3-25-2647/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2647

Määruse kuupäev

8. aprill 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

H.A (H.A) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses S7 eluosakonna tingimustega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada H.A kaebus.

2. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. H.A (edaspidi kaebaja) esitas 2. juunil 2025 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse

seoses öörahu rikkumisega alates 24. maist 2025 kuni 2. juunini 2025. Tema eluosakonda S7

toodi kinnipeetav, kes järjepidevalt tekitas lärmi, pekstes vastu voodiplekki, ust, akna ees

olevat pleksiklaasi ja radiaatori metallist katet. Samal ajal see kinnipeetav karjus nii, et terve

S-maja kuulis teda. See kinnipeetav oli kambris alasti ja roojas põrandale, mistõttu levis hais

üle terve sektori. Kaebaja pidi elama rooja haisu sees. Kaebaja leidis, et vangla jäi probleemi

lahendamisel tegevusetuks. Kaebaja ei saanud öösiti korralikult magada, muutus närviliseks,

tal tekkisid peavalud ja ta läks tülli oma elukaaslasega. Samuti tundis ta hirmu, sest teised

kinnipeetavad osakonnas olid muutunud närvilisteks ja ettearvamatuteks ning see võis

kujutada ohtu. Kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitiseks 300 eurot.

2. Tartu Vangla jättis 4. augusti 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/269-2 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 7. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu

Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist 500 eurot. Kaebuse kohaselt ei saanud

kaebaja 7‒8 päeva öösiti magada, pidi elama ja sööma haisu sees, tundma hirmu teiste

närviliste kinnipeetavate pärast ning tülitsema oma elukaaslasega, kuna kaebaja närvid olid

pingul. Kaebaja leiab, et vangla lõi ise kahju tekitanud sündmuse ja vaatamata korduvatele

pöördumistele jättis reageerimata. Vangla vabandas öörahu rikkumisega kaasnenud

ebameeldivuste ja ebamugavuse pärast, millega tunnistas oma süüd. Ükski vabandus ei tee

aga seda kõike olematuks.

3-25-2647

KOHTU SEISUKOHT

4. Kaebaja on kohtule esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-le 4 ja riigivastutuse seaduse (RVastS)

§ 9 lg-le 1. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist Tartu Vanglalt selle eest, et 24. mail 2025

paigutati temaga samasse eluosakonda kinnipeetav, kes oma tegevusega häiris öörahu ja

eluolu. Kaebaja hinnangul jäi vangla kaaskinnipeetavast lähtunud probleemide lahendamisel

tegevusetuks. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb hüvitist väärikuse alandamise eest. Kaebaja

on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (HKMS § 47 lg 2, vangistusseaduse § 11 lg 8).

5. Kohus leiab, et H.A. kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, sest

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

5.1.

Kaebuse kohaselt ei taganud Tartu Vangla kaebajale päevakava järgset 8-tunnist

uneaega. Samuti pidi kaebaja kannatama, kuna osakonnas levis rooja hais, kaebaja ja teised

kinnipeetavad olid närvilised, kaebaja tundis hirmu. Tartu Vangla 4. augusti 2025. a otsuse

kohaselt oli kaebaja paigutatud alates 12. maist 2025 S7 eluosakonna kambrisse 410.

Kinnipeetav, kes enda tegevusega kaaskinnipeetavaid häiris, oli paigutatud S7 eluosakonna

kambrisse 401 ajavahemikus 25. maist kuni 2. juunini 2025 ning tema suhtes kohaldati sel

perioodil täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kambris 401 paiknenud kinnipeetav häiris enda

tegevusega S7 eluosakonnas paiknevate kinnipeetavate rahu nii päeval kui öösel. Samuti levis

kinnipeetava tegevuse tõttu S7 eluosakonna lõpuosas rooja hais. Seda kinnitavad kinnipeetava

kohta koostatud ettekanded seoses öörahu rikkumisega ja kinnipeeturegistrisse tehtud muud

kanded. Ettekannetest saab järeldada, et S7 osakonnas oli öörahu teatud aja vältel häiritud

25., 26., 28., 29., 31. mail ja 1. juunil 2025. Kinnipeetavaga tegeleti siiski pidevalt, seejuures

temaga vesteldi, talle anti pidevalt korraldusi rikkumised lõpetada, tema kambrit käidi

koristamas ning S7 osakonda tuulutati pidevalt. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et vangla

ei saa võtta vastutust kinnipeetavate normist hälbiva käitumise eest ning tegude eest, mida nad

panevad toime enda kambris olles. Kohus nõustub ka, et selliste juhtumite puhul on tegemist

äärmuslike ja harva esinevate olukordadega, mis paratamatult põhjustavad teatavaid

ebameeldivusi nii vangla personalile kui ka kinnipeetavatele, kes peavad selliseid sündmusi

kas siis otseselt või kaudselt tunnistama. Puuduvad tõendid, et vangla oleks olnud

õigusvastaselt tegevusetu seoses S7 eluosakonnas levinud lõhna- ja mürahäiringutega ning

tegemist saaks olla vangla sihiliku kavatsusega kedagi häirida või kellelegi täiendavaid

ebameeldivusi ja ebamugavusi tekitada. Vangla on otsuses vabandanud öörahu rikkumisega

kaasnenud ebameeldivuste ja ebamugavuste pärast. Kohus leiab, et hüvitamiskaebuse

rahuldamine on ebatõenäoline, kuna kohtule ei nähtu vastustaja õigusvastast tegevusetust.

5.2.

Kohtu hinnangul ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata S7 eluosakonna

tingimused ajavahemikul 25. maist kuni 2. juunini 2025. Kohus möönab, et ebameeldivad

lõhnahäiringud võisid kaebaja kambris ajutiselt esineda, kuid need ei saanud kaebajale

põhjustada taolisi üleelamisi, mida võiks pidada tema õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebaja

kamber asus oluliselt eemal kambrist 401, mistõttu ei saanud lõhnahäiringud mõjutada

kaebajat intensiivselt. Kaebajal oli võimalik hoida enda kamber puhtana ning tuulutada akna

kaudu oma kambrit. Samuti on arusaadav, et kaaskinnipeetava tekitatud müra häiris kaebaja

und ning võis põhjustada üleväsimust ja närvilisust. Kaebaja ei ole aga väitnud ning asja

materjalidest ei nähtu, et müra oleks olnud pidev ja lakkamatu. Isegi, kui kaebaja ei saanud

igal öösel vaidlusalusel ajavahemikul 8 tundi magada öörahu rikkumiste tõttu, oli kaebajal

võimalik magada vajadusel päevasel ajal. Kaebaja on kaebuses välja toonud üldised

3-25-2647

ebamugavused, mis müra tõttu võisid kaasneda. Kõik negatiivsed üleelamised ei küündi aga

mittevaralise kahjuni RVastS § 9 lg 1 tähenduses.

6. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3, §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)