4-25-3343/29 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 4-25-3343 Määruse kuupäev

8. aprill 2026 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Hannes Kiris Kohtuasi A väärteoasi krediidiasutuste seaduse § 13410 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 2025. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A kaitsja vandeadvokaat Rando Maisvee, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Kohtuväline menetleja Finantsinspektsioon, esindajad Daniel Gortšinski ja Rivo Koemets Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

11. märts 2026, kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 2025. a määrus ja Harju Maakohtu

16. oktoobri 2025. a määrus, välja arvatud asitõendite suhtes võetud meetmete osas.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Mõista Eesti Vabariigilt A kasuks välja 3500 eurot väärteomenetluse kulude katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Finantsinspektsiooni 18. augusti 2025. a otsusega karistati A-d krediidiasutuste seaduse (KAS) § 13410 lg 1 alusel 100 trahviühiku ehk 800 euro suuruse rahatrahviga. Otsuse kohaselt töötas menetlusalune isik alates 2006. aastast kuni 2018. aasta mai lõpuni erinevates krediidiasutustes. Töötamise ajal käitles ta pangasaladust sisaldavaid dokumente ja viis nende väljatrükke ka oma elukohta, kus lisaks temale viibisid tema alaealised lapsed ning aeg-ajalt ka endine abikaasa B. 2020. aasta augustis otsustas menetlusalune isik kolida senisest elukohast välja. Pangasaladust sisaldavad dokumendid jättis ta kastidesse pakituna maha, teades samas, et kolmandad isikud võivad neile ligi pääseda. Seejärel korraldas B kastide toimetamise elamuboksi X vallas ja sealt 2023. aastal hoiulattu. 2025. aasta jaanuari lõpus avas ta kastid, tutvus pangasaladust sisaldavate dokumentidega ja edastas need Finantsinspektsioonile. Vastavalt KAS § 88 lg-le 4 on menetlusalusel isikul kui endisel krediidiasutuse töötajal tähtajatu kohustus hoida talle teadaolevat pangasaladust. Menetlusalune isik lõi pangasaladust sisaldavate dokumentide käitlemisel olukorra, kus pangasaladus sai ebaseaduslikult teatavaks B-le. Sellest hetkest oli väärtegu lõpule viidud.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas menetlusaluse isiku kaitsja, taotledes väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo

4-25-3343

2(5) tunnused. Alternatiivselt taotles ta menetluse lõpetamist aegumise või avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

3. Harju Maakohus tühistas 16. oktoobri 2025. a määrusega Finantsinspektsiooni otsuse ning lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumise tõttu. Kohus arvestas aegumistähtaega 2020. aasta augustist, mil menetlusalune isik jäi ilma pangasaladust sisaldavate dokumentide valdusest. Kohus tegi uue otsustuse ka asitõendite suhtes võetavate meetmete kohta ja leidis, et osa neist tuleb hävitada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud, osa aga KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada menetlusalusele isikule kui seaduslikule valdajale.

4. Maakohtu määruse vaidlustas kohtuväline menetleja, kes taotles selle tühistamist tervikuna või asitõendite hävitamise osas.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 2025. a määrusega maakohtu määrus tühistati ja väärteoasi saadeti maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtu põhiseisukohad on järgmised.

6. Maakohus ei saanud menetlust VTMS § 119 lg-st 1 juhindudes lõpetada. Kohus küsis kohtumenetluse pooltelt kirjalikult täpsustavaid küsimusi. Järelikult ei olnud väärteotoimiku materjalid piisavad, et jaatada väärteomenetlust välistavat asjaolu. Kirjalikke küsimusi võinuks kohus esitada juhul, kui kohtule esitatud kaebust olnuks võimalik lahendada VTMS § 120 alusel kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik oli aga avaldanud soovi lahendada asi suulises menetluses. Seega rikkus maakohus menetlust lõpetades oluliselt menetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes.

7. Maakohus tõlgendas KAS §-s 13410 sätestatud väärteokoosseisu liiga avaralt. Süüteokoosseisu ei täida pelgalt pangasaladuse lohakas hoidmine, vaid selle avaldamine kolmandale isikule. Kui seadusandja soovinuks karistada pangasaladusele juurdepääsu võimaldamist, tulnuks norm vastavalt sõnastada.

8. Maakohus ei tuvastanud väärteo lõpuleviimise aega. Pangasaladuse avaldamine on lõpule viidud, kui see on saanud teatavaks selleks õigustamata isikule. Asja uuel arutamisel võib selguda, et teo lõpuleviimise aeg ei ole see, mis on märgitud väärteoprotokollis. Sel juhul tuleb kaaluda menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus

9. Kaitsja kaebuses taotletakse ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu määruse jõustamist. Kaebaja seisukohad on järgmised.

10. Maakohus ei eksinud VTMS § 119 rakendamisel. Kohus küsis pooltelt kirjalikult seisukohti vaid karistusnormi iseloomu kohta ning üksikuid küsimusi väärteoprotokolli ja kaebusesse kantud asjaolude kohta. Sellise tegevusega välistas kohus üllatusliku lahendi tegemise ja talitas menetlusökonoomiliselt parimal viisil. Seega ei rikkunud maakohus menetlusõigust ja ringkonnakohtul polnud alust asja VTMS § 152 alusel maakohtule uueks arutamiseks saata.

11. KAS §-s 13410 sätestatud pangasaladuse hoidmise kohustuse eesmärk on kaitsta krediidiasutuse kliendi majandusliku ja informatsioonilise enesemääramise õigust, aga ka ärisaladust ning eraelu. Niisamuti kaitseb see krediidiasutuse ja seeläbi kogu pangandussektori usaldusväärsust. Normi kaitseeesmärki silmas pidades tuleb kõnealust väärteokoosseisu sisustada nii, et selle täidab juba pangasaladusele juurdepääsu võimaldamine. Järelikult ei ole oluline, kas keegi ka tegelikult

4-25-3343

3(5) saladusest teada saab. Sarnaselt sisustatakse õiguskirjanduses ka ärisaladuse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamise süüteokoosseise.

12. Maakohus käsitas süüteo lõpuleviimise ajana 2020. aasta augustit, mil menetlusalune isik jäi ilma pangasaladust sisaldavate dokumentide valdusest. Seega ei pea paika ringkonnakohtu väide, et maakohus ei tuvastanud väärteo lõpuleviimise aega. Vastus määruskaebusele

13. Kohtuvälise menetleja arvates on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus ei ole KAS §-s 13410 sätestatud väärteokoosseisu sisustamisel eksinud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Ringkonnakohtul ei olnud alust tühistada maakohtu määrust väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise argumendil ega saata väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks.

15. VTMS § 119 lg 1 lubab maakohtunikul kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt VTMS §-le 29. Ringkonnakohus ei eitanud praegusel juhul VTMS § 119 kohaldamise eelduste täidetust, vaid heitis maakohtule ette seda, et esitades kohtumenetluse pooltele kirjalikult küsimusi, asus kohus lahendama kaebust kirjalikus menetluses (VTMS § 120).

16. Kolleegium möönab, et väärteomenetluse seadustik ei anna maakohtule otsesõnu õigust esitada kohtulikus eelmenetluses kohtumenetluse pooltele kirjalikke küsimusi (vrd VTMS § 160 lg-ga 2). See aga ei tähenda, et neid esitades asus maakohus väärteoasja kirjalikus menetluses lahendama. Kohtumenetluse pooltele saadetud kirjalikud küsimused puudutasid peamiselt VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaldamisel tähtsaid asjaolusid, lisaks asitõendite ja menetluskuludega seonduvat. Täpsemalt soovis kohtunik veenduda, et on menetlusalusele isikule tehtud etteheite sisu ja kaitsja kaebust õigesti mõistnud. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus selliselt talitades väärteomenetlusõigust.

17. Tühistades alusetult maakohtu määruse ja saates väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks, rikkus ringkonnakohus ise oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. Tavapäraselt tingiks selline rikkumine väärteoasja saatmise ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Praegusel juhul ei pea kolleegium seda aga vajalikuks, kuna menetlusaluse isiku vastutus talle ette heidetud väärteo eest on igal juhul välistatud.

18. Riigikohus on selgitanud, et kui karistusseadustiku (KarS) eriosas või muus seaduses kirjeldatakse süüteokoosseisu tunnusena toimepanija erilisi isikuomadusi, eesmärke või motiive, tuleb täideviija karistusõigusliku vastutuse vältimatu eeldusena kindlaks teha vastava isikutunnuse olemasolu (viimati RKKK 29.05.2020, 1-18-9594/31, p 7). Käesoleva asja menetluses on lähtutud arusaamast, et kuna menetlusalusel isikul on KAS § 88 lg 4 järgi pangasaladuse hoidmise kohustus tähtajatult, siis vastab ta krediidiasutuse endise töötajana KAS § 13410 lg-s 1 märgitud erisubjekti tunnustele. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

19. Krediidiasutuse aktsionärid, liikmed, juhid, töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs pangasaladusele, on üldjuhul kohustatud hoidma neile teada olevat pangasaladust tähtajatult (KAS § 88 lg 4). Isikud, kellele on avaldatud pangasaladus, võivad seda kasutada ainult õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ja järelepärimises nimetatud eesmärgil ning neilegi laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti (KAS § 88 lg 7). Väärteovastutus KAS § 13410 lg 1 järgi on aga ette nähtud üksnes krediidiasutuse juhi, töötaja või

4-25-3343

4(5) krediidiasutuse huvides tegutseva muu isiku poolt pangasaladuse rikkumise eest. Järelikult ei lange pangasaladuse hoidmiseks kohustatud isikute ring täielikult kokku nende isikutega, keda saab selle kohustuse rikkumise eest väärteomenetluse korras vastutusele võtta. KAS § 13410 lg 1 eeldab, et pangasaladust avaldab isik, kes on teo toimepanemise ajal kas krediidiasutuse juht, töötaja või asutuse huvides tegutsev muu isik. Kui seadusandja soovinuks, et väärteomenetluse korras saaks karistada iga isikut, kes on kohustatud pangasaladust hoidma, tulnuks seda normis sõnaselgelt väljendada (vrd nt KarS §-d 157 ja 241).

20. Väärteoprotokollist selgub, et krediidiasutustes töötamise ajal viis menetlusalune isik pangasaladust sisaldavaid dokumente oma elukohta. Alates 2018. aasta maist ei ole ta enam krediidiasutuse töötaja. Seega ajal, mil ta dokumendid kastidesse pakituna maha jättis, ei olnud tal enam KAS § 13410 lg-s 1 märgitud erilist isikutunnust. Järelikult puuduvad menetlusaluse isiku teos ka selles kirjeldatud väärteo tunnused.

21. VTMS § 133 p 4 kohaselt on kohtul materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel aktiivne roll. Seetõttu tuleb enne VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi väärteomenetluse lõpetamist kontrollida, kas menetlusaluse isiku väärteoprotokollis kirjeldatud käitumine täidab mõne teise süüteokoosseisu tunnused.

22. KAS § 88 lg 1 järgi käsitatakse pangasaladusena kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta. Järelikult kuuluvad nende hulka ka isikuandmed, s.o igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), art 4 p 1). Kutsevõi ametitegevuses teatavaks saanud isikuandmete ebaseadusliku avaldamise eest näeb vastutuse ette KarS § 157.

23. Menetlusalusele isikule sai pangasaladus teatavaks seoses kutsetegevusega ja tal oli KAS § 88 lg-st 4 tulenev kohustus teatavakssaanud andmeid mitte avaldada. Kuna maakohus lõpetas väärteomenetluse kohtulikus eelmenetluses, pole asjakohaseid faktilisi asjaolusid tuvastatud. Seega pole ka kindlaks tehtud, kas pangasaladus, mille avaldamist menetlusalusele isikule ette heidetakse, sisaldab isikuandmeid KarS § 157 mõttes.

24. Kui üldjuhul tingiks selline olukord väärteoasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks (vt nt RKKK 20.10.2017, 4-16-7649/36, p-d 18–19), siis praegu ei ole see põhjendatud. Väärteokirjelduse kohaselt seisneb menetlusaluse isiku süütegu selles, et 2020. aasta augustis oma senisest elukohast välja kolides jättis ta pangadokumendid kastidesse pakituna maha, võimaldades seeläbi kõrvalisel isikul hiljem nendega tutvuda. KarS § 157 näeb aga ette vastutuse isikuandmete ebaseadusliku avaldamise, mitte neile juurdepääsu võimaldamise eest (vrd KarS §-ga 1571). Seega ei täida väärteoprotokollis kirjeldatud tegu KarS §-s 157 sätestatud koosseisu isegi juhul, kui pangadokumendid sisaldasid isikuandmeid.

25. Välistatud on menetlusaluse isiku vastutus ka muude isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest (isikuandmete kaitse seaduse § 72). Praeguse asja väärteokirjelduse alusel ei saa lugeda menetlusaluse isiku tegu vältavaks (vt vältavuse kohta lähemalt RKKK 05.12.2007, 3-1-1-64-07, p 9). Tegu viidi lõpule 2020. aasta augustis, mil menetlusaluse isiku valdus lõppes ja dokumendid ei olnud enam tema kontrolli all. Sel ajal kehtinud KarS § 81 lg 3 järgi on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Kuni 1. novembrini 2023 ei näinud isikuandmete kaitse seadus kõnealuse väärteo puhul ette erandlikku aegumistähtaega (vt kehtiva redaktsiooni § 73 lg 1). Väärteoasja materjalist ei ilmne ka KarS § 81 lg-s 7 märgitud asjaolusid, mis oleks tinginud väärteo aegumise peatumise. Järelikult aegunuks tegu augustis 2022. Aegumine on väärteomenetluses

4-25-3343

5(5) absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt nt RKKK 09.01.2026, 4-25-2006/14, p 7).

26. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, § 174 p-st 4 ning § 175 p-dest 1 ja 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 2025. a määruse ja Harju Maakohtu

16. oktoobri 2025. a määruse, välja arvatud asitõendite suhtes võetud meetmete osas. Tühistatud osas teeb kolleegium uue määruse, millega lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

27. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral muu hulgas VTMS § 29 lg 1 p-s 1 ette nähtud alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsja esitas taotluse hüvitada menetlusalusele isikule õigusabitasuna 7404 eurot 16 senti, millele lisandub käibemaks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal koos juristiga kohtuvälises menetluses ning maaja ringkonnakohtus õigusteenuse osutamiseks 37 tundi 45 minutit. Advokaadi töötunni hind on 220 eurot ja juristi töötunni hind 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kolleegium peab osutatud õigusabi vajalikuks ja õigusteenuse tunnihindu põhjendatuks, kuid arvestades, et väärteoasi ei ole mahukas ega õiguslikult keerukas, ei saa pidada mõistlikuks toimingute niivõrd suurt ajakulu. Mõistliku suurusega kaitsjatasuks, mis tuleb menetlusaluse isiku kasuks välja mõista, loeb kolleegium 3000 eurot (ilma käibemaksuta).

28. Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluse kuluna palutakse menetlusalusele isikule hüvitada 2310 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotlusele lisatud arvete spetsifikatsioonidest nähtuvalt kulus kaitsjal kliendiga nõupidamiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 10 tundi 30 minutit. Kuna kolleegium lõpetab väärteomenetluse valdavalt kaebuse piiridest väljuvatele argumentidele toetudes, saab valitud kaitsjale makstud tasu lugeda vajalikuks ja põhjendatuks üksnes osaliselt (vt nt RKKK 23.03.2023, 1-17-9149/1226, p 34). Kolleegium loeb KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega kaitsjatasuks Riigikohtule määruskaebuse koostamise ja esitamise eest 500 eurot (ilma käibemaksuta).

29. Kaitsja taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt kandis menetlusaluse isiku menetluskulud COMPLOK OÜ. Tegemist on käibemaksukohustuslasega. Käibemaksukohustuslane saab nõuda tasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel sellelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (RKKK 07.11.2023, 1-22-7792/21, p 18). Menetluskulu hüvitamise taotlusest ei nähtu, et kõnealusel osaühingul pole võimalik õigusteenuse arvetel näidatud käibemaksusummat sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega on taotlus käibemaksu osas alusetu ning riigilt tuleb menetlusaluse isiku kasuks VTMS § 23 ja § 38 lg 1 ning KrMS § 187 lg 1 alusel välja mõista 3500 eurot.

30. Kaitsja on esitanud Riigikohtule VTMS § 2 ja KrMS § 4081 lg-te 3 ja 4 alusel taotluse jätta kohtumäärus avalikustamata või avalikustada ainult selle sissejuhatus ja resolutiivosa. Kuna käesolev määrus ei sisalda juurdepääsupiiranguga andmeid, jätab kolleegium taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)