3-25-3138/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3138

Haldusasi

B.Q kaebus Siseministeeriumi 17.07.2025 otsuse nr 1-24/311 ja

12.09.2025 vaideotsuse nr 2-2/715-4 tühistamiseks,

Siseministeeriumi kohustamiseks

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Kaebaja – B.Q , esindaja M.N

Vastustaja – Siseministeerium, esindaja vandeadvokaat Jaak

Siim

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta B.Q kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 11.05.2026. Vastuseks teise

menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult

selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD

1. B.Q esitas Siseministeeriumile 06.05.2025 avalduse uue perekonnanime X saamiseks. Uueks

perekonnanimeks taotles kaebaja vanaema perekonnanime.

2. Siseministeerium keeldus 17.07.2025 otsusega nr 1-24/311 uue perekonnanime andmisest.

Kaebaja esitas otsusele vaide.

3. Siseministeerium jättis 12.09.2025 vaideotsusega nr 2-2/715-4 kaebaja vaide rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 24.09.2025 B.Q kaebus Siseministeeriumi 12.09.2025

vaideotsuse nr 2-2/715-4 õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks, Siseministeeriumi

kohustamiseks tegema uus otsus, millega lubatakse kaebajal kanda perekonnanime X. 16.02.2026

täpsustas kaebaja nõuet ning esitas taotluse Siseministeeriumi kohustamiseks vaadata kaebaja

taotlus uuesti läbi.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Kaebaja soovib kanda vabalt valitud perekonnanime X. Nimi kajastab kaebaja enesemääratlust,

rahvuslikku päritolu ja kultuurilist kuuluvust ning toetab identiteedi järjepidevust. Nimi X on

kaebaja jaoks olnud tähenduslik ning kasutusel juba pikemat aega, mistõttu ametlik kinnitamine

looks sideme kaebaja sisemise enesekuvandi ja juriidilise staatuse vahel.

6. Nimi X on rahvusvaheliselt kasutatav ja arusaadav. Täht y nime lõpus on rahvusvahelises

praktikas tavaline ning häälduslikult loomulik. Variandid Y või W moonutaksid nime kõla ning ei

vasta kaebaja identiteedile. Kaebaja on varem elanud Rootsis, mistõttu on oluline, et

perekonnanimi oleks rahvusvaheliselt aktsepteeritav, loetav ja hääldatav.

7. Kaebaja soov vastab nimeseaduse (NS) § 171 lg-le 4. Kaebaja soovib nime vahetada kultuurilise

ja keelelise enesemääratluse ning rahvusvahelise tegevuse tõttu. Kaebaja taotlus vastab NS mõtte ja

eesmärgile ning õigustab vabalt valitud perekonnanime andmist.

8. Nimi X ei ole transliteratsioon vene või valgevene keelest, vaid on vabalt valitud perekonnanimi.

Seetõttu ei saa Siseministeerium tugineda üksnes transliteratsiooni reeglitele ega võrrelda nimekuju

X kohustuslikult kirjapiltidega W või Y. Vaba valiku korral lähtutakse isiku tahtest, kultuurilisest

identiteedist ja rahvusvahelisest sobivusest.

9. Tähe y olemasolu ei saa olla keeldumise alus, sest täht y kuulub eesti keele tähestikku ning

esineb mitmetes Eestis ametlikult registreeritud ees- ja perekonnanimedes. Nimi X ei ole eksitav,

solvav ega avalikku korda riivav ning seetõttu vastab nimeseaduse nõuetele.

10. Siseministeeriumi otsus takistab kaebajal kanda vabalt valitud perekonnanime X. NS § 17¹ lg 2

p 5 võimaldab vabalt valitud perekonnanime kinnitamist mõjuval põhjusel. Kaebajal on olemas

mõjuv põhjus – kultuuriline ja keeleline enesemääratlus ning rahvusvahelises keskkonnas

tegutsemine. Otsus rikub põhiseaduse (PS) § 19 lg-st 1 tulenevat kaebaja õigust määrata oma

identiteedi väljendusvorm, sealhulgas nime.

11. NS ei piira vabalt valitud perekonnanime andmist üksnes eesti keele normide alusel (§ 17¹ lg

2). Siseministeeriumi otsus ei arvestanud kaebaja kultuurilist ja rahvuslikku tausta ning

rahvusvahelist konteksti. Kaebaja kohtlemine erineb teistest isikutest, kes on saanud kinnitada

vabalt valitud perekonnanime seaduses sätestatud korras. Seetõttu rikutakse PS §-st 12 tulenevat

võrdse kohtlemise põhimõtet.

12. Kaebajal oli õiguspärane ootus, et tema taotlust hinnatakse objektiivselt ja seaduslikult (NS §

17¹ lõige 4), mis võimaldab säilitada nimekuju, kui see vastab identiteedile ja kultuurilisele

kuuluvusele. Siseministeeriumi otsus ei selgita, miks seda erandit ei kohaldata, kuigi kaebaja

perekonnanimi X täidab nimetatud kriteeriumid. Siseministeeriumi pakutud variandid (nt W, Y)

moonutavad algset nimekuju ja rahvusvahelist loetavust. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika

tunnustab isiku õigust oma identiteedile, sealhulgas nime kaudu. Idaslaavi nimede rahvusvaheline

traditsioon kasutab lõppu -y (Tolstoy, Tchaikovsky, Dostoevsky, X) ja ükski Euroopa riik ei nõua

nime muutmist transliteratsioonitabeli pärast.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

13. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Algselt põhjendas kaebaja soovi vahetada nime

enda vene ja valgevene päritolu tõttu. Kaebaja soovis perekonnanime X, kuna tema vanaema

neiupõlvenimi oli Q, mis tulenes tema isalt ehk kaebaja vanavanavanaisalt. Kaebaja väitel on

tegemist tema perekonnas traditsiooniliselt esinenud perekonnanimega ning tuletatud vene keelele

2(8)

iseloomulikust naisvormist Q, mida vanaema kasutas enne abiellumist. Kaebaja arvates oli

tegemist loogilise maskuliinse vormiga, mis sobib uueks perekonnanimeks. Veel on kaebaja

kinnitanud, et valitud perekonnanime X kasutamise alusena tugineb ta vanematelt pärinevale või

sugulussidemetega seotud nimele. Lisaks sellele esitas kaebaja Siseministeeriumile fotokoopia

enda väitel tema vanaema sünnitunnistusest, mis oli väljastatud P.Q nimele. Seega pärines kaebaja

soovitud uus perekonnanimi tema enda väite järgi tema ülenejalt sugulaselt ning nime meessoost

vorm kujutas endast transliteratsiooni vene keelest. Vaides avaldas kaebaja ise, et X on inglise

keelse kirjapildi näide, mis on tüüpiline vene ja valgevene päritolu perekonnanimede

rahvusvahelise transkriptsiooni vorm.

14. Kaebaja põhjendas keset haldusmenetlust muudetud nimevahetuse põhjust sellega, et tal on

raske hankida vajalikke tõendeid varem sugulaste kantud perekonnanime kohta, mis tema avaldatu

kohaselt oli Q. Kaebaja enda avaldatud asjaolusid koos esitatud tõendiga ei muuda olematuks

hiljem esitatud uus põhjendus uue perekonnanime andmiseks. Seda isegi siis, kui tema hilisema

väite järgi on tegemist vabalt valitud perekonnanimega.

15. Tõele ei vasta kaebaja väide, et perekonnanime variandid Y või W moonutaksid soovitud nime

kõla. Google Translate’i masintõlketeenuse päringu tulemustest nähtub, et nimekujusid W ja X

hääldatakse nii eesti kui ka inglise keeles ühtemoodi. Seega ei mõjuta tähe y asendamine tähega i

nime lõpus selle hääldust.

16. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et tema identiteeti moonutaks ainuüksi asjaolu, kui tema

perekonnanime lõpus on tähe y asemel täht i, mis nime ütlemisel hääldub samamoodi. Inimese

identiteeti võib määratleda inimese püsiva ja eristava olemusena, mis väljendab, kes ta on, kuhu ta

kuulub ja millega ta samastub.

17. Vaidlust ei ole, et täht y kuulub eesti tähestikku. Y ehk üpsilon ehk igrek on eesti tähestiku 32.

ja viimane täht ning ladina tähestiku 25. ja eelviimane täht. Sellele vaatamata on kõnesolev täht

eesti tähestikus võõrtäht. Eesti keele aspektist nimetatakse võõrtähtedeks ladina kirja tähti, mida ei

kasutata oma- ja võõrsõnades, küll aga eestikeelses tekstis kasutatavates võõrkeelsetes nimedes ja

sõnades.

18. Tähe y kasutamine perekonnanimes ei sõltu isiku kultuurilisest päritolust ning kõnealust tähte

sisaldavat perekonnanime on võimalik kanda, kui isik on saanud sellise nime põlvemise või abielu

või kooselulepingu sõlmimise kaudu, kui muu riik on oma kodanikku sellise perekonnanimega

dokumenteerinud ja nimi kantakse rahvastikuregistrisse muu riigi isikut tõendava dokumendi

alusel. Juhtudel, kui muu riigi isikut tõendav dokument ei ole ladina tähtedega või kui muu keele

päritoluga perekonnanime kandev Eesti kodanik soovib perekonnanime kirjapilti muuta, siis

asendatakse mõni täht tähega y vaid siis, kui õigusaktide kohaselt on selline asendamine võimalik.

19. Kuigi vene perekonnanimede ümberkirjutamisel saab kasutada tähte y (tähe ы asemel), ei

tähenda see seda, et kõikides vene nimedes võiks nende ümberkirjutamisel kasutada tähte y

mistahes tähe asemel. Ümberkirjutusreeglite kasutamise tulemusel ja välisriigi dokumendis oleva

võõrtähte sisaldava perekonnanime lubamine ei tähenda, et võõrtähte sisaldavat perekonnanime

võiks lubada ka vabalt valitud perekonnanime andmisel, välja arvatud juhul, kui on täidetud NS §

171 lg 4 mõlemad tingimused. Kui isik soovib loobuda kantavast perekonnanimest ja tal on selleks

NS mõttes mõjuv põhjus, peab ta leppima nimetatud seadusega kehtestatud piirangutega.

20. Võõrapäraste nimede ümberkirjutusreeglite eesmärk on tagada, et nimede kuju säiliks

võimalikult üheselt ja järjepidevalt erinevates tähestikes, võimaldades vajadusel nime

tagasipööratavat ümberkirjutamist ning kindlat isikutuvastust, sõltumata kasutatavast kirjaviisist.

Võimalusel peab olema võimalik nimi ühest tähestikust teise ja sealt tagasi ümber kirjutada nii, et

algne nimekuju säilib. Eeltoodu tähendab, et kui isiku nimi kirjutatakse ladina tähestikust ümber

3(8)

vene tähestikku (vene keelele kohandatud kirillitsa versioonile) ja seejärel tagasi ladina tähestikku,

peab saadav tulemus vastama algsele nimekujule. Kui ladinapärane nimekuju X kirjutatakse ümber

vene tähtedega, saadakse tulemuseks G, ning selle tagasi ladina tähestikku ümberkirjutamisel on

tulemuseks nimekuju F, sest ümberkirjutustabelite kohaselt asendatakse täht y tähega õ. Eeltoodu

tähendab, et nimekuju muutuks, mis ei lähe kokku ümberkirjutusreeglite eesmärgiga.

21. Vastustaja ei ole väitnud, et perekonnanimi X on eksitav, solvav ega avalikku korda riivav ega

jätnud kaebaja avaldust rahuldamata nimetatud põhjusel. Avaldus jäeti rahuldamata seetõttu, et uus

perekonnanimi ei või olla selline, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti

keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu. Samuti ei esinenud konkreetsel juhu

alust NS § 17¹ lg-s 4 sätestatud erandi rakendamiseks, sest kaebaja valitud perekonnanimi X ei ole

vastavuses vene ega valgevene keele nimetraditsiooniga.

22. Riigivõimu sekkumine PS § 19 lg-s 1 tulenevasse vaba eneseteostuse õigusesse ei tähenda

automaatselt PS rikkumist. Igaühe õigust vabale eneseteostusele nagu teisigi põhiõigusi tohib

piirata kooskõlas PS-ga. Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust (PS § 11). PS preambula viitab eesti rahvuse ja

kultuuri säilimise olulisusele, § 6 deklareerib, et Eesti riigikeeleks on eesti keel. Eesti keelt ja

kultuuri tähtsustavaid norme leidub veel mitmetest teistest PS sätetest.

23. Vastustaja ei ole kaebaja eneseteostuse õigust ebaproportsionaalselt piiranud. Vastustaja jaatas

kaebaja õigust valida endale uus perekonnanimi, mistõttu ei ole põhjendatud väita PS § 19 lg-st 1

tuleneva õiguse rikkumist. Avaldus uue perekonnanime andmiseks jäeti rahuldamata põhjusel, et

valitud nime puhul esinevad piirangud ja soovitud kujul perekonnanime andmiseks läbi erandi

tegemise ei esine seda võimaldavat õiguslikku alust. Samas ei olnud kaebaja valmis kaaluma

valitud nime teisel kujul, mis oleks võimaldanud senise perekonnanime asemel uue andmist.

24. Vastustaja keeldus kaebaja avalduse rahuldamisest ja uue perekonnanime andmisest NS ja

Vabariigi Valitsuse 18.03.2005 määrusega nr 61 „Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate

eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid“

(edaspidi määrus) sätete alusel, kuna kaebaja valis rahvusele vastava perekonnanime X, mida ei

ole võimalik saada mitteladinatähelisest kirjapildist NS alusel määrusega kehtestatud

ümberkirjutusreegleid kasutades ja siseministri 20.06.2016 käskkirjaga nr 1-3/93 „Tähetabelite

heakskiitmine“ (edaspidi käskkiri) heakskiidetud tähetabelitest lähtudes.

25. Viidatud õigusaktidest lähtuvalt saab vene perekonnanime D ümber kirjutada määruse lisa 2

kohaselt W (lisa kohaselt ei kasutata tähte y ühegi tähe asemel), lisa 3 kohaselt Y ning käskkirja

lisa 4 kohaselt Y (tähte y kasutatakse tähe ы asemel). Ka valgevene nimede transkribeerimisel

määruse lisa 10 kohaselt ei kasutata ühegi tähe asemel tähte y, valgevene-ladina tähetabelis

käskkirja lisas 3 kasutatakse tähte y tähe ы asemel. Seega ei saa vene või valgevene

perekonnanime D Eestis kehtivaid ümberkirjutusreegleid kasutades kirjutada kujul X. Lisaks teatas

Eesti Keele Instituut, et valitud perekonnanimi X ei tulene ühestki kehtivast tähetabelist, mistõttu

ei vasta see vene ja valgevene keele kasutusele.

26. Isegi juhul, kui jaatada NS § 171 lg 2 p-s 5 nimetatud muu mõjuva põhjuse olemasolu, mis

võimaldab isiku põhjendatud soovil anda talle uus perekonnanimi, ei tähenda see seda, et NS § 171

lg-s 4 sätestatud erand, mis võimaldab uue perekonnanime puhul kõrvale kalduda NS § 171 lg 3 p-s

1 sätestatud perekonnanime eesti keelekasutusele vastava kirjapildi nõudest, kuluks kohaldamisele

ilma, et taotletav perekonnanimi oleks muukeelsele nimetraditsioonile vastav.

27. Kaebuses on jäetud selgitamata, milline on see rahvusvaheline kontekst, mida tulnuks otsuse

ja vaideotsuse tegemisel arvestada. Avalduses ja sellele järgnenud haldusmenetluses ei

põhjendanud kaebaja uue perekonnanime saamise soovi tegutsemisega rahvusvahelises

4(8)

keskkonnas. Rahvusvahelisele elukorraldusele kui uue perekonnanime andmise mõjuvale

põhjusele hakkas kaebaja tuginema alles vaides, muutes sisuliselt otsust tehes hinnatud mõjuvat

põhjust ja taotledes uue perekonnanime andmist täiendavale põhjusele tuginedes.

28. NS ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega tunnistati kehtetuks NS § 18 ning selle lg 2 p-s 1

nimetatud erand (mõjuvateks põhjusteks käesoleva paragrahvi lõike 1 mõttes on juhud, kui

avalduse esitajal on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu

isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav) sätestati teises

sõnastuses NS §-s 171 lg-s 4.

29. Juhul, kui aktsepteerida võimalust, et vene või valgevene päritolu perekonnanimega isikud

saavad rahvusvahelisele elukorraldusele viidates muuta enda perekonnanime lõpus olev täht i

täheks y, siis peaks seda võimaldama ka eestipäraste perekonnanimede puhul (nt Rüütli jt). Sellisel

juhul muutuks aga sisutuks NS § 171 lg 3 p-s 1 sisalduv piirang, mille kohaselt uueks antavaks

perekonnanimeks ei või olla nimi, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti

keelekasutusele mittevastava kirjapildi, häälduse või keelelise tähenduse tõttu.

30. Vastustaja arvestas avaldust menetledes kaebaja rahvuslikku tausta ja hindas kaebaja vabalt

valitud perekonnanime X vastavust venekeelsele ning valgevenekeelsele nimetraditsioonile.

Kaebaja esitatud väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest on põhistamata. Kaebaja

tuginemine võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise argumendile on ainetu ka põhjusel, et

Siseministeeriumi vastusest nähtuvalt ei ole viimase kümne aasta jooksul vabalt valitud

perekonnanimena antud nimesid, milles on võõrtäht y.

31. Vastustaja on vaidlustatud haldusaktides põhjalikult selgitanud, miks ei osutu erandi

kohaldamine kõnesoleva kaasuse puhul võimalikuks. Kaebusest ei selgu, millist materiaalõiguse

või menetlusõiguse normi on hindamisel ebaõigesti kohaldatud või milline õigusnorm on jäetud

osaliselt või täielikult kohaldamata.

32. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi õiguslikku alust, mis võimaldaks kõrvale kalduda NS § 5 lg-

s 1 sätestatust, mille kohaselt isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti-ladina tähti ja sümboleid

ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid.

33. Juhul, kui taotletava nime muutmine ei ole hõlmatud NS § 171 lg-s 1 sätestatud üldreegliga,

näeb sama paragrahvi lg 2 ette erandid, millal on isikul lisaks paragrahvi lg-le 1 täiendavalt õigus

taotleda perekonnanime muutmist ja uut perekonnanime. Järelikult peab vastustaja uue

perekonnanime andmise menetluses kaaluma, kas nime muutmist lubada või mitte. Seetõttu ei saa

kohus tühistamiskaebuse rahuldamise korral kohustada vastustajat andma kaebajale

perekonnanime X, vaid üksnes kohustada vastustajat kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama.

34. Vastustaja saab pädevuse realiseerimisel lähtuda vaid Eestis kohalduvatest asjakohastest

õigusnormidest, mis näevad ette, et isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti-ladina tähti ja

sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid. Näiteks

kirjutatakse kuulsa Vene helilooja nimi eesti keeles Pjotr Tšaikovski,

kuid inglise keeles

kasutatakse kirjapilti Pyotr Tchaikovsky. See ei tähenda, et helilooja nime tuleks ka Eestis hakata

kirjutama teisiti, eirates eesti keeletraditsiooni. Samal põhjusel ei muutuks kaebaja perekonnanime

kirjapilt W Eestis pelgalt seetõttu, et mõnes välisriigis kirjutatakse nime kohalikust

keeletraditsioonist lähtudes X.

KOHTU PÕHJENDUSED

35. Kaebaja jäi 16.02.2026 avalduses nõuete juurde Siseministeeriumi 17.07.2025 otsuse nr 1-

24/311 ja 12.09.2025 vaideotsuse nr 2-2/715-4 tühistamiseks, Siseministeeriumi kohustamiseks

vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Samas tõi kaebaja välja, et tema nime muutmisest keeldumine

5(8)

on õigusvastane, mistõttu tuleb haldusaktid tühistada. Nagu kohus selgitas 30.09.2025 määruses,

on tuvastamisnõue hõlmatud tühistamisnõudega, mistõttu puudub vajadus eraldiseisvalt

haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks. Samas eeldab kohus kaebaja seisukohast, et kaebaja ei

taotle õigusvastasuse tuvastamist, vaid leiab, et haldusaktid on õigusvastased. Kaebaja on esitanud

kohase kohustamisnõude, millega kohus nõustub (vt HKMS § 49 lg 1). Kohus hindab järgnevalt

vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust.

36. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas avalduse perekonnanime X saamiseks.

Esialgse kaebaja esitatud avalduse kohaselt taotles kaebaja oma vanaema perekonnanime, milleks

on Q (dtl 149). Lisaks esitas kaebaja koopia oma vanaema sünnitunnistusest, mis oli väljastatud

P.Q nimele (dtl 89). Kaebaja selgitas täiendavalt, et kuna vajalikud dokumendid ja tõendid

varasemate perekonnanimede kohta on raskesti kättesaadavad ja nende hankimine kujuneks

ebaproportsionaalselt keerukaks, soovib ta perekonnanime vahetada isiklikel põhjustel, sest nimi X

meeldib talle ja peegeldab tema identiteeti ning kultuurilist kuuluvust paremini kui praegune nimi

(dtl 63). Vastustaja jättis kaebaja taotluse rahuldamata, kuna uueks perekonnanimeks ei või olla

nimi, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava

kirjapildi või häälduse tõttu. Samuti jäeti rakendamata NS § 17¹ lg-s 4 sätestatud erand, kuna

perekonnanimi X ei ole vastavuses venekeelse ega valgevenekeelse nimetraditsiooniga (dtl 38).

37. HKMS § 158 lg 3 järgi kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu

õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust

haldusorgani eest. Kaalutlusotsuseid kontrollitakse üldjuhul mõõdukalt intensiivse ratsionaalsuse

testi abil. See seisneb ennekõike kaalutlusreeglite järgimise kontrollis, õiguste piiramise korral ka

kolmeastmelise proportsionaalsuse testi (sobivus, vajalikkus, mõõdukus) tegemises (HMS § 4 lg 2,

HKMS § 158 lg 3 esimene lause; Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus haldusasjas nr 3-

20-1198, p 13).

38. Kaebaja taotlus jäeti rahuldamata NS § 17¹ lg 3 p 1 ja lg 4 alusel. Nimetatud sätete järgi ei või

isikule uue perekonnanime andmisel käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel uueks perekonnanimeks

olla nimi, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava

kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu. Paragrahvi lõikes 3 sätestatust võib

teha erandi, kui perekonnanime muutjal on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või

usu tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.

39. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et perekonnanimi X ei ole eksitav, solvav ega avalikku

korda riivav. Samuti ei vaielda selle üle, et täht y kuulub eesti tähestikku, kuid on võõrtäht, st on

ladina kirja täht, mida ei kasutata oma - ja võõrsõnades, vaid eestikeelses tekstis kasutatavates

võõrkeelsetes nimedes ja sõnades. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsused on õigusvastased, kuna

nimi X kajastab kaebaja enesemääratlust, rahvuslikku päritolu ja kultuurilist kuuluvust ning toetab

identiteedi järjepidevust. Kaebaja ei nõustunud teiste vastustaja pakutud nimevariantidega, sh

nimega W.

40. Vaidlust ei saa olla selles, et Q perekonnanime meessoost vorm kirjutatakse vene või valgevene

keeles D (vt ka sünnitunnistust dtl 89). NS § 5 lg 1 kohaselt kasutatakse isikunime kirjutamisel

eesti-ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede

ümberkirjutusreegleid. Vabariigi Valitsuse 18.03.2005 määrusega nr 61 kinnitatud „Isikunime

andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete

isikunimede ümberkirjutusreeglid“ § 41 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister võib

käskkirjaga heaks kiita isikunime ümberkirjutamisel kohaldatava isikunime keelelise päritolu

mõttes lähteriigis ametlikult kehtiva tähetabeli, mida kohaldatakse isiku taotluse alusel isikunime

6(8)

ümberkirjutamisel. Määruse lisa 2 kohaselt ei kasutata tähte y ühegi tähe asemel (Vene nimede

transkribeerimine Eesti dokumentides). Lisa 3 järgi kasutatakse tähte y tähe ы asemel (Vene

nimede translitereerimine Eesti dokumentides). Lisa 10 järgi ei kasutata ühegi tähe asemel tähte y

tähte (Valgevene nimede transkribeerimine Eesti dokumentides). Ka siseministri kehtestatud

20.06.2016 käskkirja nr 1-3/93 „Tähetabelite heakskiitmine“ lisa 4 kohaselt kasutatakse tähe й

asemel tähte i. Seega on õigus vastustajal, et perekonnanime D ei saa Eestis kirjutada X kujul.

Nimetatud sätete järgi on võimalikud nimekujud Q, Y või C. Kui ladinapärane nimekuju X

kirjutatakse ümber vene tähtedega, saadakse tulemuseks G ning selle tagasi ladina tähestikku

ümberkirjutamisel on tulemuseks nimekuju F, sest ümberkirjutustabelite kohaselt asendatakse täht

y tähega õ. Ka Eesti Keele Instituudi esindaja märkis, et nimi X ei tulene ühestki kehtivast

tähetabelist (vene-eesti, vene-ladina, valgevene-ladina), seetõttu ei vasta ta kummagi keele

kasutusele (dtl 98).

41. Kaebaja tugines rahvusvahelisele elukorraldusele kui uue perekonnanime andmise mõjuvale

põhjusele alles vaides (dtl 33). Haldusmenetluse seaduse § 83 lg 1 kohaselt kontrollitakse vaiet

läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. Seega on õigus vastustajal, et

vaidemenetluses ei saa hinnata uue perekonnanime andmise võimalusi põhjustel, mida algses

taotluses ei olnud esitatud.

42. Kaebaja soovib nimekuju Xt, kuna on varasemalt töötanud Rootsis ning võib sinna tulevikus

naasta ning talle on oluline, et tema perekonnanimi oleks rahvusvaheliselt/inglise keelselt hääldatav

ning toetaks tema kultuurilist järjepidevust (dtl 33). Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seadusega tunnistati kehtetuks NS § 18 ning selle lg 2 p-s 1 nimetatud erand (mõjuvateks

põhjusteks käesoleva paragrahvi lõike 1 mõttes on juhud, kui avalduse esitajal on oma

kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse

nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav) sätestati teises sõnastuses NS §-s 171 lg-s 4.

Seaduse eelnõu (531 SE) seletuskirjas on selgitatud, et nimetatud säte välistab avatud loeteluna ka

muude põhjuste arvestamise isikule uue perekonnanime andmise piirangute kohaldamisel. Selline

regulatsioon välistab ka praktikas tekkinud juhtumid, kus isik soovib muuta oma perekonnanime n-

ö välisriigipäraseks põhjusel, et ta soovib selles riigis tööle või õppima asuda, sest niisuguse uue

nimega on see tal lihtsam ja perekonnaseisuasutusel puudub ühene alus keelduva otsuse

tegemiseks.

43. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole põhjendanud X nime kasutamise vajadust seoses

rahvusvahelise kontekstiga, millega vastustaja oleks pidanud haldusmenetluses või

vaidemenetluses arvestama. Kaebaja ei ole väitnud, et näiteks tema praeguse nime kasutamine oli

raskendatud arvestades, et ta töötas pika aja vältel Rootsis. Seega puudub põhjendus, miks W nime

kasutamine oleks keerulisem võrreldes Xga. Lisaks on kohus ühel meelel vastustajaga selles, et

välisriikides kasutatakse kirjapilti X lähtudes kohalikust keeletraditsioonist. Eestis puudub selleks

õiguslik alus. Kohane on võrdlus Venemaa helilooja nimega, kus eesti keeles kirjutatakse Pjotr

Tšaikovski,

kuid inglise keeles kasutatakse kirjapilti Pyotr Tchaikovsky.

Samas kaebaja on

väljatoonud nime (TTT), kus on kasutatud eesnimes võõrtähti, mistõttu vastav näide ei ole

asjakohane. Nimeseadus ei keela kasutada nimedes võõrtähti. Kuivõrd kaebaja nime puhul tuli

vastustajal kasutada soovitud nime transliteratsiooni, ei saa samastada olukorraga, kus taotletud on

vabalt valitud nime. Kohtule ei nähtu, et kaebaja õigusi rikutakse PS §-st 12 tulenevat võrdse

kohtlemise põhimõtet.

44. Vastustaja tõi kohtumenetluses välja viite Rahvusvahelise Lennundusorganisatsiooni

dokumendile Doc 9303 (International Civil Aviation Organization; ICAO), mis reguleerib

reisidokumentides kasutatavat tehnilist esitust, mis ei kinnita kaebaja väidet, mille kohaselt

idaslaavi (vene, valgevene) nimede rahvusvaheline traditsioon kasutab lõppu -y. Kuivõrd

7(8)

vaidlustatud haldusaktides ei olnud nimetatud standardile tuginetud, ei hinda kohus kaebaja väidet,

et tegemist ei ole õiguspärase õigusliku alusega.

45. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmine ei ole vastuolus PS §-ga 19. Vastavalt PS § 11-le tohib

põhiõigusi, sealhulgas vaba eneseteostuse õigust (§ 19), piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. PS

kommenteeritud väljaanne põhistab, et koostoimes PS preambuliga, on riigi eesmärgiks eesti

rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, ja arvestades, et eesti keel on eesti rahvuse ja

kultuuri oluline komponent.1 Seega oli õigustatud kaebaja eneseteostuse õiguse riive.

46. Kohus ei hinda, millisel õiguslikul alusel on kolmandatele isikutele antud nimi, mis sisaldab y

tähte (vt HKMS § 44 lg 1). Ka vastava statistika väljanõudmine ei ole asjakohane. Kohus hindas

üksnes kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ning leidis, et kaebaja õigusi ei ole rikutud.

47. Kaebaja viidatud EIK seisukohad asjades Burghartz vs Šveits (22.02.1994 otsus nr 16213/90)

ja Guillot vs Prantsusmaa (24.10.1993 otsus nr 22500/93) ei ole asjakohased ning ei seondu

praeguse vaidlusega. Esimeses kohtuasjas leiti, et meeste ja naiste erinev kohtlemine abikaasade

perekonnanime valikul ei olnud objektiivselt põhjendatud. EIK lahendis Guillot vs Prantsusmaa

leiti, et isiku nimi kuulub EIÕK artikli 8 kaitsealasse, kuid riigil on nimede reguleerimisel lai

kaalutlusruum. Lapse huvide kaitseks ja nimetraditsioonide säilitamiseks kehtestatud piirangud ei

olnud kohtu arvates ebaproportsionaalsed ning seetõttu artikli 8 rikkumist ei tuvastatud.

48. Vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ning kohus ei tühista neid. Kuivõrd kohus ei rahulda

tühistamisnõuet, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue.

49. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja esitas

taotluse kaebajalt menetluskulude 3826,02 euro väljamõistmiseks. Pikaajalise kohtupraktika

kohaselt ei ole haldusorganil halduskohtumenetluses keelatud kasutada välist õigusabi, kuid välise

õigusabi kulud mõistetakse kaebajalt haldusorgani kasuks välja üksnes siis, kui kohtuasi väljub

haldusorgani põhitegevuse raamidest. Haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest

tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada põhitegevuse raamidest väljuvaks (vt Riigikohtu 01.04.2021

otsus nr 3-18-1442, p 32; 24.03.2021 otsus nr 3-18-687, p 24). Vaidlus ei välju vastustaja

põhitegevuse raamest, mistõttu ei ole alust hüvitada vastustaja õigusabikulusid. Seega jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS

8(8)