3-25-2647/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedH.A (edaspidi kaebaja) esitas 2. juunil 2025 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses öörahu rikkumisega alates 24. maist 2025 kuni 2. juunini 2025. Tema eluosakonda S7
Legislator headnote
AI generated3-25-2647/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: juunil 2025 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses öörahu rikkumisega alates 24. maist 2025 kuni 2. juunini 2025. Tema eluosakonda S7
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-2647
Määruse kuupäev
8. aprill 2026
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
H.A (H.A) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju
hüvitamiseks seoses S7 eluosakonna tingimustega
RESOLUTSIOON
1. Tagastada H.A kaebus.
2. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1. H.A (edaspidi kaebaja) esitas 2. juunil 2025 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse
seoses öörahu rikkumisega alates 24. maist 2025 kuni 2. juunini 2025. Tema eluosakonda S7
toodi kinnipeetav, kes järjepidevalt tekitas lärmi, pekstes vastu voodiplekki, ust, akna ees
olevat pleksiklaasi ja radiaatori metallist katet. Samal ajal see kinnipeetav karjus nii, et terve
S-maja kuulis teda. See kinnipeetav oli kambris alasti ja roojas põrandale, mistõttu levis hais
üle terve sektori. Kaebaja pidi elama rooja haisu sees. Kaebaja leidis, et vangla jäi probleemi
lahendamisel tegevusetuks. Kaebaja ei saanud öösiti korralikult magada, muutus närviliseks,
tal tekkisid peavalud ja ta läks tülli oma elukaaslasega. Samuti tundis ta hirmu, sest teised
kinnipeetavad osakonnas olid muutunud närvilisteks ja ettearvamatuteks ning see võis
kujutada ohtu. Kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitiseks 300 eurot.
2. Tartu Vangla jättis 4. augusti 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/269-2 kaebaja kahju
hüvitamise taotluse rahuldamata.
3. Kaebaja esitas 7. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu
Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist 500 eurot. Kaebuse kohaselt ei saanud
kaebaja 7‒8 päeva öösiti magada, pidi elama ja sööma haisu sees, tundma hirmu teiste
närviliste kinnipeetavate pärast ning tülitsema oma elukaaslasega, kuna kaebaja närvid olid
pingul. Kaebaja leiab, et vangla lõi ise kahju tekitanud sündmuse ja vaatamata korduvatele
pöördumistele jättis reageerimata. Vangla vabandas öörahu rikkumisega kaasnenud
ebameeldivuste ja ebamugavuse pärast, millega tunnistas oma süüd. Ükski vabandus ei tee
aga seda kõike olematuks.
3-25-2647
KOHTU SEISUKOHT
4. Kaebaja on kohtule esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse vastavalt
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-le 4 ja riigivastutuse seaduse (RVastS)
§ 9 lg-le 1. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist Tartu Vanglalt selle eest, et 24. mail 2025
paigutati temaga samasse eluosakonda kinnipeetav, kes oma tegevusega häiris öörahu ja
eluolu. Kaebaja hinnangul jäi vangla kaaskinnipeetavast lähtunud probleemide lahendamisel
tegevusetuks. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb hüvitist väärikuse alandamise eest. Kaebaja
on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (HKMS § 47 lg 2, vangistusseaduse § 11 lg 8).
5. Kohus leiab, et H.A. kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, sest
kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse
rahuldamine ebatõenäoline.
5.1.
Kaebuse kohaselt ei taganud Tartu Vangla kaebajale päevakava järgset 8-tunnist
uneaega. Samuti pidi kaebaja kannatama, kuna osakonnas levis rooja hais, kaebaja ja teised
kinnipeetavad olid närvilised, kaebaja tundis hirmu. Tartu Vangla 4. augusti 2025. a otsuse
kohaselt oli kaebaja paigutatud alates 12. maist 2025 S7 eluosakonna kambrisse 410.
Kinnipeetav, kes enda tegevusega kaaskinnipeetavaid häiris, oli paigutatud S7 eluosakonna
kambrisse 401 ajavahemikus 25. maist kuni 2. juunini 2025 ning tema suhtes kohaldati sel
perioodil täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kambris 401 paiknenud kinnipeetav häiris enda
tegevusega S7 eluosakonnas paiknevate kinnipeetavate rahu nii päeval kui öösel. Samuti levis
kinnipeetava tegevuse tõttu S7 eluosakonna lõpuosas rooja hais. Seda kinnitavad kinnipeetava
kohta koostatud ettekanded seoses öörahu rikkumisega ja kinnipeeturegistrisse tehtud muud
kanded. Ettekannetest saab järeldada, et S7 osakonnas oli öörahu teatud aja vältel häiritud
25., 26., 28., 29., 31. mail ja 1. juunil 2025. Kinnipeetavaga tegeleti siiski pidevalt, seejuures
temaga vesteldi, talle anti pidevalt korraldusi rikkumised lõpetada, tema kambrit käidi
koristamas ning S7 osakonda tuulutati pidevalt. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et vangla
ei saa võtta vastutust kinnipeetavate normist hälbiva käitumise eest ning tegude eest, mida nad
panevad toime enda kambris olles. Kohus nõustub ka, et selliste juhtumite puhul on tegemist
äärmuslike ja harva esinevate olukordadega, mis paratamatult põhjustavad teatavaid
ebameeldivusi nii vangla personalile kui ka kinnipeetavatele, kes peavad selliseid sündmusi
kas siis otseselt või kaudselt tunnistama. Puuduvad tõendid, et vangla oleks olnud
õigusvastaselt tegevusetu seoses S7 eluosakonnas levinud lõhna- ja mürahäiringutega ning
tegemist saaks olla vangla sihiliku kavatsusega kedagi häirida või kellelegi täiendavaid
ebameeldivusi ja ebamugavusi tekitada. Vangla on otsuses vabandanud öörahu rikkumisega
kaasnenud ebameeldivuste ja ebamugavuste pärast. Kohus leiab, et hüvitamiskaebuse
rahuldamine on ebatõenäoline, kuna kohtule ei nähtu vastustaja õigusvastast tegevusetust.
5.2.
Kohtu hinnangul ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata S7 eluosakonna
tingimused ajavahemikul 25. maist kuni 2. juunini 2025. Kohus möönab, et ebameeldivad
lõhnahäiringud võisid kaebaja kambris ajutiselt esineda, kuid need ei saanud kaebajale
põhjustada taolisi üleelamisi, mida võiks pidada tema õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebaja
kamber asus oluliselt eemal kambrist 401, mistõttu ei saanud lõhnahäiringud mõjutada
kaebajat intensiivselt. Kaebajal oli võimalik hoida enda kamber puhtana ning tuulutada akna
kaudu oma kambrit. Samuti on arusaadav, et kaaskinnipeetava tekitatud müra häiris kaebaja
und ning võis põhjustada üleväsimust ja närvilisust. Kaebaja ei ole aga väitnud ning asja
materjalidest ei nähtu, et müra oleks olnud pidev ja lakkamatu. Isegi, kui kaebaja ei saanud
igal öösel vaidlusalusel ajavahemikul 8 tundi magada öörahu rikkumiste tõttu, oli kaebajal
võimalik magada vajadusel päevasel ajal. Kaebaja on kaebuses välja toonud üldised
3-25-2647
ebamugavused, mis müra tõttu võisid kaasneda. Kõik negatiivsed üleelamised ei küündi aga
mittevaralise kahjuni RVastS § 9 lg 1 tähenduses.
6. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3, §
179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)