2-26-6222/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-6222

Tsiviilasi

C.D R. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik C.D (isikukood XXX; elukoht XXX,

xxxxxxxxxxx; e-post XXX; telefon xxxxxxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

07.04.2026

RESOLUTSIOON

1. Võtta C.D R. maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Rahuldada C.D R. maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja C.D R. pankrot 09. aprillil

2026 kell 10.00 ja algatada C.D R. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tarmo Villman (ik xxxxxxxx,

Keskväljak 4-308, Jõhvi 41533, e-post: tarmo.villman@gmail.com; tarmo villman@mail.ee

telefon 5297927, 3370038).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27. aprill 2026 kell 15.00 (asukohas

Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, XXX, Tartu, saal 262).

5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude

mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel

nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes

edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

7. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 9. aprillil 2027. Aruanne ja aruande

lisad esitada kohtule eraldi menetlusdokumentidena.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet

usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

9. Jätta menetluskulud C.D R. kanda.

10. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

ASJAOLUD

1. C.D (avaldaja/võlgnik) esitas 18.03.2026 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

ja 29.03.2026 selle täienduse.

Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline ning tal on üks ülalpeetav. Võlgnik on töötu ja töötuna

arvel. Avaldaja sissetulekukus on sotsiaaltoetused summas 520 eurot. Igakuised väljaminekud on

430 eurot, millest kulutused toidule 300 eurot, kulutused riietele, jalanõudele 80 eurot ja

sidekulud 50 eurot. Kohustusi on avaldajal 13 213,98 eurot. Võlgnik taotleb pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Selgituse kohaselt on maksejõuetus tekkinud mitmete eluliste asjaolude koosmõjul. Võlgniku

sissetulek on olnud ebastabiilne ja ebapiisav igapäevaste kulude katmiseks, sealhulgas eluaseme,

toidu ja lapsega seotud kulutuste jaoks. Võlgnik on olnud olukorras, kus on pidanud toetuma

toimetulekutoetusele, mis näitab, et võlgniku rahaline seis on olnud väga piiratud. Lisaks on

võlgnikul tekkinud kohustused, mille täitmine on osutunud sissetulekut arvestades üle jõu

käivaks. Igakuised kulud ületavad reaalseid võimalusi ning võlgnikul ei ole võimalik kõiki

kohustusi tähtaegselt täita. Hoolimata püüdlustest oma olukorda parandada, ei ole võlgnik

suutnud saavutada sellist sissetulekut, mis võimaldaks võlgnevusi vähendada. Võlgniku

majanduslik olukord ei ole ajutine, vaid püsiv, kuna puuduvad piisavad ressursid ja võimalused

olukorra kiireks parandamiseks. Seetõttu ei ole võlgnikul võimalik oma kohustusi täita ilma

maksejõuetusmenetluseta. Võlgnik plaanib otsida tööd ja parandada oma majanduslikku

olukorda. Samuti jätkab suhtlemist sotsiaalteenuste saamiseks elukoha ja toimetuleku osas.

Hetkel ainuke maksekohustus on elatusvõlgnevus lapse isale, mida maksab töövõimetoetusest.

2. Kohus kuulas võlgniku ära 07.04.2026 istungil, kus võlgnik avaldas, et elab hetkel sõbranna

juures ning avalduses märgitud aadress on õe oma. Võlgnikul on keskharidus ja on töötuna arvel,

kuid töötukassalt raha ei saa, küll aga on plaanis sealt koolitusi võtta. Saab 80 eurot lastetoetust

ning 440 eurot töövõimetoetust. Avaldaja jäi oma avalduse juurde. Kohus selgitas

menetluskorda.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et C.D R. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FIMS) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FIMS § 14 lg-s 1

sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu

poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (13 213,98 eurot)

ületavad tema võime oma vara arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja

jooksul rahuldamiseks.

5. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS mõttes.

Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust,

kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu,

et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda

arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt

PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel

kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tarmo Villman, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

7. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui

kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

8. FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172,

381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

9. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus,

võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib

jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on

seisukohal, et Tarmo Villman on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi

võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel,

eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus

kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 9.04.2027. Aruanne ning

aruande lisad esitada kohtule eraldi menetlusdokumentidena.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

kohtunik