3-26-207/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2026, Tartu

Haldusasja number

3-26-207

Haldusasi

X.X.-i kaebus Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2026. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja / kaebaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2026. a määrus ja saata asi tagasi Tartu

Halduskohtule menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 21. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Sihtasutuse Ida-Viru

Keskhaigla tekitatud mittevaralise kahju 150 eurot hüvitamiseks seoses tervishoiuteenuse

osutamisega. Kaebuse kohaselt ootas kaebaja 20. veebruaril 2026 vajaduspõhiseid ravimeid

alates 11.00 kuni 20.00-ni. Kaebaja märkis, et juhtum on fikseeritud Viru Vanglas tol päeval

töötanud kahe valvuri juuresolekul. Väidetavalt ei olnud meditsiinitöötajatel aega ravimite

toomiseks. Kaebaja märkis, et ta pidi ravimite ootamise tõttu kannatama valu. Kaebaja taotles

riigilõivust vabastamist.

2. Tartu Halduskohus tagastas 26. jaanuari 2026. a määrusega kaebuse ja jättis taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Halduskohtu põhjendused olid järgmised.

2.1. Kaebaja nõuab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 alusel

tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja põhjendused

viitavad sellele, et ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et pidi kannatama

valu, kuna ei saanud kohe ravimeid.

2.2. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline

2.3. Kaebuses märgitud kuupäev 20. veebruar 2026 pole veel saabunud. Riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 9 lg 1 näeb ette, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise korral. Avaliku võimu

kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud

ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste

riivete korral.

2.4. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 järgi on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi

osa. VangS § 49 lg 3 järgi korraldab tervishoiuteenuste osutamise kinnipeetavale

Tervisekassa. Seega kasutab riik (st kas Tervisekassa või vangla kui haldusorgan) üksnes oma

kohustuse täitmisel tervishoiuteenust osutava eraõigusliku juriidilise isiku (s.o konkreetselt

Ida-Viru Keskhaigla) abi. See ei tähenda aga, et riik oleks volitanud haiglat avalikku

ülesannet iseseisvalt täitma ning seetõttu on kinnipeetavale tervishoiuteenust osutava haigla

tegevus omistatav riigile, keda esindab haldusorganina, kas Tervisekassa või vangla. Seega

tekib kinnipeetaval väljaspool vanglat tervishoiuteenuse osutamise raames õigussuhe üksnes

riigi nimel tegutseva haldusorganiga (kas Tervisekassa või vanglaga), mitte haiglaga. Haigla

ei ole avaliku võimu kandjaks, vaid haigla osutab kinnipeetavatele üksnes tervishoiuteenust st

ravimite tagamine kinnipeetavatele ongi tervishoiuteenus. Tegemist ei ole sellisel positsioonil

olemisega, milles eraisikud olla ei saa, st haigla ei teosta iseseisvalt avalikku võimu. Haigla

tegevus on omane eraõiguslikele suhetele ja kinnipeetavale tervishoiuteenust osutava haigla

tegevus on omistatav seega haldusmenetluses riigile, st riiki esindavale haldusorganile.

Kinnipeetaval kujuneb väljaspool vanglat tervishoiuteenuse osutamise raames õigussuhe

üksnes vanglaga, mitte teenust osutava haigla või kliinikumiga. Kokkuvõtlikult täidab haigla

üksnes neid ülesandeid, mis on riigile pandud. Ka tervishoiuteenuse osutamisel tekkiva kahju

eest ei vastuta haldusmenetluses haigla. RVastS § 12 lg 1 järgi on kannatanud isikule kahju

hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Haigla näol ei ole

aga tegemist avaliku võimu kandjaga RVastS § 2 lg 1 tähenduses ning haigla ei tegutse

avaliku võimu ülesandeid täites. VÕS § 762 tuleb teenust osutada vastavalt arstiteaduse

üldisele tasemele. Ilma näidustuseta tervishoiuteenus ei saa olla vastavuses arstiteaduse üldise

tasemega jj.

2.5. Võttes arvesse 1. juulil 2024 jõustunud vangistusseaduse muudatusi ning asjaolu, et

kaebuse sisuks on tervishoiuteenuse osutamisest tulenev hüvitamisnõue, on tegemist

eraõigusliku sisuga vaidlusega ning käesoleva asja lahendamine peab kuuluma maakohtu

pädevusse. Halduskohtu pädevusse kuuluvad üksnes sellised vaidlused, mis on seotud vangla

ja Tervisekassa tervishoiuteenuste osutamisega haldusotsustega (nt seoses tervishoiuteenuse

osutamise korraldamise või rahastamisega). Kaebus kuuluks tagastamisele ka pädevuse

puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

2.6. Kirjeldatu alusel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 ; HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. X.X. esitas halduskohtu 26. jaanuari 2026. a määruse peale määruskaebuse. Kaebaja

selgitab, et vanglasisest meditsiiniteenust osutati puudulikult. Vangla ostab teenust Ida-Viru

Keskhaiglalt. Kaebaja tundis tundide kaupa valu ja seega on kaebajal õigus hüvitisele.

Kaebaja märkis, et ootas ravimeid 20. jaanuaril 2026.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb rahuldada.

5. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

tervishoiuteenuse osutamisega. Halduskohus tagastas kaebuse, kuna kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21) ja seejärel leidis, et kaebus kuuluks tagastamisele ka

pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 1 p 1). Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu.

6. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuid määruskaebuse

põhjendustest ei ole mõistetav, millest tulenevalt peab halduskohus kaebusega kaitstava

õiguse riivet väheintensiivseks ning asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamist

ebatõenäoliseks. Kaebuse aluseks on olukord, kus Viru Vanglas viibiv kaebaja ootas 20.

jaanuaril 2026 väidetavalt ravimit alates 10.00 ja sai selle kell 20.00. Asja materjalidest ei

nähtu, millise ravimiga oli tegemist ja millist mõju võis kaebajale avaldada ravimini hilisem

manustamine. Halduskohus on määruse põhjendustes selgitanud üksnes tervishoiuteenuse

osutamist vanglas ja märkinud, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamine on Eesti Vabariigis erandlik. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks

selgitanud, miks peab halduskohus kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks. Kuna

halduskohus ei ole asjaolusid täpsustanud ning kaebuse tagastamist eelnimetatud alusel

põhjendanud, ei saanud halduskohus kaebust tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

7. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga ka osas, mis puudutab kaebuse tagastamist

pädevuse puudumise alusel. Riigikohus on hiljutises lahendis selgitanud tervishoiuteenuse

osutamist kinnipeetavatele vanglas. Riigikohus leidis, et sõltumata sellest, et selliste nõuete

lahendamisel tuleb kohaldada eraõiguse norme, on kinnipeetavate ravi vaidluste lahendamine

jätkuvalt halduskohtu pädevuses HKMS § 4 lg 1 kohaselt (RKHKm 3-25-144, p 26).

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse. Kuna halduskohus ei ole

põhjendatud kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel ja kaebuse lahendamine on

halduskohtu pädevuses, tühistab ringkonnakohus halduskohtu 26. jaanuari 2026. a määruse ja

saadab asja tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)