2-22-19424/29 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

08. aprill 2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

P.K kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-22-19424

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine,

usaldusisiku tasu määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik:

P.K

(ik

XXX; elukoht XXX ; e-post XXX )

usaldusisik: Evelin Laanemäe (ik 48106016020;

Mittetulundusühing Nõutuba; e-post XXX)

võlausaldajad:

1. OMEGA INVEST OÜ (rg-kood 10866568; e-

post XXX)

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital

(rg-kood

11919806; e-post XXX)

3. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX)

4. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(rg-kood 70000349; e-post XXX)

5. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post XXX)

6. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;

e-post XXX)

7. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (rg-kood

10625474; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada P.K (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded P.K vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik

täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku

vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada P.K kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada

Evelin Laanemäe

usaldusisiku kohustustest

P.K

kohustustest

vabastamise menetluses.

4. Rahuldada P.K usaldusisiku Evelin Laanemäe tasu taotlus.

5. Määrata usaldusisiku Evelin Laanemäe tasu suuruseks P.K kohustustest

vabastamise menetluses 264 eurot.

6. Usaldusisiku Evelin Laanemäe tasu summas 137,13 eurot hüvitada võlgniku P.K

poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel usaldusisiku ametikontol, mis tuleb välja

maksta Mittetulundusühingu Nõutuba (rg-kood 80303499) arveldusarvele nr

EE142200221049196550.

7. Anda P.K-le hüvitamisekohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks

riigi vahenditest summas 126,87 eurot.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisiku Evelin Laanemäe usaldusisiku

tasu katteks riigi vahenditest 126,87 eurot Mittetulundusühingu (rg-kood 80303499)

arveldusarvele nr EE142200221049196550.

9. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 8 osas täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade P.K kohustustest

vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Määruse peale võivad võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 07.02.2023 määrusega välja P.K pankroti, algatas P.K

kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks H.I. Tartu Maakohtu

01.07.2024 määrusega lõpetas kohus P.K pankrotimenetluse raugemise tõttu ning jätkas

võlgniku suhtes 07.02.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. Kohus määras

uueks usaldusisikuks Evelin Laanemäe. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama

kohtule aruandeid iga aasta 7. veebruaril ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal

aasta 2. veebruaril. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustused kokku 39 317,51 eurot (kõik II järgu nõuded).

2. Usaldusisik on esitanud kohtule aruanded 18.02.2025 ja 22.02.2026.

3. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule määratud osaline töövõime ning ta töötab

0,75 koormusega O. H. V. -s. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töövõimetoetus,

3. pensionisamba väljamaksed ja enammakstud tulumaksu tagastus. Aruannete kohaselt on

võlgnik menetluse jooksul loovutanud usaldusisiku kontole kokku 1691,28 eurot.

Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kahel korral, kokku summas 1522,15

eurot. Usaldusisiku tasu katteks on jäetud kokku 169,13 eurot.

4. 22.02.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikule ülesannete

täitmiseks viimasel aruandeperioodil kokku neli tundi järgnevalt: kohtumine võlgnikuga

2/6

kabinetis, olukorra analüüs seoses hasartmängudega – 1 tund; suhtlemine kliendiga,

regulaarne pangakonto ülevaatamine – 1 tund; vajalike dokumentide kontrollimine,

aruande koostamine – 1 tund 30 minutit; eraldiste arvutamine ja võlausaldajatele

väljamaksete teostamine – 30 minutit. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 4 tunni ulatuses

määrata tasuks 264 eurot (4 tundi * 66 eurot). Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu

võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest ja ülejäänud

osas menetlusabi korras. Kohtule on edastatud võlgniku taotlus menetlusabi määramiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast

kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle

kohta määruse.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat.

Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

6. Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse

4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud

alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

7. Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.

8. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

9. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo,

kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. P.K ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

10. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

11. FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule määratud osaline töövõime ning ta töötab

0,75 koormusega O. H. V. -s.

Kohtu hinnangul on täidetud kohustus tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova

tegevusega.

12. FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku

tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks

3/6

varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või

sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.

13. FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

14. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töövõimetoetus, 3. pensionisamba

väljamaksed ja enammakstud tulumaksu tagastus. Võlgnikul on 2 ülalpeetavat. Võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud peamiselt sissetulekut ulatuses, millele

ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi

üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Sissetulekud ületasid

mittearestitavat määra vaid 2024.a detsembris ja 2025.a jaanuaris, mil oli kohustus

eraldada võlausaldajatele 1188,50 eurot. Aruannete kohaselt on võlgnik menetluse jooksul

loovutanud usaldusisiku kontole kokku 1691,28 eurot. Usaldusisik on teinud

võlausaldajatele väljamakseid kahel korral, kokku summas 1522,15 eurot. Usaldusisiku

tasu katteks on jäetud kokku 169,13 eurot.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.

15. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.

16. FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul

puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.

17. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt.

18. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse

tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s

103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata

süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes

seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. FIMS näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik loovutas usaldusisikule menetluse lõpuks varasemalt eraldamata

jäänud osa sissetulekutest. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevaid kohustusi.

19. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme aasta

jooksul täitnud ning tasunud võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku

arvel. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et P.K tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada.

20. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

4/6

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet

võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla

takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

21. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud P.K pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka P.K pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

22. Kuna kohus lõpetab P.K kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Evelin Laanemäe

FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel vabastada usaldusisiku kohustustest P.K kohustustest

vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

23. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku

poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav

väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik

peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku

tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele

kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele

alammäärale (kuni 31.03.2026 88,60 eurot).

24. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku

ülesannete täitmisele kokku 4 tundi tunnitasuga 66 eurot, kokku 264 eurot.

25. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb

usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Evelin Laanemäe tasuks määrata 264

eurot.

26. Usaldusisiku tasu summas 137,13 eurot tuleb hüvitada võlgniku P.K poolt usaldusisikule

loovutatud raha arvel ja välja maksta Mittetulundusühingu Nõutuba arveldusarvele nr

EE142200221049196550.

27. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või

sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et kuna võlgnikule on määratud

osaline töövõime ning ta töötab osalise koormusega, siis tuleb usaldusisiku tasu

hüvitamiseks summas 126,87 eurot, anda P.K-le hüvitamiskohustuseta riigi menetlusabi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

5/6

kohtunik

6/6