2-26-3894/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-26-3894

Kohtuasi

G.Z-i hagi J.D vastu elatise väljamõistmiseks

U.U hagi J.D vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: G.Z (isikukood XXX)

Hageja II: U.U (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja M.H

Kostja J.D (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata G.Z-i hagi J.D vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Jätta menetlusse võtmata U.U hagi J.D vastu elatise väljamõistmiseks.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud

G.Z-i ja U.U

kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

1 (3)

ASJAOLUD

1. G.Z ja U.U (hagejad) esitasid Tartu Maakohtule hagiavalduse J.D vastu elatise

väljamõistmiseks.

2. Kohus määras 27.03.2026 hagejatele tähtaja hagi täpsustamiseks. Hagejatel tuli mh välja

tuua, mis ajast elatise välja mõistmist taotletakse.

3. Hagejad esitasid 02.04.2026 kohtule dokumendi pealkirjaga: taotlus riikliku

perelepitusteenuse määramiseks. Taotlus on ära täidetud. Selle taotluse lõppu märkisid

hagejad, et soovivad elatise välja mõistmist alates 04.09.2025. Sellest ajast alates on kostja

maksnud lastele 200 eurot kuus ja ostnud talveriideid 250 euro eest kuus.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejatel on võimalik esitada

kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus. Hagiavalduses peavad olema selgelt ja üheselt

mõistetavalt esitatud hagejate nõuded ning hagi aluseks olevad asjaolud. Elatise nõudmise

hagilt riigilõivu ei võeta.

5. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud

muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavaldus peab vastama

menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (TsMS §-d 334-340, 363-370).

TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks

menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus)

ja hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1

järgi ka menetletakse.

Hagiavalduses esineb mitmeid puudusi, mis takistavad asja sisulist menetlemist. Esmalt

märgib kohus, et hagejad on kohtule esitanud dokumendi pealkirjaga „taotlus riikliku

perelepitusteenuse määramiseks“. Kohus selgitab, et ülalpidamisasjas ei näe seadus ette

poolte suunamist riiklikule perelepitusteenusele ning kohus ei algata ega määra sellist teenust

elatisvaidluse raames. Seetõttu ei ole nimetatud taotlus käesolevas menetluses asjakohane.

Lisaks on hagejate esitatud nõuded ebaselged ja ebapiisavalt põhjendatud. Hagejad on

esitanud tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku eest 04.09.2025 kuni 17.02.2026, kuid ei ole

hagis ära näidanud selle perioodi eest nõutavat elatise konkreetset summat iga hageja osas ega

esitanud arvutusi, arvestades ka kostja tehtud makseid. Samuti puudub selgitus, millises

ulatuses on kostja tasumisi elatise katteks arvestatud. Kohus selgitab, et elatisnõude suuruse

määramine, sealhulgas tagasiulatuva elatise arvutamine, on hageja kohustus. Kohus ei arvuta

omal algatusel välja elatise summat ega täienda hagi aluseks olevaid andmeid. Selleks, et

kohus saaks nõuet sisuliselt hinnata, peab hagiavaldus sisaldama selget ja arusaadavat nõuet

ning selle aluseks olevaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse

2 (3)

menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Hagejatel on võimalik esitada

kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus, milles on välja toodud selged nõuded ja hagi aluseks

olevad asjaolud.

6. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hagejate kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui

kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejatele, et

hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejatelt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)