3-24-398/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

09.04.2026, Tartu

Haldusasja number

3-24-398

Haldusasi

X.X. kaebus Eesti Töötukassa 12.12.2023. a otsuse nr

TVT-21038378-2 ja 06.02.2024. a vaideotsuse nr

VO/23/3516 tühistamiseks ning töövõimetoetuse

tagantjärele maksmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.09.2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Eesti Töötukassa

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

2. Asendada avaldatavas määruses X.X. nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 23.11.2023 Eesti Töötukassale taotluse ajavahemiku 07.03.2018-18.02.2019

eest töövõimetoetuse tagantjärele maksmiseks. Taotluse kohaselt peatati 2017. a talle

töövõimetoetuse maksmine, sest ta peeti kriminaalasja nr 1-17-11825 raames 06.09.2017

kahtlustatavana kinni. Ta oli vahi all kuni 18.02.2019, mil Viru Maakohus ta vahi alt vabastas.

Tema suhtes alustati psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlust ning kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 395¹ lg 6 kohaselt ei tohi psühhiaatrilise sundravi kohaldamise

menetlusele allutatud isik olla vahistatud üle 6 kuu. Seega oli õiguslik alus vahi all

hoidmiseks kuni 06.03.2018 ning alates 07.03.2018 kuni vahi alt vabastamiseni 18.02.2019 on

tal seaduslik õigus töövõimetoetuse saamiseks.

2. Eesti Töötukassa jättis 12.12.2023. a otsusega nr TVT-21038378-2 X.X. taotluse

rahuldamata, kuna X.X. viibis 06.09.2017-18.02.2019 vahi all Viru Vanglas. Tulenevalt

töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg-st 6 ei ole tal õigust eeltoodud perioodi eest

töövõimetoetust saada.

3. Eesti Töötukassa jättis 06.02.2024. a vaideotsusega nr VO/23/3516 X.X. vaide

Töötukassa 12.12.2023. a otsuse peale rahuldamata.

4. X.X. esitas 11.02.2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Eesti Töötukassa

12.12.2023. a otsuse ja 06.02.2024. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja hinnangul peab

Eesti Töötukassa talle tagantjärele töövõimetoetust maksma. Kaebaja väitel oli tema

vahistamine 07.03.2018-18.02.2019 õigusvastane, mis leidis kinnitust Viru Maakohtu

18.02.2019. a määrusega, millega ta vabastati vahi alt. Asjaolu, et kaebajat ei mõistetud

õigeks, ei oma tähtsust. Vastasel juhul on TVTS § 17 lg 4 põhiseadusvastane.

5. Tartu Halduskohus võttis 21.02.2024. a määrusega menetlusse kaebuse Eesti Töötukassa

12.12.2023. a otsuse ja 06.02.2024. a vaideotsuse tühistamiseks ning kohustamiseks maksta

kaebajale 07.03.2018-18.02.2019 eest töövõimetoetust tagantjärele.

6. Eesti Töötukassa palus 22.03.2024. a vastuses jätta kaebus rahuldamata.

7. Tartu Halduskohus jättis 30.09.2025. a otsusega kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused:

1) Viru Maakohtu 18.02.2019. a määrusega kriminaalasjas nr 1-17-11825 ei tühistatud

tõkendi kohaldamist tagasiulatuvalt, vaid määruse tegemise hetkest. Seega on ebaõige kaebaja

lähenemine, et maakohtu 18.02.2019. a määruse tulemusena on kaebaja vahistamine

07.03.2018-18.02.2019 ebaseaduslik. Kaebaja vahistamine tugines sel ajavahemikul

kriminaalasjas nr 1-17-11825 tehtud Viru Maakohtu määrustel, viimasena Viru Maakohtu

21.12.2018. a määrusel, mida ei ole tühistatud.

2) Vastustaja sai ja pidi töövõimetoetuse maksmisel ja hilisema tagantjärele maksmise

taotluse lahendamisel lähtuma asjaolust, et asjakohasel ajavahemikul oli kaebaja vahistatu

staatuses ja vastav märge oli kinnipeetavate registris. Viru Maakohtus mindi psühhiaatrilise

sundravi kohaldamise menetlusele üle 18.02.2019. a kohtuistungil ehk varasema vahistamise

ja selle pikendamise aluseks olnud määruste tegemise ajal ei olnud kaebaja psühhiaatrilise

sundravi menetlusele allutatud ja tema puhul ei saanud KrMS § 395¹ lg-s 6 sätestatud

piirangutest lähtuda. Seega ei oma kaebaja vahi all pidamise seaduslikkusele KrMS § 395¹ lg-

s 6 sätestatu mingit mõju. Küll pidi Viru Maakohus arvestama sellega eelnimetatud

menetlusele üle minnes, sest varasem vahistamine KrMS § 130 alusel arvestatakse KrMS §

395¹ lg 6 esimeses lauses sätestatud tähtaja hulka. Kaebajat ei mõistetud järgnevas

kohtumenetluses õigeks, vaid süüdi ja talle määrati Viru Maakohtu 04.08.2020. a otsusega

vanglakaristus, millest arvestati eelvangistuses, s.h praeguses asjas asjakohane ajavahemik,

oldud aeg karistuse hulka. Seega ei ole TVTS § 17 lg 4 eeldused täidetud ja kaebajale jäeti

põhjendatult töövõimetoetus 07.03.2018-18.02.2019 eest tagantjärele välja maksmata. Kuna

vaide esemeks olnud otsus on õiguspärane, ei ole alust ka vaideotsuse tühistamiseks.

3) TVTS § 12 lg 6 koostoimes TVTS § 17 lg-ga 4 ei ole vastuolus põhiseadusega (PS).

Kaebaja oli seaduslikult vahi all ja teda ei ole õigeks mõistetud, siis ei ole ta sarnases

olukorras TVTS § 17 lg-s 4 nimetatud isikuga. Lisaks tuleb arvestada töövõimetoetuse

määramise eesmärgiga. Kui isik kannab karistust või on vahistatu ja seeläbi sel ajal riigi

ülalpidamisel, siis ta kulutusi ise suures osas kandma ei pea. Sellises olukorras on

eesmärgipärane ja põhjendatud töövõimetoetuse saamise õigust piirata ajaks, mil isik viibib

vanglas.

8. Kaebaja esitas 05.10.2025 apellatsioonkaebuse, milles ta palus tühistada Tartu

Halduskohtu 30.09.2025. a otsus. Kaebaja väitel on kohtunik väljendanud asjas erapoolikust

ning jätnud tema seisukohtadele vastamata. Kaebaja arvates asjaolu, et vahistamise määrust ei

ole tühistatud, ei välista töövõimetoetuse maksmist.

9. Tartu Ringkonnakohus võttis 08.10.2025. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse

menetlusse.

10. Eesti Töötukassa palus 29.10.2025. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

11. Kaebaja märkis 01.03.2026. a seisukohas, et tal on õigus töövõimetoetusele, olenemata

sellest, et ta hiljem süüdi mõisteti ning TVTS § 17 lg 4 rikub PS § 12 põhimõtet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 190 kohaselt kui käesoleva seadustiku §

187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg-tes 4-7 sätestatut

arvestades läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul on analoogia korras võimalik pärast

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus jätta

apellatsioonkaebus läbi vaatamata ka HKMS § 187 lg 3¹ alusel, mille kohaselt

ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata

lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

HKMS § 133 lg 1 lause 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.

14. Tartu Halduskohus menetles käesolevas haldusasjas kaebaja kaebust Eesti Töötukassa

12.12.2023. a otsuse (kaebajal ei ole õigust saada töövõimetoetust 06.09.2017-18.02.2019

eest, mil ta viibis vahi all) ja 06.02.2024. a vaideotsuse tühistamise nõudes ning

töövõimetoetuse tagantjärele maksmiseks kohustamise nõudes. Ringkonnakohus leiab, et

haldusasja sisu arvestades saab käesolevat asja läbi vaadata lihtsustatud korras (HKMS § 133

lg 1).

15. TVTS § 12 lg 6 järgi ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes viibib vahi all. Tegemist

on imperatiivse töövõimetoetuse määramisest keeldumise alusega. TVTS § 17 lg 4 näeb

erandina ette, et kui isik on olnud vahi all, kuid ta mõistetakse õigeks, siis makstakse

töövõimetoetus vahi all viibimise aja eest tagantjärele. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust

selle üle, et kaebaja vahistati 06.09.2017 ja vabastati vahi alt 18.02.2019 (kriminaalasi nr

1-17-11825 ja sellele järgnenud kriminaalasi nr 1-20-5404 (ringkonnakohtu märkus:

halduskohus on otsuse p-des 11 ja 13 ebaõigesti märkinud kriminaalasja numbrina 1-20-

5454)). Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja mõisteti süüdi ja talle määrati Viru Maakohtu

04.08.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5404 vanglakaristus. Kaebaja arvates asjaolu,

et vahistamise määrust ei tühistatud, ei välista töövõimetoetuse maksmist. Kaebaja arusaam ei

ole õige. Kaebaja vahistamine tugines kriminaalasjas nr 1-17-11825 tehtud Viru Maakohtu

määrustele, viimasena maakohtu 21.12.2018. a määrusele. Viru Maakohtu 18.02.2019. a

määrusega ei tühistatud tõkendi kohaldamist tagasiulatuvalt, vaid tõkendi kohaldamist ei

jätkatud edaspidi. Seega leidis Eesti Töötukassa põhjendatult, et kaebajal ei olnud õigust

saada vahi all viibimise aja eest töövõimetoetust. Halduskohus on otsuses eeltoodut igati

põhjalikult käsitlenud. Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja apellatsioonkaebuse väited ei

kummuta halduskohtu seisukohta, et TVTS § 17 lg 4 eeldused ei ole täidetud ning kaebajale

on põhjendatult jäetud toimetulekutoetus 07.03.2018-18.02.2019 eest tagantjärele välja

maksmata.

16. Halduskohus on otsuses asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud seisukohta, et TVTS § 12

lg 6 koostoimes TVTS § 17 lg-ga 4 vastuolu PS-ga ei ole äratuntav. Ringkonnakohtu

hinnangul ei viita kaebaja apellatsioonkaebuses ega täiendavas seisukohas miski sellele, et

võiks esineda alus eeltoodud halduskohtu seisukoha muutmiseks.

17. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohtupraktikas on sarnase sisuga

kohtuasjades peetud kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks ja kaebuse rahuldamist

ebatõenäoliseks, mistõttu on kaebused tagastatud (vt nt TrtHKm 16.09.2025, 3-25-2790;

24.08.2024, 3-24-2375; 29.02.2024, 3-23-2463; 01.02.2019, 3-18-2322).

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita kaebaja apellatsioonkaebuses ega täiendavas

seisukohas väidetu halduskohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõigesti kohaldamisele või

kohtumenetluse normide olulisele rikkumisele (HKMS § 180 lg 1). Seega on ringkonnakohus

seisukohal, et käesoleva haldusasja asjaolusid ja ka kohtupraktikat arvestades on kaebaja

apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei

anna põhjust arvata, et apellatsioonimenetluse tulemusena oleks alust apellatsioonkaebus

rahuldada, mistõttu ei ole kohtumenetluse jätkamine otstarbekas. Ringkonnakohus leiab, et

käesolevas haldusasjas on täidetud HKMS § 187 lg 3¹ kohaldamise eeldused. Eeltoodust

tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3¹ alusel

koostoimes HKMS §-ga 190 läbi vaatamata.

19. Kaebaja väitel on kohtunik väljendanud asjas erapoolikust. Ringkonnakohus peab

vajalikuks selgitada, et üksnes asjaolust, et halduskohus ei teinud otsust kaebaja kasuks, ei saa

järeldada kohtu erapoolikust. Kaebaja väide on sisutu.

20. Kuna apellatsioonkaebuse esitamine oli riigilõivuvaba, siis riigilõivu tagastamise

küsimust seoses apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisega ei tõusetu.

21. Ringkonnakohus peab isikuandmete kaitseks vajalikuks asendada kohtuotsuse

avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)