3-25-3258/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Orion, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-3258

Haldusasi

X.X. kaebus Jõhvi valla kohustamiseks ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses kaebaja last puudutavate

menetlustega

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. veebruari

2026. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja X.X.

Vastustaja Jõhvi vald

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. veebruari 2026. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus kohustada

menetluse ajal Jõhvi vallaga ühendatud Toila valda algatama lastekaitseametniku tegevuse

suhtes järelevalvemenetlus, väljastama kaebajale kõik kaebaja lapse kohta päringutega nõutud

dokumendid ning tuvastada, et ametniku tegevus on olnud õigusvastane, ebaprofessionaalne ja

erapoolik. Ühtlasi palub kaebaja mõista vallalt kaebaja kasuks välja rahalise hüvitise kohtu

äranägemisel ametniku tegevusest tingitud tervisekahjustust ja vaimset kannatusega seotud

mittevaralise kahju eest.

2. Tartu Halduskohus tagastas 12. detsembri 2025. a määrusega kaebuse valla ametniku suhtes

järelevalve menetluse alustamiseks kohustamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselt kaebeõigus selle nõude

esitamiseks.

Sama määrusega jättis halduskohus kaebuse ülejäänud osas käiguta ja selgitas, et kaebuse

menetlusse võtmise eeldusena tuleb kohustamisenõudelt tasuda riigilõivu 20 eurot ja

hüvitamisnõudelt 350 eurot, kokku tuli tasuda lõiv kõrgema määra järgi, seega 350 eurot.

Vastavalt tuli kaebajal täiendavalt tasuda riigilõivu 335 eurot.

Halduskohtu määrus jõustus edasikaebamata.

3. Tartu Halduskohus 19. veebruari 2026. a määrusega tagastas kaebuse ka osas, milles

halduskohus 12. detsembri 2025. a määrusega jättis kaebuse käiguta. Halduskohus selgitas, et

kaebaja tasus täiendavat riigilõivu 5 eurot. Seega ei kõrvaldanud kaebaja kaebuse puudust, mis

takistab hüvitamisnõude menetlusse võtmist ja selles osas tuleb kaebust tagastada.

Kohustamisnõudega kaitstava kaebaja õiguse riive on väheintensiivne. Kaebaja soovib valla

kohustamist väljastada kaebajale kõik kaebaja alaealise lapsega seotud dokumendid. Kaebaja on

olnud aktiivselt haldusmenetluse osaline ning teda on kaasatud lapsega seotud

haldusmenetlusse. Kaebajale on tutvustatud haldusmenetlusega seotud olulisi dokumente nagu

nt lapse tegevuskava. Kaebaja õiguste riivet vähendab asjaolu, et kaebaja esitatud nõue

dokumentide väljastamiseks on abstraktne. Kaebaja ei aidanud kaasa aidanud soovitud

dokumentide saamisele. Vastustaja palus täpsustada ning piiritleda soovitud dokumentide hulk,

kuid kaebaja jäi passiivseks ega esitanud vastustajale täpsustusi. Kuigi kaebajale on subjektiivne

õigus andmetega tutvumiseks, siis ei ole vastustaja tegevus kaebaja suhtes olnud õigusvastane.

Vald ei ole keeldunud kaebajale dokumentide väljastamisest, vaid palunud täpsustada soovitud

dokumentide koosseisu. Eluliselt on usutav, et STAR-süsteemis juhtumimenetluse kohta

talletatud dokumentide ning andmete hulk on sedavõrd mahukas, et selle tervikuna väljastamine

võib osutuda nii tehniliselt väga keerukaks kui ka ebamõistlikult ressursimahukaks. Seetõttu

kuulub kohustamisnõue tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

4. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 19.

veebruari 2026. a määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks ja

lahendamiseks halduskohtule.

Kaebaja leiab, et tema kaebusega kaitstavate õiguste riive ei ole väheintensiivne ega kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja taotletud dokumendid on valla valduses. Kaebaja ei saa

konkreetselt määratleda dokumente, mille olemasolust puudub tal teadmine.

Riive intensiivsust kinnitab seegi, et menetluse ajal esitas valla ametnik kaebaja suhtes

süüdistuse väidetava vägivalla kohta lapse suhtes. Väide ei leidnud kinnitust ja

kriminaalmenetlus lõpetati. Kaebaja kohta halvustavate hinnangute andmine jätkus ka

tsiviilkohtumenetluses. Ametnik viita ka elatisvaidlusele, milles vald menetlusosaline ei ole. See

tekitab küsimuse, millisel viisil see teave ametnikule teatavaks sai. See asjaolu vajab

kontrollimist ning ei võimalda järeldada, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Arvestades

süüdistuse tõsidust, selle ametlikku ümberlükkamist ning võimalikku lubamatut ligipääsu

kohtutoimiku dokumentidele, ei saa riivet käsitada väheintensiivsena.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu määruskaebus rahuldamisele. Halduskohus selgitas

kehtivale õigusele ja kohtupraktikale tuginedes loogiliselt jälgitavalt, miks ta peab

põhjendatuks tagastada kaebuse nii kohustamis- kui ka hüvitamisnõudes. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning jätab põhjendused kordamata (HKMS §

201 lg 4 ja § 203 lg 2).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Kaebaja leiab, et kohustamisnõudega kaitstava õiguse riive ei saa pidada

väheintensiivseks ega kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

9. Halduskohus tuvastas, et kaebaja 2025. aasta suvel kaebaja pöördus korduvalt valla

poole nõudes vastamist pöördumistes esitatud küsimustele, samuti kaebaja alaealist last

puudutavate dokumentide väljastamist. 15. septembri 2025. a vastuses nr 5-5/959-4 (dtl 44)

vastas valda kaebaja küsimustele. Dokumentide väljastamise kohta selgitas vald vastuses, et

juhtumimenetlus STAR infosüsteemis on väga mahukas ning palus täpsustada, millist

konkreetset infot kaebaja soovib saada. Kaebaja ei täpsustanud, milliste dokumentide

väljastamist ta soovib, jättis vallale vastamata ja pöördus kohustamiskaebusega

halduskohtusse.

10. Seega kujunenud olukorras vald ei keeldunud kaebajale dokumentide väljastamisest,

vaid palus täpsustada, millise teabe väljastamist kaebaja teabenõudega soovib. Vaidlust ei ole

selles, et kaebaja soovitud teabe puudutab kaebaja alaealise lapsega seotud menetlust, milles

ka kaebaja ise on menetlusosaline. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lg 1 kohaselt on

igaühel õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust

omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Dokumentidest väljavõtete või

koopiate tegemine ning kulude hüvitamine toimub avaliku teabe seaduses sätestatud korras

(HMS § 37 lg 4).

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 14 lg 1 kohaselt tuleb teabenõudes muu hulgas ära näidata

taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad

dokumendirekvisiidid. AvTS § 23 lg-s 2 on sätestatud teabenõude täitmisest keeldumise

alused. Keeldumise aluseks on näiteks see, kui samale teabenõudjale on taotletav teave juba

antud ja teabenõudja ei põhjenda vajadust saada teavet teist korda (p 1), samuti kui

teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse

muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri

kulutusi. Lisaks näeb AvTS § 25 lg 2 üldreeglina ette, et Paberkandjal koopiate valmistamise

ja väljatrükkide eest tasub teabenõudja kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest alates 21.

leheküljest.

11. Kahtlemata saanuks vald 15. septembri 2025. a vastuses kaebajale täpsemalt selgitada

teabenõude esitamise ja täitmisega seonduvat. Vastuses esitatu pinnalt ei selgunud kaebajale

üheselt, et teabenõude esitamisel tuleb piiritleda millist teavet soovitakse. Kui kaebajale ei ole

teada, millist kaebajat huvitavat teavet vastustaja valdab, siis on kaebajal õigus tutvuda

haldusmenetluse toimikuga, s.h STAR infosüsteemis säilitatava teabega. Asjakohane on valla

osundus, et STAR infosüsteemi kantud dokumentide hulk on suur. Ühelt poolt on ilmne, et

dokumentide hulgas on neid dokumente, mis kaebajale kui menetlusosalisele on juba

väljastatud. Nende uuesti väljastamise soovi tuleks kaebajal eraldi põhjendada. Teisalt on

teabenõude täpsustamine kaebaja enda huvides, kuna arvukate dokumentide väljastamine

paberkandjal võib kaasa tuua arvestatava kulu kaebajale.

12. Kokkuvõttes saab järeldada, et kuigi vald ei täitnud kohaselt selgitamiskohustust oli

kaebajal siiski võimalik mõista 15. septembri 2025. a vastusest, et tal tuleb teabenõuet

täpsustada. Teabenõude täpsustamine oli võimalik haldusmenetluse toimikuga tutvumise

kaudu. Seega ei keeldunud vald kaebaja teabenõude täitmisest. Olukorras, kus kaebajale oli

osa dokumente haldusmenetluses juba väljastatud ning ülejäänud osas oli võimlik teabe

koosseis kindlaks teha haldusmenetluse toimikuga tutvudes, ei riivanud valla 15. septembri

2025. a vastus nr 5-5/959-4 intensiivselt kaebaja õigust teabele. Kaebaja ei ole ka

määruskaebuses väitnud, et dokumentide väljastamata jätmise tõttu oleks tal oluliselt

takistatud oma või oma alaealise lapse õiguste kaitsmine.

Nõustuda tuleb halduskohtuga selleski, et kaebusega soovitud kohustava ettekirjutuse

tegemine vallale kohtumenetluses ei ole tõenäoline, kuna kaebaja teabenõue ei vasta AvTS §

14 lg-s 1 tulenevatele nõutele, sest ei piiritle nõutava teabe koosseisu.

13. Määruskaebuse kohaselt vaidlustab kaebaja halduskohtu 19. veebruari 2026. a

määrusega kaebuse tagastamist tervikuna. Seega hõlmab määruskaebus lisaks

kohustamisnõudele ka kaebuses esitatud hüvitamisnõude tagastamise. Samas ei selgita

kaebaja määruskaebuses, miks hüvitamisnõude tagastamine ei ole õiguspärane. Eelkõige ei

sea kaebaja kahtluse alla, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel kohtu õiglasel

äranägemisel tuleb tasuda riigilõiv 350 eurot, kaebaja ei ole lõivu tasunud ega taotlenud

riigilõivutasumise kohustusest vabastamist. Riigilõivu tasumine on halduskohtumenetluses

kaebuse menetlusse võtmise eelduseks. Seetõttu on riigilõivu tasumata jätmine kaebuse

puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. Kuna halduskohus andis kaebajale 12. detsembri

2025. a määrusega tähtaja kaebuse puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks, siis on

täidetud HKMS § 121 lg 1 p-s 2 nimetatud eeldused. Vastavalt tuli halduskohtul kohaldada

normis sätestatud tagajärge ja tagastada kaebus. Õigusnormi eelduste esinemise korral puudus

halduskohtul õigus otsustada teisiti, seega on hüvitamisnõude tagastamine õiguspärane.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/