatud ning tema töötasu ehk ei pruugi olla selline, et tasuda

menetluskulud täies ulatuses ühe või paari kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, siis

võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda Ülo Kuulmanil menetluskulud kohtuotsuse

jõustumisest arvates 12 kuu jooksul ositi, makstes igas kuus 143,57 eurot.

24. Kohus juhindus otsuse tegemisel KrMS § 306, § 309 lg 3, § 311, § 312 ja § 313.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Mikenberg

kohtunik