3-26-843/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-843

Haldusasi

X. X gümnaasiumiharidusele juurdepääsu võimaldamiseks

kohustamiseks ning kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta riigi õigusabi taotlus ja esialgse õiguskaitse taotlus

läbi vaatamata.

2. Tagastada kaebus.

3. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. X. X esitas 19.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega:

-

kohustada pädevaid ametiasutusi tagama kaebuse esitajale tegelik ja viivitamatu juurdepääs

gümnaasiumiharidusele;

-

kohaldada taastavaid meetmeid, mis kõrvaldaksid tekkinud struktuurse kahju ja taastaksid

kaebuse esitaja haridusliku olukorra;

-

mõista vastustajatelt välja kahju hüvitis summas 1 000 000 eurot, mis katab haridusliku,

emotsionaalse ja psühholoogilise kahju.

Vastustajana on kaebaja nimetanud Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna, Haridus- ja

Teadusministeeriumi (HTM) ning Tallinna Linnavalitsuse.

Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus (dtl 44 ja 53) nõuetega:

-

kohustada Tallinna linna ja Haridus- ja Teadusministeeriumi tagama kaebuse esitajale ajutine

koolikoht gümnaasiumis kuni kohtuasja lahendamiseni;

-

kohustada vastustajaid tegema koostööd sobiva haridusasutuse leidmiseks;

-

tagada, et kaebaja saaks jätkata õpinguid võimalikult võrdsetel tingimustel teiste õpilastega.

Kaebaja on samuti esitanud riigi õigusabi taotluse (dtl 46 jj).

2. Kohus jättis kaebuse ja taotlused 23.03.2026 määrusega käiguta. Kaebajal tuli kõrvaldada

kaebuse puudused, s.o esitada täiendavad andmed oma majandusliku seisundi kohta (p 3), esitada

selgitused ja tõendid kaebuse asjaolude ja nõuete kohta (p 4), tasuda kaebuselt ja esialgse

õiguskaitse taotluselt riigilõiv 1070 eurot vastavalt makseinfo lehel toodud andmetele (p 5) ning

selgitada, kas ta soovib esitada kodakondsusega seotud nõuet ja kas ta täidab kodakondsuse saamise

tingimused (p 6) hiljemalt 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus hoiatas, et

puuduste kõrvaldamata jätmisel võib kohus kaebuse tagastada ja jätta taotlused läbi vaatamata.

1(3)

Kohus selgitas sama määruse punktis 7 pikemalt kaebaja õigusliku olukorda, samuti riigi poolt

loodud ettevalmistava õppe võimalust, mis käivitub uuest õppeaastast.

3. Kaebajale on kohtu määrus KÄPOs 23.03.2026 kätte toimetatud. Seega pidi kaebaja kaebuse

puudused kõrvaldama hiljemalt 07.04.2026. Kaebaja ei ole kohtule vastanud. Kuna kaebus on

esitatud elektrooniliselt infosüsteemi AET kaudu ning kaebaja on kinnitanud määruse kättesaamist

samuti infosüsteemi kaudu, puudub kohtul mõistlik põhjus eeldada, et kaebaja kasutab puuduste

kõrvaldamiseks mõnda muud avalduste esitamise viisi.

4. Kohus tagastab kaebuse, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist

(HKMS § 121 lg 1 p 2). Kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu

määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata

(HKMS § 55 lg 2).

5. Kohus selgitas kaebuse käiguta jätmisel, et riigi õigusabi taotluse majandusliku seisundi teatis on

puudulik, sest selles puuduvad andmed, kes tasub kaebaja eluaseme, toidu, transpordi, side,

tervishoiu, hügieenitarvete, riiete ja jalanõude eest ning kui suured on kaebaja püsikulutused.

Samuti selgitas kohus, et kaebaja elab eelduslikult koos oma isaga, mille tõttu tuleb kaebajal esitada

ka andmed temaga koos elavate pereliikmete sissetulekute, vara, kohustuste ja püsikulutuste kohta.

Kaebaja ei ole kohtule vastanud, sj ei ole kaebaja selgitanud, miks tal ei ole nende andmete

esitamine võimalik. Olukorras, kus kohtul puudub täpsem selgitus kaebajaga koos elavate

pereliikmete kohta, ei pea kohus võimalikuks asuda ka kaebaja ja kõigi tema võimalike

lähikondsete (isa, ema jne) pangakontode andmeid välja nõudma. Kohustus tõendada enda väiteid

asub esmajärjekorras menetlusosalisel (HKMS § 59 lg 1).

Kuna riigi õigusabi taotluses on puuduseid, mis takistavad selle sisulist läbi vaatamist, jätab kohus

taotluse läbi vaatamata.

6. Kaebaja on esitanud kokku kolme vastustaja vastu kohustamisnõude ja hüvitamisnõude. Kohus

on käiguta jätmise määruses kokkuvõtlikult soovinud teada:

-

millisel õppekaval kaebaja põhihariduse omandas ning IB õppesüsteemi alusel õppides, kas

kaebaja kuulus vastava õppesüsteemi sihtrühma;

-

miks ei vaidlustanud kaebaja seda, kui tal ei võimaldatud 2022. aastal senise kooli 10. klassis

õpinguid jätkata;

-

kas kaebaja soovib gümnaasiumihariduse omandamist eesti keeles või inglise keeles;

-

kas kaebaja on alates 2022. aastast esitanud avaldusi Tartus või Tallinnas gümnaasiumiastmesse

astumiseks vastavalt koolide vastuvõtukordadele ning millised on olnud koolide vastused;

-

milles seisneb kokkuvõttes iga vastustaja, sh ministeeriumi tegevusetus;

-

millised on kaebajale varalise kahju tekkimist kinnitavad tõendid;

-

milliste õigushüvede riivamisega seoses kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist taotleb ja

millised on kaebajale tervisekahju tekkimist kinnitavad tõendid;

-

mida on kaebaja teinud selleks, et talle kahju ei tekiks;

-

kuidas on vastustajad takistanud kaebajal Eestist lahkumist.

Kaebaja ei ole kohtule vastanud. Tegemist on kesksete küsimustega, mille alusel on võimalik

kontrollida, kas kaebuses on toodud õiged vastustajad, kas vastustajad on oma tegevusega kaebaja

subjektiivseid õiguseid rikkunud (nt juhul, kui kaebaja ei ole sisseastumisavaldusi esitanud) ning

kui suur on kahjunõudelt tasutav riigilõiv. Kaebuse puudused on sedavõrd suured, et kaebaja nõue

ei ole selgelt määratletav ning võimalikel vastustajatel ei ole võimalik kaebusele ammendavalt

vastata.

2(3)

Tegemist on küsimustega, mille osas peaks kaebaja andma selgitusi ka riigi õigusabi korras esindaja

määramise korral esindajale, sest tegemist on nõuete määratlemiseks oluliste asjaoludega, mida teab

üksnes kaebaja.

Kaebuselt ei ole tasutud ka riigilõivu. Kohus on kontrollinud riigilõivu tasumist viitenumbri,

isikukoodi, haldusasja numbri, kaebaja nime (sh nimed eraldi) ning summa järgi. Kuigi kaebuse

dokumendile on märgitud kommentaar, et kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, on seda

põhjendatud üksnes riigi õigusabi taotlemisega. Tegemist ei ole nõuetekohase taotlusega ning sellel

on samad puudused kui riigi õigusabi taotlusel (vt määruse p 5).

Eeltoodust tulenevalt on tegemist puudustega, mis takistavad asja läbivaatamist, mistõttu tuleb

kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.

7. Kaebaja ei ole tasunud esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu. Samuti ei ole kaebaja

täpsustanud käiguta jätmise määruses toodud asjaolusid, mis võiksid olla esialgse õiguskaitse

aluseks (vt 23.03.2026 määruse p 4). Seega ei ole sisustatav, milline on kaebaja õiguskaitsevajadus

ning keda tuleks õiguskaitse abinõuga kohustada ning milline on kaebajale sobiv haridusasutus.

Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

3(3)