2-26-2510/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-26-2510

Kohtuasi

R H maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): R H (isikukood XXX)

Usaldusisik: Tarmo Villman

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku R H maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja R H pankrot 9. aprillil 2026 kell 10.00 ning algatada R H kohustustest

vabastamise menetlus.

3. Nimetada R H pankrotihalduriks Tarmo Villman (aadress: Keskväljak 4 – 308, 41533

Jõhvi; tel: XXX). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 6. mai 2026 kell 12.30.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi

ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks pankrotivara

nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud

hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise

tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste

täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik

isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

7. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja

2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei

saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule

üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast

pankrotimenetluse lõppemist.

9. Jätta menetluskulud R H kanda.

10. Määrata usaldusisiku Tarmo Villmani tasuks 886 eurot, millele lisandub käibemaks

212,64 eurot.

11. Anda R H menetlusabi usaldusisiku tasu 886 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu

212,64 eurot hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite

arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

12. Määruse resolutsiooni p-s 11 märgitud usaldusisiku tasu kanda M OÜ-le

(arvelduskonto nr XXX AS-is Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

13. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

14. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

15. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata resolutsiooni p 12

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või

Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

191 lg 1).

ASJAOLUD

1. R H (avaldaja, võlgnik) esitas 02.02.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles

jätab maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada.

Avalduse kohaselt on võlgnikul üks ülalpeetav. Võlgnikule eraldi vara ei kuulu. Võlgnikule kuulub

68/1112 mõttelist osa elamumaa asukohaga XXX kaasomandist. Võlgnikul puuduvad igakuised

sissetulekud, väljaminekud moodustavad kuni 350 eurot. Elab koos emaga, kes aitab kulusid katta.

Võlgnikul on kohustusi kokku 31 895,14 eurot.

Võlgnik on selgitanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olid ebaõnnestunud majanduslikud

otsused, sealhulgas laenukohustuste võtmine endisele elukaaslasele sõiduki ja muude esemete

soetamiseks. Samuti on võlgnik märkinud, et tal esineb hasartmängusõltuvus. Võlgniku sõnul

süvenesid majanduslikud raskused pärast tema venna surma, mille järel ta langes depressiooni.

2. Usaldusisik leidis, et pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamine on põhjendatud.

Usaldusisik märkis, et võlgniku avaldatu kohaselt on tal ühine majapidamine oma emaga, seetõttu

on elamiskulud väikesed ning esitatud andmete õigsuses ei ole alust kahelda. Võlgnikul on üks

ülalpeetav, kes elab võlgnikust lahus. Võlgnikule 68/1112 suurune mõtteline osa kinnisasjast

asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Tegu on kinnistuga, kus asub puukuur, mida kasutatakse

panipaigana. Kaasomandi osa ei oma hetkel rahalist väärtust.

Võlgniku nimele ei ole registreeritud kehtiva kandega sõidukeid, väikelaevu ega relvi. Äriregistrist

ei nähtu võlgnikul seoseid äriühingutega. Pensioniregistri andmetel on võlgnikul II pensionisamba

konto, mille saldo oli 12.02.2026 seisuga 0 eurot. III samba vara või vabatahtliku pensionifondi

olemasolu ei nähtu. Samuti puuduvad pangakontodel märkimisväärsed rahalised vahendid. Maksu-

ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnik alates 2023. aasta jaanuarist saanud Eestis maksustatavat tulu

ega ole töötamise registris vastavaid kandeid. Samas nähtub pangakonto väljavõttest regulaarne

töötasu laekumine välisriigist. Võlgniku selgituste kohaselt töötas ta Soomes, mida selgitavad ka

toetuste laekumised. Hilisemal perioodil kajastuvad kontol üksikud ülekanded lähedastelt ning

sularahasissemaksed. Võlgniku pangakonto väljavõttest ja avaldusest nähtub hasartmängusõltuvus,

mida on realiseeritud erinevates hasartmängukeskkondades alates vähemalt 2023. aastast. Samas on

võlgnik tõendanud, et ta on endale seadnud oktoobris 2025 mängupiirangu, mis kehtib kuni aprill

2026 ja võlgnik on kinnitanud, et ta pikendab seda. Võlgniku väitel on ta pidanud hetkel tegelema

oma ema hooldamisega, kes oma terviseprobleemide tõttu vajab tuge ja hoolitust.

Usaldusisik on kindlaks tehtud, et kohustusi on võlgnikul 29 896,51 eurot.

Võlgnik on omanud sõidukeid, mis on kõik müüdud kolmandatele isikutele või lammutatud, viimati

oli müük 2024. Samuti on võlgnik 2025 veebruaris võõrandanud korteriomandi aadressil XXX

(korter nr XXX) kolmandale isikule, kes ei ole lähikondne PankrS § 117 tähenduses.

Võlgniku elukohaks on XXX (registriosa nr XXX), mille omanikuks on võlgniku ema, kes on selle

korteriomandi võlgnikult omandanud 20.09.2024 kinketehinguga. Kuigi tehing võib olla tehtud

makseraskuste ajal ja olla põhimõtteliselt tagasivõidetav, ei ole kinnisasja tegelik tagasisaamine ega

rahalise nõude rahuldamine realistlik, arvestades võlgniku ema tervislikku ja varalist seisu ning

kinnistule seatud koormatisi.

Samuti nähtub võlgniku Swedbanki konto väljavõttest korduvalt ülekandeid Ille Altsaarele, sh

31.03.2023 ühekordne 2700 euro suurune makse ja hulgaliselt väiksemaid makseid. Tegemist on

võlgniku endise elukaaslasega ja lapse emaga, kellega suhe lõppes 2025 aasta lõpuga. Eeldatavalt

need maksed ei ole tagasivõidetavad, kuna nimetatud isik moodustas võlgnikuga ühise

majapidamise.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuna tal puudub hetkel sissetulek ning

olemasolev vara on vähese väärtusega ega kata ligikaudu 30 000 euro suuruseid kohustusi.

Maksejõuetuse põhjuseks on ebaõnnestunud majanduslikud otsused, laenukohustuste võtmine ning

hasartmängusõltuvus, millele viitavad ka pangakonto väljavõtted. Arvestades võlgniku

majanduslikku olukorda ei ole võlgade ümberkujundamine realistlik.

3. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 31. märtsil 2026.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse

(PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest

vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise

menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

6. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses

ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et

ta on maksejõuetu.

7. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (29

896,51 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim

menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik

ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on jätnud

maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. Seetõttu kuulutab kohus pankroti välja koos

kohustustest vabastamise menetluse algatamisega (FIMS § 45 lg 2). Seda toetas ka usaldusisik.

Kohus ei ole tuvastanud FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks. Kohus veendus 31. märtsi 2026 istungil, et võlgnik on motiveeritud

kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi täitma. Võlgnik selgitas, et tal tuleb

ajutiselt aidata oma ema, kuid ta kinnitas, et kavatseb esimesel võimalusel tööle naasta. Võlgnik on

suhelnud oma tööandjaga, kelle juures on töötanud ligikaudu viimased kümme aastat, ning tööandja

on kinnitanud, et lähiajal on võimalik tööd pakkuda. Samuti selgitas võlgnik seoses

hasartmängusõltuvusega, et kavatseb kehtestada endale hasartmängukeelu viieks aastaks. Kohus

selgitas istungil võlgnikule tema kohustusi.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 12), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada

kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme

aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (üle jõu käivate laenude võtmine) PankrS § 22

lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

8. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tarmo Villmani, kes on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg-te 1 ja 3 kohaselt, kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

9. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 6. mai 2026 kell 12.30

(PankrS § 78 lg 1).

10. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS

§ 18 lg 4 ja PankrS § 33).

11. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 886 eurot (lisandub käibemaks).

11.1.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lg 2 teise lause kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise

halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja

vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise

lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

11.2.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg,

ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

11.3.

Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise

riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute

katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt

hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot.

Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile

riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm

08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi

vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab

riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb

põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii

võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku

kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu

hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot, millele lisandub

käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi.

11.4.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 16 tundi. Arvestades

avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja

võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust

ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna

vajalik ja põhjendatud.

Kuivõrd põhjendatud töötunde on 16 ning esitatud on menetlusabi taotlus, siis tuleb usaldusisikule

riigi arvelt hüvitada tasu kohaldades tunnitasu määra 66 eurot.

Arvestuslik usaldusisiku tasu suurus, mis katab ka kõik kulud, on eeltoodud tööajast ja tunnitasust

tulenevalt 1056 eurot (16*66), millele lisandub 24% käibemaks. Kuna usaldusisik aga taotleb

võlgnikule menetlusabi andmist, siis usaldusisik taotleb tasu määramist summas 886 eurot + 24%

käibemaks, mis ei ületa PankrS § 23 lg-s 4 nimetatud piirmäära. Järelikult kuulub kogu põhjendatud

tasu hüvitamisele riigi arvelt.

11.5.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul,

kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja OÜ-le M (registrikood XXX), mille kaudu ta

tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (XXX).

12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus

võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi

nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme

aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse

algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja

võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest

vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete

osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb

panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude

tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või

usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)