Legislator Case Law & Legislation
2-25-9175/6 AI generated

2-25-9175/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-9175/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) hagi kostja X Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood

Legislator headnote

AI generated

2-25-9175/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) hagi kostja X Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood

Keywords

AI generated
mortgage bond surety bond insurance bond notice of imminent bankruptcy bail-in bonds legal representation costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. aprill 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-9175

Tsiviilasja hind

Bondora aktsiaseltsi hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5589.13 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja Bondora aktsiaselts (registrikood

11483929); hageja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Keijo Lindeberg

(Advokaadibüroo LINDEBERG, e-post

menetlus.bondora@lindeberg.legal);

kostja X (isikukood XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) hagi kostja X

(isikukood XXX) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood

11483929) kasuks välja põhivõlg 3896.08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised

1258.64 eurot.

3. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood

11483929) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhivõlalt 3896.08 eurolt alates 12.06.2025 kuni põhivõla täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud X (isikukood XXX) kanda.

5. Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929)

kasuks välja menetluskulud 749 eurot, millest 595 eurot on riigilõiv ja 154 eurot on

õigusabikulud.

2-25-9175

6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal X’l (isikukood XXX)

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse

alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei

rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal

on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-

is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is

või arvelduskontole nr

EE567700771003819792 AS-is LHV Pank.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2

100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

2-25-9175

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu

kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

Bondora aktsiaselts (AS) esitas 11.06.2025 hagiavalduse X vastu võla nõudes. Hageja palub

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3896.08 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivised 1258.64 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt

3896.08 eurolt alates 12.06.2025 kuni põhivõla täitmiseni, riigilõiv 595 eurot, õigusabikulud

154 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks poolte vahel 23.12.2021 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr BL2516561 ja 28.02.2022 sõlmitud leping nr BL2626481. Kostja ei

täitnud lepingulisi kohustusi, mistõttu ütles hageja lepingu 14.07.2022 üles.

Harju Maakohus võttis 24.09.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

Kohtul ei õnnestunud kostjale X’le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja

elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja

selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte

toimetamiseks, mistõttu on menetlusdokumendid kostjale toimetatud kätte teate avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Hagiavalduse lahendamine

2-25-9175

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444

lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:

-

krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);

-

krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);

-

leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

-

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);

-

tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);

-

lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;

-

lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või

on võlaarvestuses arvestatud);

-

krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;

-

krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;

-

kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);

-

kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;

-

ülesütlemine on toimunud korrektselt, sh on välja toodud järgmised asjaolud (VÕS §

416): tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele järgneva

tagasimaksega, tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendava tähtaeg

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, avaldus

on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, pole nõutud krediidi kasutamata

jätmise ajale langevat intressi ega kulusid (VÕS § 416 lg 2) ja ÜÜ avaldus on kostja poolt

kätte saadud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-17677/33, p 13). Ülesütlemise tingimused

on täidetud ka nõude ümberarvestuse puhul;

-

lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;

-

tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);

-

krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Hageja on kohtule

esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tuleneva nõude.

Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja

rahuldab hagi esitatud nõude osas. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõuab

edasiulatuvat viivist alates hagiavalduse esitamisest. Sissenõutavaks muutunud viivist

2-25-9175

arvestas hageja samuti hagiavalduse esitamiseni. Seega on hageja edasiulatuv viivis

põhjendatud hagiavaldusele järgnevast päevast ehk 12.06.2025.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3896.08 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised 1258.64 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhivõlalt 3896.08 eurolt alates 12.06.2025 kuni põhivõla täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

595 eurot ja õigusabikulud 154 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu

kokku 595 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagi koostamise eest on fikseeritud tasuna

kokku summas 100 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 90 eurot (km-ta).

Kohus leiab, et tunnitasu määr ning ajakulu 1 h ja 36 min on põhjendatud, seega on

põhjendatuks esindaja kulu 154 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (595+154) 749 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte

toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik