3-26-533/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janno Voog Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-533 Haldusasi Q.J-i kaebus süüteomenetluses tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: Q.J Menetlustoiming Kaebuse tagastamine, riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON Tagastada Q.J-i kaebus. Jätta riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ning kaebajaga seotud kriminaalasja number tähemärkidega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Q.J (kaebaja) esitas 25.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse õigusvastase kohtuotsusega (kriminaalasi nr X-XX-XXXX) põhjustatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks (kokku 90 000 eurot). Kaebaja hinnangul nähtub esitatud tõenditest, et kaebajaga seotud kriminaalasjas ei esitatud dokumenti, mis kinnitaks Swedbank AS-i (s.o kannatanu) nõusolekut kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kaebaja hinnangul poleks maakohus tohtinud kokkulepet kinnitada ning pidanuks jätkama üldmenetlusega.

2. Kaebaja esitas 27.02.2026, 28.02.2026, 02.03.2026, 09.03.2026 ja 13.03.2026 kohtule täiendavaid dokumente ja tõendeid ning 20.03.2026 ka riigi õigusabi taotluse. 1(3)

3. Kaebusest järeldub, et kaebaja hinnangul on kohtunik tekitanud talle kriminaalmenetluse raames varalist ja mittevaralist kahju. Seega nõuab kaebaja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist.

4. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kuidas kaebaja nõuet tõlgendada, tuleb kaebus tagastada. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetlustest tulenevad vaidlused on iseenesest avalik-õiguslikud, kuid seal tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, kui eelnimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt. Riigikohtu erikogu on leidnud, et SKHS § 7 lg-s 3 sisalduv viide RVastS-le hõlmab materiaalõiguslikku erinormi, kuid see ei tähenda, et SKHS-s sätestatud menetluskord ei kohalduks (vt täpsemalt Riigikohtu erikogu 25.01.2019 määrus nr 3-18-1652/15, p 9).

5. Avalikustatud kohtulahenditest1 nähtub, et kaebaja küll vaidlustas kriminaalasjas nr 1- 205416 tehtud Tartu Maakohtu otsuse, kuid hiljem loobus apellatsioonkaebusest. Seetõttu jättis Tartu Ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata ning ringkonnakohtu määrus jõustus edasi kaebamata. Seega on kaebaja soovinud esitada kahju hüvitamise nõude juba lõppenud kriminaalmenetlusega seoses. Sellisel juhul tuleb lähtuda SKHS §-s 21 sätestatust. SKHS § 21 lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle kuue kuu jooksul pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada KrMS 11. või 15. peatüki kohaselt ringkonnakohtule. SKHS § 21 lõige 4 sätestab, et kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse SKHS 4. peatüki 2. jaos sätestatut.

6. Eeltoodust järeldub, et halduskohus ei ole ühelgi juhul pädev lahendama lõppenud kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Seega tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p-i 1 alusel tagastada.

7. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

8. Täiendavalt selgitab kohus, et kohtupraktikas on korduvalt leitud, et kohtute võimalikud eksimused õigusnormide kohaldamisel, faktide tuvastamisel või tõendite hindamisel ei kujuta endast iseenesest kuriteo toimepanemist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2016 määrus nr 3-15-3190, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2016 määrus asjas nr 3-16-842, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2016 määrus asjas nr 3-16- 1292, p 8;

1 Kättesaadav arvutivõrgus Riigi Teataja otsingu kaudu: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/kriminaalkohtumenetlus.html

2(3)

Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2017 määrus asjas nr 3-17-101, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2020 määrus asjas nr 3-20-1389, p 10). Kuritegu oleks teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine (vt karistusseadustiku § 311). Kohtunikku ei saa aga käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Halduskohus ei ole pädev tuvastama, kas kohtunik on toime pannud kuriteo (HKMS § 4 lg 4, Riigikohtu 28.03.2016 otsus nr 3-3-1-70-15, p 20).

9. Juhul, kui kaebaja eesmärgiks peaks olema lõppenud kohtumenetlustes tehtud kohtulahendite tühistamine ja asja uus läbivaatamine, on tal võimalik esitada teistmisaluste esinemise korral Riigikohtule teistmisavaldus (vt KrMS § 366 jj).

Riigi õigusabi taotlus

10. Kaebaja on taotlenud riigi õigusabi enese halduskohtumenetluses esindamiseks (dtl 67).

11. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1 sätestab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldusvõi väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kuivõrd kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole ka riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kohtule ei ole teada, kas kaebaja üldse soovib (kohtu eespool esitatud selgitusi arvestades ning seda, et SKHS § 21 lg 4 kohaselt tuleks taotlus esitada 6 kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates) prokuratuuri poole pöörduda. Seega ei edasta kohus riigi õigusabi taotlust maakohtule (RÕS § 10 lg 7), vaid jätab selle läbi vaatamata. Kui kaebaja soovib vaatamata eespool selgitatule nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist ning vajab selleks riigi õigusabi, on tal võimalik esitada maakohtule uus, täpsustatud riigi õigusabi taotlus.

12. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime ning temaga seotud kriminaalasja numbri tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Janno Voog

3(3)