2-25-9175/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) hagi kostja X Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood
Legislator headnote
AI generated2-25-9175/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) hagi kostja X Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. aprill 2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-9175
Tsiviilasja hind
Bondora aktsiaseltsi hagi X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
5589.13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Bondora aktsiaselts (registrikood
11483929); hageja lepinguline esindaja
vandeadvokaat Keijo Lindeberg
(Advokaadibüroo LINDEBERG, e-post
menetlus.bondora@lindeberg.legal);
kostja X (isikukood XXX).
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) hagi kostja X
(isikukood XXX) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.
2. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood
11483929) kasuks välja põhivõlg 3896.08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised
1258.64 eurot.
3. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood
11483929) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
põhivõlalt 3896.08 eurolt alates 12.06.2025 kuni põhivõla täitmiseni.
4. Jätta menetluskulud X (isikukood XXX) kanda.
5. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929)
kasuks välja menetluskulud 749 eurot, millest 595 eurot on riigilõiv ja 154 eurot on
õigusabikulud.
2-25-9175
6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal X’l (isikukood XXX)
tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni
täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse
alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei
rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30
päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal
on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta
selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule
30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule
esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud
riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-
is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr
EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is
või arvelduskontole nr
EE567700771003819792 AS-is LHV Pank.
Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel
tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2
100 eurot.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi
taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
Asjaolud ja kohtu põhjendused
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud
pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega
või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,
millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita
2-25-9175
menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või
asja menetlus lõpetatakse.
TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,
võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,
mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on
menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu
kohaselt.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus
kirjeldava ja põhjendava osata.
Bondora aktsiaselts (AS) esitas 11.06.2025 hagiavalduse X vastu võla nõudes. Hageja palub
kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3896.08 eurot, sissenõutavaks muutunud
viivised 1258.64 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt
3896.08 eurolt alates 12.06.2025 kuni põhivõla täitmiseni, riigilõiv 595 eurot, õigusabikulud
154 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele
järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises
lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks poolte vahel 23.12.2021 sõlmitud
tarbijakrediidileping nr BL2516561 ja 28.02.2022 sõlmitud leping nr BL2626481. Kostja ei
täitnud lepingulisi kohustusi, mistõttu ütles hageja lepingu 14.07.2022 üles.
Harju Maakohus võttis 24.09.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas
kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide
kättetoimetamisest.
Kohtul ei õnnestunud kostjale X’le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja
elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja
selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte
toimetamiseks, mistõttu on menetlusdokumendid kostjale toimetatud kätte teate avaldamisega
Ametlikes Teadaannetes.
Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.
Hagiavalduse lahendamine
2-25-9175
Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444
lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus
tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega
õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul
õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult
põhjendatud.
Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud
järgmiste eelduste osas:
-
krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);
-
krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);
-
leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
-
tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise
ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt
eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);
-
tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on
toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS
§ 404 lg 21);
-
lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse
määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks
tehtavate maksete kogusumma kohta;
-
lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või
on võlaarvestuses arvestatud);
-
krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;
-
krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;
-
kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);
-
kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras
võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma
katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste
katteks;
-
ülesütlemine on toimunud korrektselt, sh on välja toodud järgmised asjaolud (VÕS §
416): tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele järgneva
tagasimaksega, tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendava tähtaeg
puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul
tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, avaldus
on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, pole nõutud krediidi kasutamata
jätmise ajale langevat intressi ega kulusid (VÕS § 416 lg 2) ja ÜÜ avaldus on kostja poolt
kätte saadud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-17677/33, p 13). Ülesütlemise tingimused
on täidetud ka nõude ümberarvestuse puhul;
-
lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;
-
tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);
-
krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud
krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Hageja on kohtule
esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tuleneva nõude.
Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja
rahuldab hagi esitatud nõude osas. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõuab
edasiulatuvat viivist alates hagiavalduse esitamisest. Sissenõutavaks muutunud viivist
2-25-9175
arvestas hageja samuti hagiavalduse esitamiseni. Seega on hageja edasiulatuv viivis
põhjendatud hagiavaldusele järgnevast päevast ehk 12.06.2025.
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3896.08 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivised 1258.64 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras põhivõlalt 3896.08 eurolt alates 12.06.2025 kuni põhivõla täitmiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku
595 eurot ja õigusabikulud 154 eurot.
Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste
esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu
kokku 595 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga.
Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.
Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja
kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagi koostamise eest on fikseeritud tasuna
kokku summas 100 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 90 eurot (km-ta).
Kohus leiab, et tunnitasu määr ning ajakulu 1 h ja 36 min on põhjendatud, seega on
põhjendatuks esindaja kulu 154 eurot ilma käibemaksuta.
Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (595+154) 749 eurot.
TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul
on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et tagaseljaotsuse
jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit
vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus
kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate
menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates.
TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte
toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
/digitaalselt allkirjastatud/
Merike Varusk
kohtunik