4-25-3719/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-25-3719

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2026, Narva kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-3719 (233025003221)

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Kohtuistungi sekretär

Ilona Pudova

Tõlk

Aleksander Minin

Väärteoasi

Vadim Kassatkini kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 26.09.2025 otsusele nr 2330,25,003221,

millega Vadim Kassatkini karistati karistusseadustiku

(KarS) § 203 lg 1 sätestatud rikkumise toimepanemise

eest KarS § 218 lg 1 alusel 43 trahviühikuga, s.o 344

eurot

Menetlusalune isik

Vadim

Kassatkin,

isikukood

37401072230;

määratlemata kodakondsus; elukoht XXX; töökoht

puudub

Kaitsja

vandeadvokaat Andrei Matvejev, Advokaadibüroo

Andrei Matvejev, Kulgu 4, Narva, e-post XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747,

asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn) Ida prefektuuri Narva

politseijaoskond (asukoht Vahtra tn 3, Narva linn)

Kohtuistungil osalenud isikud

kohtuvälise menetleja esindaja

Olga Timukova

menetlusalune isik

Vadim Kassatkin

kaitsja

Andrei Matvejev

tunnistaja

C.N

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, §-dest 133–134, 155–156

maakohus otsustas:

1. Jätta menetlusaluse isiku Vadim Kassatkini kaebus rahuldamata ning Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 26.09.2025 väärteomenetluse

otsus nr 2330,25,003221 muutmata.

2. Kohtuvälise menetleja otsusega Vadim Kassatkinile KarS § 218 lg 1 järgi määratud

rahatrahv 344 eurot tasuda 45 päeva jooksul vaidlustatud otsuses märgitud

Rahandusministeeriumi arvelduskontole, märkides ära kohustusliku viitenumbri XXX.

4-25-3719

3. Valitud esindaja tasu 1054 eurot jätta Vadim Kassatkini enda kanda.

VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole 45 päeva jooksul arvates päevast, mil

kohtuotsus on tehtud kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks

(18.03.2026), tasunud rahatrahvi täies ulatuses, saadab kohtuväline menetleja kümne päeva

jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Eelnimetatud

tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Edasikaebekord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus

kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis ning e-

toimiku kaudu alates 8. aprillist 2026. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva

jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluskäik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III

uurija Olga Timukova koostas 29.08.2025. a väärteoprotokolli väärteoasjas nr

2330,25,003221 V. Kassatkini osas selle eest, et tema, 14.08.2025. a kell 15.12 XXX pani

toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mis seisnes selles, et V. Kassatkin viskas

kivi vastu sõiduki Porsche Cayenne registreerimismärgiga XXX esiklaasi, mille tulemusel

esiklaasil ning esikapotil on tekkinud mõlk. Oma tegevusega isik pani toime varavastase

süüteo väheväärtusliku asja suhtes ning tekkis materiaalne kahju sõiduki omanikule C.N-ile

summas 300 eurot. Nimetatud tegevusega rikkus V. Kassatkin väärteoprotokolli kohaselt

KarS § 203 lg 1, pannes sellega toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III

uurija Aljona Denissova poolt 26.09.2025. a koostatud väärteootsusega karistati V. Kassatkini

nimetatud rikkumise eest KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 43 trahviühiku ulatuses, s.o

summas 344 eurot.

3. Viru Maakohtule 13.10.2025 esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja kaitsja Politsei- ja

Piirivalveameti 26.09.2025. a otsuse nr 2330,25,003221 tühistamist ja väärteomenetluse

lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja seisukohal on süüteo kvalifikatsioon ebaselge

ja otsuses nimetatud tõendid tegu ei kinnita. Kokkuvõtvalt teokirjeldus on ebapiisav koosseisu

tuvastamiseks või alternatiivselt ei vasta koosseisu tunnustele. Ebaselge on ka kahjusumma

määramise põhjendus. Koosseisulised asjaolud (vara kahjustamine ja kahju) ei ole tõendatud;

väärteoprotokolli ja otsuse sisunõuded (VTMS § 69) on täitmata, sh puudub kahju tõend;

videolõik ei kinnita teokirjeldust. VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse väärteomenetlus siis,

kui teos puuduvad väärteo tunnused. Väärteokoosseisu tunnuste tuvastamine isiku käitumises

eeldab menetleja kontrolli, kas teo asjaolud vastavad süüteokoosseisu kirjeldusele (vt nt

RKKKo 3-1-1-66-08, p 11). Samuti on väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1

järgi vältimatu siis, kui väärteoprotokoll või kiirmenetluse otsus on koostatud nii puudulikult,

et see ei võimalda menetlusalusel isikul enda kaitseõigust teostada ja kohtul tegu talle

4-25-3719

omistada (vt nt RKKKo 3-1-1-34-14, p-d 9, 15 ja 17). Kaebaja seisukohal esinevad mõlemad

menetluse lõpetamise põhjendused.

Kohtuistung 16.03.2026

4. Kohtuistungil märkis menetlusalune isik, et ta ei tunnista süüd talle etteheidetavas

väärteos. Tal ei olnud kavatsust rikkuda autot. Trepikoja ees vedelesid juba mitu päeva

linnutiiva jäänused (verised suled) ja ta viskas need trepikoja ette pargitud autode vahele.

5. Kaitsja tõi välja, et video ei anna ülevaadet sündmusest. Ei ole näha, mida visati. Isegi

juhul kui tegu oleks kiviga, on kaheldav, et selle tegevusega võidi kahjustada sõidukit.

Igasugune käe liigutus sõiduki suunas ei ole karistatav. Käesoleval juhul, on kõige tähtsam

tuvastada, kas sõiduk oli kahjustatud või mitte. Video ei kinnita, et sõidukit oleks visatud

kiviga. Kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kaitsja toetab kaebust ja palub

see rahuldada.

6. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et otsuse tühistamiseks puudub alus

ning ei tuvastanud ka väärteomenetlusega seotud rikkumisi. Kohtuvälise menetleja hinnangul

ei ole menetlusaluse isiku väide sule viskamise kohta usaldusväärne. Kohtuvälise menetleja

esindaja palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata ning menetluskulud V. Kassatkini

kanda.

Kohtu seisukoht

7. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid

ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et

isiku süü on väärteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et

asjas kogutud tõenditega on kinnitust leidnud V. Kassatkin poolt väärteoprotokollis kajastatud

väärteo toimepanemine.

8. Praegusel juhul puudub täielikult vaidlus selles, et väärteoprotokollis nimetatud ajal

väljus V. Kassatkin trepikojast ja kõndis XXX kortermaja ette pargitud sõiduki Porsche

Cayenne (reg-märk XXX) suunas. Kuivõrd menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused on

nendes aspektides kokkulangevad ja kooskõlas ka videosalvestistelt nähtuvaga, saab pidada

neid selles osas usaldusväärseteks. Kohtu hinnangul on kõik asjas kogutud kirjalikud tõendid

lubatavad.

9. Kaitsepositsioonist lähtuvalt on vaidlus selles, kas V. Kassatkin viskas sõidukit Porsche

Cayenne kiviga või muu kõva esemega, mis saaks kahjustada autot ning kas selle tegevuse

tagajärjel tekkisid sõidukile kahjustused.

10. KarS § 218 lg 1 kajastab viitelist süüteokoosseisu. See ei sätesta iseseisvana sellist

süüteokoosseisu, nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise õiguse vastu.

Teokirjeldusele vastav süüteokoosseis tuleb leida karistusseadustiku varavastaste süütegude

peatükist. V. Kassatkinile on väärteoprotokollis tehtud etteheide asja rikkumise tunnustel, kui

tekitatud kahju jääb alla olulise kahju määra. Seega tuleb antud juhul kindlaks teha, kas V.

Kassatkinile etteheidetav tegu vastab KarS § 218 lg-s 1 kirjeldatud asja rikkumise koosseisu

objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Objektiivsete tunnuste kohaselt seisneb asja

rikkumine võõra asja kahjustamises, millega tekitati kahju. Koosseisutüübilt on asja

kahjustamine tagajärjedelikt. Võõras on selline vallasasi, mis ei ole AÕS § 68 tähenduses teo

toimepanija omandis. Subjektiivselt eeldab asja kahjustamine süüdlase tahtlust nii teo

asjaolude kui tagajärje suhtes. Süütegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtluse vormis.

4-25-3719

11. Ilmne on, et auto oli V. Kassatkini jaoks võõras. Asjaolu, et sõidukile on tekkinud kahju,

kinnitavad sõidukist tehtud fotod (lk 25-26) ning kohtuistungil asja juurde lisarud Carglass

15.08.2025 pakkumus nr XX. Kohus peab nimetatud dokumenti lubatavaks tõendiks, kuna

see on koostatud otsuses märgitud sõiduki kohta ning vahetult pärast protokollis ja otsuses

märgitud aega. Oluline on tähele panna, et sõiduki esiklaasil on näha klaasikahjustus – täke

(lk 26). Kogu töö ja materjali maksumuseks on hinnapakkumise järgi 3024,92 eurot. Asja

rikkumise või hävitamise tuvastamisel on KarS § 218 lg-s 4 märgitust tulenevalt vajalik, et

oleks tuvastatav, et süüteoga põhjustatud kahju jääks alla olulise kahju piirmäära, milleks

KarS § 121 p 1 kohaselt on 4000 eurot. Asjaolu, et sõidukil oli omavastutusega

kaskokindlustus, ei muuda seda, et sõidukile tekkis kahju, mille kõrvaldamine nõuab selle

omanikult kulutuste tegemist. Samuti ei oma asjas tähtsust see, kas sõiduki omanik on

kindlustusjuhtumist teatanud ja kas autoklaas on käesolevaks ajaks vahetatud.

12. Kõige objektiivsemalt kajastab sündmuse käiku videosalvestis, mis paikneb

väärteomaterjalide hulgas.

13. Esitatud videosalvestisest nähtub, et meessoost isik teeb liigutuse, nagu viskaks ta midagi

tunnistaja C.N-ile kuuluva sõiduki suunas. Kaebuse esitaja ei eita, et videol on kujutatud just

tema tegevust. Tuleb nõustuda kaitsjaga, et videolt ei ole näha, mida täpselt visati ega kuhu

visatud ese täpselt tabas. Siiski, lähtudes tuvastatud kahjustustest ja nende avastamise ajast

(vahetult pärast videos fikseeritud tegevust), järeldab kohus, et visatud ese oli piisavalt raske

ja kõva ning tabas just sõiduki kapotti ja klaasi. Seetõttu on kaebuse esitaja versioon, et ta

viskas linnusulgi ega visanud neid sõiduki klaasi pihta, vaid selle kõrvale, eluliselt ebausutav.

14. Kohus leiab, et antud juhul oli sellise käitumise ajendiks isikutevaheline konflikt, mida

on kirjeldanud nii kaebuse esitaja kui ka sõiduki omanik C.N.

15. Arvestades V. Kassatkini käitumisakti, on tema tegevus põhjuslikus seoses sellega, et

sõiduki esiklaas ja kapott said kahjustada. Seejuures on auto kasutuskõlblik, seega pani ta

toime võõra asja rikkumise, põhjustades varalise kahju. Selliselt on V.Kassatkin oma

käitumisega täitnud KarS § 218 lg 1 süüteokoosseisu. Käesoleval juhul on tõendamist

leidnud, et V. Kassatkini poolt on tekitatud varaline kahju väiksemas summas kui 4000 eurot,

selline tegu vastab KarS § 218 lg-s 1 kirjeldatud väärteole. Kohus leiab, et protokollis ja

otsuses märgitud teo kvalifitseerimine ka KarS § 203 järgi on üleliigne, kuna väheväärtusliku

eseme kahjustamise korral ei ole sellele sättele tuginemine vajalik ning piisab

kvalifitseerimisest KarS § 218 lg 1 järgi. Samas ei ole selline kohtuvälise menetleja viga

aluseks kaebuse rahuldamiseks.

16. Tuleb ka KarS § 218 süüteokoosseisu subjektiivse külje juures tuvastada vähemalt

kaudne tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Eespool leidis kinnitust, et auto oli

V. Kassatkini jaoks võõras vallasasi. V. Kassatkin ka ilmselgelt teadis, et tegu on asjaga, mis

pole tema omandis ning ta tegutses seega võõrast asja maast võetud objektiga visates

kavatsetult. Asjas ei ole samas tuvastamist leidnud, et ta oleks tingimata soovinud sõidukile

kahju tekitada, et see oleks olnud tema eesmärk. Ilmselgelt oli tegemist situatsiooniga, kus

koristamisega rahulolematuse märgiks soovis ta C.N-i korrale kutsuda. Seega jättis ta

tagajärje saabumise pigem juhuse hooleks. Visates autot nii, et selle tekkis klaasikahjustus

esiklaasil ja kergem mõlk kapotil, pidi ta seega kahju tekkimist siiski võimalikuks pidama.

Seetõttu pani V. Kassatkin asja rikkumise lõppastmes toime kaudse tahtlusega.

17. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud kohtu poolt tuvastatud asjaoludel puuduvad.

4-25-3719

18. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

19. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena V. Kassatkin karistusregistri

väljatrükki, mille kohaselt puuduvad tal kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused.

20. Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, näeb

KarS § 218 lg 1 karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

21. Kohus viitab, et õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda keskmistest

karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt

saadud süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni

kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Kohus toob välja, et väärteo otsusest

nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid. Praegusel juhul on kaebajale põhikaristusena määratud rahatrahv 43 trahviühiku

ulatuses ehk summas 344 eurot, s.o oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmäära (150

trahviühikut). Kohtu hinnangul on V. Kassatkini süü keskmine. Määratud karistus arvestab

tekitatud kahju suurust ning ka seda, et esmakordselt ei ole mitteolulise suurusega kahju

tekitamisele põhjust rangelt reageerida. Kohus võtab süü suuruse hindamisel arvesse ka seda,

et kaebaja on läbivalt väljendanud seisukohta, et ta ei ole seda väärtegu toime pannud ning ta

on otsinud toimepandud rikkumisele õigustusi.

22. Nimetatud V. Kassatkini iseloomustavaid andmeid arvestades, karistust kergendavate ja

raskendavate asjaolude puudumist, süü suurust ning V. Kassatkini varasemate rikkumiste

puudumist arvesse võttes leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on

põhjendatud. Kohtu hinnangul on praegusel juhul kohane määratud karistus rahatrahv 43

trahviühiku ulatuses, s.o summas 344 eurot.

23. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 26.09.2025

otsuse nr 2330,25,003221 muutmata ja V. Kassatkini kaebuse rahuldamata.

24. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule taotluse, milles taotleb hüvitada V. Kassatkini

valitud kaitsjale makstud tasu 1054 eurot. Kaitsja poolt esitatud taotlus on esitatud

õigeaegselt, s.o enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa. Kuna aga kohus väärteomenetlust

VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel ei lõpeta ja kaebus jääb rahuldamata,

puuduvad alused kaitsja taotluse rahuldamiseks (VTMS § 23) ja taotlus tuleb jätta

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Kohtunik