2-25-18981/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-18981

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-18981

Tsiviilasi

I.W maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik I.W (ik XXX; elukoht XXX-i, XXX; tel XXX;

e-post XXX), esindaja Ülle Koppel, e-post XXX

usaldusisik V.T (ik XXX;; tel XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja I.W (isikukood XXX; elukoht XXX-i, XXX) pankrot kell 15.00 ja

algatada I.W kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisik V.T töötasu suuruseks 880 eurot, millele lisandub käibemaks

211,20 eurot, kokku 1091,20 eurot.

3. Välja mõista usaldusisiku tasu 880 eurot, millele lisandub käibemaks 211,20 eurot,

kokku 1091,20 eurot, CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721, KMKR EE101555577,

Swedbank AS arvelduskonto nr EE312200221055387366) I.W pankrotivarast.

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes V.T (isikukood XXX; CiviLex

OÜ, Soola 3, IV korrus, 51013 Tartu; tel 740 7662, 504 6694; e-post XXX).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 27. aprillil 2026

kell 10.00 Kalevi 1 Tartu kohtumaja saalis nr 215. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise

soovist teatada Tartu Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist.

6. Kohustada I.W-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 27. aprillil 2026

kell 10.00 ja vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed tema vara, võlgade ja

majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud

nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku

vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja

esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos

nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse (PankrS) § 1002 lg-s 1

sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara-

ja võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise

üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 8. aprillil

2027.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1–2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui

neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata

sissenõuet võlgniku varale.

11. Jätta menetluskulud I.W kanda.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on

kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art

19 alusel.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS

§ 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse

Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates.

Asjaolud

1. I.W (avaldaja/võlgnik) esitas 09.11.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-18981), milles taotles enda suhtes pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse täiendus esitati

19.12.2025.

Avalduse kohaselt on avaldaja lahutatud 13.11.2019 Soomes (Eesti rahvastikuregistri

andmetel on avaldaja abielus). Avaldajal on kaks alaealist ülalpeetavat I.W, sünd XXX, ja I.W,

sünd XXX, kes ei ela koos võlgnikuga. Avaldaja töötab alates 28.10.2025 XXX-s

ekskavaatorijuhina ja tema sissetulekuks saab olema töötasu 2000 eurot. Avalduse esitamise

hetkel sai avaldaja töötutoetust 357 eurot. Igakuised väljaminekud on 357 eurot:

eluasemekulud keskmiselt 143 eurot, kulutused toidule 100 eurot, kulutused transpordile 30

eurot ja sidekulud 84 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduauto Volvo XC60 registreerimisnumbriga

XXX (11.04.2012), hinnangulise väärtusega 2500 eurot, ja paadikäru Respo

registreerimisnumbriga XXX (11.07.2024), hinnangulise väärtusega 500 eurot. Kontode jääk

on kokku 67,10 eurot. Võlgnik selgitas, et makseraskused tekkisid peale Eestisse

tagasikolimist 2021. aastal. Avaldaja hakkas kiirlaenu võtma auto ostmiseks ja Soomes

tekkinud võlgade tasumiseks. Pärast vanade laenude tasumiseks uute kiirlaenude võtmist

2024. aastal sattus võlgnik makseraskustesse. 2025. aastal sattus avaldaja ka

investeerimispettuse ohvriks ja kaotas 5000 eurot. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku kohustuste suuruseks on

vähemalt 63 058,08 eurot.

2. Kohus võttis 02.02.2026 määrusega I.W maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas

tema usaldusisikuks V.T , peatas I.W vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu

sundtäitmise ja kohtumenetlused tsiviilasjades nr 2-25-125633, 2-25-125634 ja 2-25-20847,

milles on I.W vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, kuni pankroti

väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. I.W-l keelati ilma usaldusisiku nõusolekuta

vara käsutada (käsutuskeeld). Kohus kohustas usaldusisikut hiljemalt 04.03.2026 kohtule

esitama FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku

varalisele seisundile ning makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule.

3. Usaldusisik esitas 17.02.2026 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning

arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi

valiku kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtu põhjendused

4. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja

kohustuste ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Võlgniku varaline seisund

Võlgnik on rahvastikuregistri kohaselt abielus, kuid võlgnik on selgitanud, et abielu on

lahutatud 2019. aastal Soomes (Eestis on lahutus registreerimata).

Talle kuulub ühisomandina mootorsõiduk Volvo V XC60 (2012) registreerimisnumbriga XXX

ligikaudse väärtusega 7000 eurot (seatud registerpant Primero Finance OÜ kasuks – nõude

suurus 3839 eurot).

Isiku kuusissetulek töötasu näol (XXX) on 2411,46 eurot (neto).

Revolut pangakonto jääk on 1944,47 eurot ning teiste kontode jääk kokku on 0,74 eurot.

Võlgniku kohustused

Kohustused on kuuele võlausaldajale kokku vähemalt 73 261,84 eurot. Nõuete hulka ei ole

arvestatud eluasemelaenu jääki, sest võlgnevus puudub ja võlgnik ei ole laenu põhitaotleja.

Pankroti väljakuulutamisel saab võlausaldaja esitada võlgniku vastu tingimusliku nõude

laenujäägi osas. Kogunõuded muutuvad, kui võlausaldajad esitavad sissenõutavaks muutunud

põhinõuetele lisaks kõrvalnõuded (viivis).

Võlgniku jooksvad kulutused kuus on suuremad kui 357 eurot, sest maksejõuetusavaldus oli

esitatud ajal, mil võlgnik oli töötu. Võlgnik on hõivatud tööga alates 2025 novembrist.

Isikul on kaks alaealist ülalpeetavat (sünd 2009 ja 2011). Võlgnik on selgitanud, et ta teeb

lastele ülekandeid vastavalt oma võimalustele (kontolt on nähtav, et tegelikult on lastele

ülekandeid väikeses määras, s.o 50 – 100 eurot). Seaduse kohaselt oleks võlgnikul kohustus

tasuda ülalpeetavatele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 2 kohaselt 295 eurot kuus.

Hinnang võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta

Võlgnikule kuulub registri kohaselt mootorsõiduk, mille turuväärtus on umbes 6000 – 8000

eurot, arvestades sõiduki läbisõitu ning seisukorda.

Võlgniku elukoha korteriomandi omanikuks on kinnistusraamatu kohaselt I. K. (isikukood

XXX). Võlgnik on AS LHV Pank kinnitusel kaastaotlejaks eluasemelaenulepingule, kuid

puuduvad andmed põhitaotleja ja kinnisasja asukoha kohta.

Kuigi võlgniku sissetulek on võrreldes üldise tasemega üle keskmise, siis arvestades kõikide

kohustuste suurust, ei ole võimalik neid tasuda lühikese perioodi jooksul. Samuti ei võimalda

vara müük kohustuste täitmist. Arvestades eeltoodut, on võlgnik muutunud alaliselt

maksejõuetuks.

Maksejõuetuse põhjused

Võlgniku vastu esitatud nõuete aluseks on tarbijakrediidilepingud. Maksu- ja Tolliametile

esitatud tuludeklaratsioonide kohaselt on võlgniku kolme viimase aasta deklareeritud tulu

olnud alljärgnev: 1) 2022 tulu (neto) 18 748,37 eurot (1562,36 €/kuus); 2) 2023 tulu (neto) 19

805,11 eurot (1650,42 €/kuus); 3) 2024 tulu (neto) 24 601,78 eurot (2050,14 €/kuus). Võlgnik

on selgitanud, et ta hakkas kiirlaenu võtma 2021 kõigepealt LHV-st auto ostmiseks (auto ostis

LHV laenu eest 2023). Edasi hakkas 2024 võtma teisi kiirlaene eelmiste laenude tasumiseks.

2025 sattus isik investeerimispettuse ohvriks ja kaotas 5000 eurot.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik elanud üle oma võimete alates 2021. aastast. Kuigi tema

sissetulek oli piisav, siis võlgnikul puudus finantsdistsipliin, mille abil oleks ta saanud oma

tuluga kõik kohustused kontrolli all hoida. Kontolt nähtub, et mitmeid kordi päevas toimuvad

väikeülekanded mitmetes kauplustes, söögikohtades ja tanklates. Lisaks võttis võlgnik välja

piisaval hulgal sularaha. Võlgnikul puudus oma tegelike kulutuste osas ülevaade, mistõttu

hakkasid tekkima võlgnevused laenulepingute tasumisel. Samuti on tähelepanuväärne, et oma

lastele teeb võlgnik ülekandeid väga väikestes summades. Arvestades kõike eeltoodut, on

võlgnik võtnud laenusid järelemõtlematult ning arvestamata tagajärgi. Kuna ta on saanud

piisavalt suures ulatuses tulu, siis ei ole usaldusisik kindlal veendumusel, et võlausaldajad

oleksid rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuigi pangakonto väljavõttelt on

näha, et võlgniku tegelikud väljaminekud ületasid sissetulekut, seda aga seetõttu, et võlgniku

tarbimisharjumused ja kulutused ületasid tema sissetulekut.

Maksejõuetuse põhjuseks on pigem võlgniku halb finantsdistsipliin ja ülemäärased kulutused

ning mitme aasta jooksul üle oma võimete elamine. Laenud on võetud ilma oma tegelikku

maksevõimet arvestamata. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja pankrot ja algatada

kohustustest

vabastamise

menetlus.

Puuduvad

võimalused

alternatiivse

maksejõuetusmenetluse läbiviimiseks. Võlgnik on prognoosinud oma panuseks 300 – 350

eurot kuus.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku varaks igakuine sissetulek üle 2000 euro ja

ühisomandis mootorsõiduk (väärtus 6000 – 8000 eurot). Võlgniku teadaolevate kohustuste

maht on seejuures vähemalt 73 261,84 eurot. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise

katteallikaid peale töötasu, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väikese osa tema vastu

suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade

ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

6. Kohus, vaadanud I.W maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse

tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS

§-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel

kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg

1 p 3). TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks V.T , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

8. Kohus kohustab I.W-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma PankrS §

86 lg 1 alusel võlgniku vande.

9. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk

on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

(FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

10. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.

FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et V.T on vajalike

erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest

isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui

aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 08.04.2027.

Usaldusisiku tasu

11. FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (PankrS § 23 lg 2). Usaldusisiku tasu katab ka

usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud

ja riigisisesed reisikulud (FIMS § 54 lg 5). Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 13

tundi 20 minutit tunnitasuga 66 eurot. Usaldusisik on palunud kohtul tasu suuruseks määrata

880 eurot, millele lisandub käibemaks 211,20 eurot, s.o kokku 1091,20 eurot, kuivõrd büroo,

mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses

(PankrS § 65 lg 11).

Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega ja esitatud taotlust arvestades tuleb kohtu

hinnangul V.T-le tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 880 eurot, millele

lisandub käibemaks 211,20 eurot, kokku 1091,20 eurot. Võlgnik saab igakuist töötasu, mille

arvel on võimalik usaldusisiku tasu hüvitamine. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o XXX-le.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik