4-25-4754/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2026. a, Tartu

Väärteoasja number

4-25-4754

Kohtunik

Kristiina Laas

Kohtuistungi sekretär

Margot Nigol

Väärteoasi

Ursel Rebase kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 25.11.2025. a otsuse peale väärteoasjas nr

2780,25,009957

Menetlusalune isik

Ursel Rebane

isikukood: 37907172726; elukoht: XXX; telefon: XXX;

e-post: XXX

Kaitsja

Indrek Sirk

Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ; telefon: XXX; e-

post: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht: Riia 132, Tartu; e-post: XXX; esindajad: Tarvo

Säälik ja Veronika Sirel

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, kohus otsustab:

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 25.11.2025. a otsus väärteoasjas

nr 2780,25,009957 muutmata ning Ursel Rebase kaebus rahuldamata.

2. VTMS § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 jätta menetluskulud

menetlusaluse isiku kanda.

3. Edastada kohtuotsus pooletele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik

1. 05.11.2025. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur väärteoprotokolli selle

kohta, et 14.06.2025. a kella 19.40 ajal juhtis Ursel Rebane Tartu linnas Võru tänaval maja

number 132 juures elektrilist tõukeratast Bolt. Seda tehes oli Ursel Rebane seisundis, kus

alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,66 mg/l. Seetõttu ei tajunud Ursel

Rebane täpseid liiklusolusid ja sõitis takistuse (majanurk) varjust teele. Liikluses elektrilise

tõukeratta juhina osaledes ning kõnniteel liigeldes ületas Ursel Rebane piiratud nähtavusega

kohas sõiduteed, kuid ei vähendanud sõidutee ületamiseks sõidukiirust jalakäija tavakiiruseni.

Sellest tulenevalt sõitis Ursel Rebane ette mootorsõidukile BMW X2 registreerimisnumbriga

XXX XXX ja toimus liiklusõnnetus. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas Ursel Rebane

varalise kahju mootorsõiduki BMW omanikule sõiduki esiosa kahjustamise näol.

2. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Ursel Rebane liiklusseaduse (LS) § 16 lg 1, § 321 lg-te 1,

2, 3 ja § 322 lg 2 nõudeid ning pani toime LS § 259 lg 2 p-de 1, 3 järgi kvalifitseeritava

väärteo, s.o jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi,

pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise, kui see on

toime pandud lubatud alkoholi piirmäära ületanuna ning sellega tekitati varaline kahju või

liiklusoht.

3. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 25.11.2025. a otsusega väärteoasjas nr

2780,25,009957 karistati Ursel Rebast LS § 259 lg 2 p-de 1, 3 järgi rahatrahviga 35

trahviühikut, mis vastab 280 eurole.

4. 11.09.2025. a esitas Ursel Rebane kaitsja vahendusel maakohtule kaebuse, milles taotleb

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

ning õigusabikulude hüvitamist. Kokkuvõtlikult on kaebuse põhjendused järgnevad.

4.1. Lõuna prefektuuri 25.11.2025. a otsuses viidatud õigusnormid reguleerivad

jalgratturi, kergliikurijuhi ja pisimopeedijuhi kohustusi. Väärteoprotokolli kohaselt ei

kasutanud Ursel Rebane aga ühtegi neist sõidukitest. Protokolli kohaselt juhtis ta

elektrilist tõukeratast, mis pole võrdsustatav jalgratta, kergliikuri ega ka

pisimopeediga. Tõukeratas on defineeritud LS § 2 p-s 13 ja selle kohaselt on

tõukeratas jalakäija abivahend. Seega polnud Ursel Rebane väärteoprotokolli kohaselt

sõidukijuht, vaid hoopis jalakäija.

4.2. Lisaks on kohtuväline menetleja oma otsuses väljunud väärteoprotokolli raamidest,

kuna on viidanud ka LS § 69 lg-le 31, mida väärteoprotokoll ei sisalda. Pealegi ei saa

LS § 69 lg-t 31 Ursel Rebasele kohaldada juba seepärastki, et eelmärgitu kohaselt pole

talle selles sättes nimetatud sõidukite juhtimist ette heidetud, kuid tõukerattaga

liikleja alkoholi piirmäära LS § 69 lg 31 ei reguleeri.

4.3. Lõpuks märgitakse, et Ursel Rebane oli ettevaatlik ja vähendas sõidutee ületamisel

kiirust. Hoopis autojuht sõitis kõrvateelt peateele välja hooletult ja ohutuses

veendumata. Autojuhile oli selles kohas liiklusmärk „Anna teed“, millest tuleneva

kohustuse ta täitmata jättis ning sõitis seetõttu otsa peateel liikunud Ursel Rebasele.

5. 11.03.2026. a toimunud kohtuistungil jäid Ursel Rebane ja tema kaitsja kaebuse juurde.

2

6. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ta küll möönis, et ehkki

väärteoprotokollis on Ursel Rebasele ette heidetud ka LS § 321 lg 3 ja § 322 lg 2 nõuete

rikkumist, on see toimunud ekslikult ning selles osas Ursel Rebase süüdistusest loobutakse.

Ülejäänud osas on etteheited õigustatud. Ursel Rebane on väärteoprotokollis märgitud süüteo

toime pannud ja teda tuleb selle eest ka karistada.

Kohtu seisukoht

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

8. Esmalt märgib kohus, et kaebuses toodud etteheide väärteoprotokolli ebatäpsest

sisustamisest jääb tagajärjetuks. Kaebuses leitakse, et väärteoprotokolli sõnastuses kasutatav

termin „elektriline tõukeratas“ pole võrdsustatav kergliikuriga, millega seotud normide

rikkumist kohtuväline menetleja nii väärteoprotokollis kui ka otsuses Ursel Rebasele ette

heidab. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kergliikuri mõiste toodi liiklusseadusesse

01.01.2021. a, mil jõustus 28.10.2020. a vastu võetud liiklusseaduse muutmise seadus.

Vastava seaduse eelnõu (191 SE) seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga luuakse

elektritõukerataste ja muude kergete elektrisõidukite kasutamise turvalisuse ja liiklejate

ohutuse huvides asjakohased liiklusreeglid ja nõuded selliste sõidukite kasutamisel, ning et

kasutusele võetakse uus sõidukite kategooria – kergliikur, mis hõlmab erinevaid ühe inimese

vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, nt elektrilisi tõukerattaid,

elektrirulasid, tasakaaluliikureid ja muid taolisi istekohata sõidukeid. Seega kui kohtuväline

menetleja kasutab väärteoprotokollis terminit „elektriline tõukeratas“, siis arusaadavalt tuleb

selle all mõista üht kindlat liiki kergliikurite kategooriasse kuuluvat sõidukit, ilma et oleks

otsest vajadust välja tuua, et tegu on justnimelt kergliikuriga. Arusaam sellest, et elektriline

tõukeratas on kergliikur, on läinud käibesse nii tava- kui ametlikus keelekasutuses, ning pole

põhjust arvata, et ka menetlusalune isik Ursel Rebane sellest nõnda aru ei saa.

9. Samuti ei jaga kohus kaebuses toodud seisukohta, et kohtuväline menetleja väljus

väärteoprotokolli raamidest, kuna viitas oma otsuses LS § 69 lg-le 31, mida väärteoprotokoll

ei sisalda. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab see arutamise

seotust väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja keeldu tuvastada protokollis kajastamata

koosseisulisi asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.10.2023. a otsus asjas

nr 4-22-1706, p 9). Seejuures võib blanketse süüteokoosseisu sisustamisel tugineda ka

väärteoprotokollis nimetamata sätetele, kui seda tehes ei muudeta etteheidetava teo faktilisi

asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31.05.2022. a otsus asjas nr 4-21-3478, p

21). Kuna väärteoprotokolli kantud teokirjelduse kohaselt juhtis Ursel Rebane elektrilist

tõukeratast Bolt, olles seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus

oli 0,66 mg/l, ei väljunud kohtuväline menetleja otsust tehes väärteoprotokolli raamidest.

Samuti ei tee seda kohus, kui asja arutamise tagajärjel leiab, et Ursel Rebane rikkus muu

hulgas

ka

LS

§

69

lg-t 31.

10. Kohus, olles vahetult kuulanud ära tunnistajad ja menetlusaluse isiku ning uurinud

kohtuvälise menetleja kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et Ursel Rebane pani toime

3

väärteoprotokollis kirjeldatud teo ning täitis LS § 259 lg 2 p-de 1, 3 järgse väärteokoosseisu,

st pani kergliikurijuhina ning lubatud alkoholi piirmäära ületanuna toime liiklusnõuete

rikkumise, millega tekitas varalise kahju.

11. Asjas puudub vaidlus selles, et 14.06.2025. a kell 19.40 paiku juhtis Ursel Rebane Tartu

linnas Võru tänaval maja number 132 juures elektrilist tõukeratast Bolt. 28.06.2025. a

koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud liiklusõnnetuse skeemi ning Ursel Rebase

ja F.A ütluste kohaselt liikus Ursel Rebane elektrilise tõukerattaga Võru tänaval mööda

kõnniteed kesklinna poolt Side tänava suunas.

12. Samuti pole vaidlust selles, et Võru ja Alevi tänavate lõikumiskohal (ristmikul) toimus

Ursel Rebase juhitud elektrilise tõukeratta ning Alevi tänavalt Võru tänava suunas liikunud ja

Võru tänavale parempööret tegema hakanud mootorsõiduki BMW X2 (registreerimisnumber

XXX) vahel kokkupõrge. Vastavat asjaolu on kinnitanud tunnistajad F.A , W.A , H.R ja ka

menetlusalune isik Ursel Rebane. Samuti tõendavad kokkupõrget 28.06.2025. a koostatud

sündmuskoha vaatlusprotokollid, liiklusõnnetuse skeem ja fotod IMG_8383.JPG–

IMG_8386.JPG, IMG_8391.JPG, IMG_8393.JPG; IMG_8394.JPG, IMG_8399.JPG ja

IMG_8400.JPG.

13. Vaidlus käib selle üle, kumb kokkupõrkes osalenud liiklejatest liiklusnõudeid rikkus.

Kohtuväline menetleja leiab, et Ursel Rebane, kes liikluses elektrilise tõukeratta juhina

osaledes ning kõnniteel liigeldes ületas piiratud nähtavusega kohas sõiduteed, kuid ei

vähendanud sõidutee ületamiseks sõidukiirust jalakäija tavakiiruseni. Menetlusalune isik ja

tema kaitsja seevastu on seisukohal, et Ursel Rebane oli ettevaatlik ja vähendas sõidutee

ületamisel kiirust ning liiklusnõudeid rikkus hoopis mootorsõiduki BMW X2 juht W.A , kes

jättis täitmata liiklusmärgist „Anna teed“ tuleneva kohustuse ja sõitis seetõttu otsa peateel

liikunud Ursel Rebasele.

14. Kohus Ursel Rebase ja tema kaitsjaga ei nõustu. Tõendid ei kinnita seda, et Ursel Rebane

vähendas Võru ja Alevi tänavate lõikumiskohale jõudes kiirust.

15. Ursel Rebane andis kohtus ütlusi, mille kohaselt oli ta 14.06.2025. a xxxxga sadamas

tööl. Õhtul otsustasid nad koju minna tõuksidega. Nad kulgesid mööda Sõbra tänavat üles,

tegid Võru tänaval vasakpöörde. Nad sõitsid kõnniteel – Ursel Rebane eespool ja xxx kohe

tema taga. Nende kiiruseks oli umbes 15 km/h. Tuli Alevi tänava ristmik. Kuna Võru ja Alevi

tänavate ristumiskohas jookseb asfalt järsku 40 cm madalamaks ega võimalda ristmikku suure

kiirusega ületada, pidurdas Ursel Rebane hoo maha. Samuti võttis ta suuna vasakule poole

äärde, kus see lohk (üleminek) oli kõige sujuvam. Kui Ursel Rebane oli lohust läbi sõitnud,

tõstis ta pea üles ja vajutas kohe ka gaasi, et tänav ületada. Otseselt ta vasakule ei vaadanud,

kuid silmanurgast nägi korraks, et vasakult poolt midagi tuleb. See tuli nii ruttu, et tal ei olnud

enam midagi teha. Käis pauk ja Ursel Rebane nägi, kuidas hall auto sõitis tal jalad alt ära.

16. Üldjoontes samasuguseid ütlusi andis kohtus ka Ursel Rebase xxx H.R . Ütlustele

vastavalt sõitis H.R koos Ursel Rebasega Bolti tõuksidega Maxima ees oleval peateel. Seal tee

ääres oli lohk ja sellest üleminekuks võttis Ursel Rebane hoo maha. Ka H.R , kes oli Ursel

Rebase taga, hakkas juba jalga maha panema. Ursel Rebane sõitis sealt lohust läbi, vaatas

vasakule ja sõitis edasi. Siis sõitis auto Ursel Rebase alt läbi. Ursel Rebane lendas õhku, tegi

seal salto ja lendas siis auto taha maha.

4

17. Seevastu selgub Võru tänaval autoga kesklinna suunas liikunud F.A ütlustest, et natuke

enne Alevi ja Võru tänava ristmikku, kus see õnnetus juhtus, nägi tema umbes 10–15 meetrit

eemal enda poole liikuvat kahte Bolti tõukeratast. Üks ratastest oli ees- ja teine diagonaalis

natuke tagapool. Tundus, et tõukerattad sõidavad maksimaalse, seega umbes 20 kilomeetrise

tunnikiirusega. Samuti nägi F.A , et tema vaates paremalt poolt Alevi tänavalt tuleb hall

BMW. Viimane liikus umbes 30 km/h või alla selle – BMW hakkas ristmikule lähenema ja

oli märgata, et BMW juht võttis kiirust alla. Täielikult ta seisma ei jäänud, kuid kiirus

vähenes. Bolti tõukerattad samal ajal aga ei pidurdanud ega peatunud enne ristmikku, lihtsalt

sõitsid autoteele ja toimus kokkupõrge.

18. Seega ilmneb Ursel Rebase ja H.R ütlustest, et menetlusalune isik vähendas Võru ja

Alevi tänavate lõikumiskohale lähenedes – tõsi küll üksnes väidetava lohu tõttu –

sõidukiirust. F.A midagi sellist aga ei täheldanud – tema sõnul Bolti tõukerattad enne

ristmikku ei pidurdanud ega peatunud, vaid lihtsalt sõitsid sõiduteele.

19. Kohus peab usaldusväärsemaks F.A ütlusi. Esiteks ei nähtu asja juurde võetud fotodelt

(fotod nr 2, 3, 6, IMG_8383.JPG – IMG_8385.JPG), et kõnniteel oleks olnud mingit järsku

lohku – kõnnitee on kuni Alevi tänavaga lõikumiseni hea asfaltkattega, tasane ning suubub ka

ristmikule sujuvalt ilma järsu üleminekuta. Teiseks ei kattu ka Ursel Rebase ja H.R ütlused

omavahel täielikult – kui Ursel Rebane väitis, et ta teed ületades vasakule ei vaadanud, siis

H.R sõnul ta seda siiski tegi. Mõlemad on seejuures isikud, kel on asjas isiklik huvi ja

mõistetavalt võib see nende ütlusi mõjutada. F.A kohta seda öelda aga ei saa. Tema

kokkupõrkes ei osalenud, vaid tajus asjaolusid kõrvalseisjana ning saab järelikult olla

objektiivne. Lisaks olid tal head tajumistingimused – ta lähenes Alevi ja Võru tänava

ristmikule Side tänava suunast ja asja juurde võetud foto IMG_8385.JPG kohaselt oli sealt

poolt lähenedes sirge tee ning puudusid ka vaatevälja piiravad objektid. Oluline on seegi, et

Bolti tõukerattad haarasid oma erkrohelise värvi tõttu juba eemalt F.A tähelepanu, mida ta ei

kaotanud kuni kokkupõrkeni. Samuti pole F.A ütlustes võimalik tuvastada ühtki sellist

vasturääkivust, mida pole võimalik seletada aja möödumise ning sellest tuleneva mälestuste

tuhmumisega. Tunnistaja ütlused käsitlevad tema poolt vahetult kogetut (nähtut), olles samas

loogilised ja piisavalt detailsed.

20. Eelöeldust lähtuvalt loeb kohus F.A ütlustega tõendatuks, et Ursel Rebane ei võtnud

Alevi tänavale lähenedes kiirust maha, vaid sõitis umbes 15-20 km tunnikiirusega ning

vasakule vaatamata sõiduteele.

21. Kuna Ursel Rebane lähenes Alevi tänavaga lõikumiskohale elektrilise tõukerattaga ning

ta tegi seda kõnniteel, siis rikkus ta LS § 321 lg 1 toodud nõuet, mille kohaselt peab

sõiduteega lõikumise kohale mööda kõnniteed lähenev kergliikurijuht vähendama kiirust ning

ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega. Jalakäija tavakiiruseks loetakse keskmiselt 5 km/h.

Ursel Rebase kiirus oli sõidutee ületamisel jalakäija tavakiirusest kordi suurem. Veel enam.

Kohal, kus Võru tänavat mööda kulgev kõnnitee lõikub Alevi tänavaga, on n-ö pime nurk.

W.A ütlused kogumis fotodega nr 1-3 ja IMG_8383.JPG – IMG_8385.JPG tõendavad, et

vahetult tänavate lõikumiskohal asuv maja ning selle ees olev elektripost piiravad ristmiku

nähtavust väga oluliselt, seda nii Võru tänava kui ka Alevi tänava poolt lähenedes. Seda, kas

Alevi tänavalt läheneb Võru tänava suunas mõni sõiduauto, on võimalik kõnniteelt näha alles

teede lõikumiskohta jõudes viimasel hetkel. Seega pidi Ursel Rebane vähendama kiirust mitte

5

ainult jalakäija kiiruseni, vaid pidi LS § 321 lg 2 kohaselt kõnniteel piiratud nähtavusega teede

lõikumiskohale lähenedes ja seda ületades vähendama kiirust sedavõrd, et oleks suutnud

seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva võimaliku takistuse ees.

Ursel Rebane rikkus ka seda kohustust.

22. Kohus ei nõustu Ursel Rebase ja kaitsjaga selleski, et mootorsõiduki BMW X2 juht

rikkus liiklusnõudeid, kuna jättis täitmata liiklusmärgist „Anna teed“ tuleneva kohustuse ja

sõitis seetõttu otsa peateel liikunud Ursel Rebasele. Vastab tõele, et Alevi tänavalt Võru

tänava suunas lähenedes oli liiklusmärk „Anna teed“ – seda kinnitavad kasvõi asja juurde

võetud fotod IMG_8385.JPG ja IMG_8399.JPG. Kohus leiab aga, et see märk ei kohustanud

Alevi tänavalt lähenenud sõiduki juhti andma teed Võru tänavat pidi kõnniteel liiklejatele.

Kõnniteel liiklejatel ei olnud Alevi tänavat ületades eesõigust. Tegu oli reguleerimata

ristmikuga ning seal ei olnud ka ülekäigurada. Ka seda ristmikku ületav jalakäija ei oleks LS

§ 25 lg 6 kohaselt tohtinud takistada ristmikule lähenevat sõidukit. Isegi juhul, kui ristmikul

oleks Alevi tänava ületamiseks olnud näiteks ülekäigurada, kus juht on kohustatud jalakäijale

teed andma, tulnuks jalakäijal LS § 25 lg 7 kohaselt enne sõidutee ületamist hinnata läheneva

sõiduki kaugust ja kiirust, anda juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda

ja veenduda, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu. Mis puudutab aga

kergliikurit ja piiratud juhtudel ka jalgratast ning pisimopeedi, kellele on LS § 32 lg-te 2-4

alusel antud kõnniteel liiklemise õigus, siis nende õigused on ülekäigurada ületades jalakäijast

isegi piiratumad. LS § 321 lg 3 sätestab, et ülekäigurajal võib sõidutee ületada ka jalgrattaga,

kergliikuriga või pisimopeediga sõites, kuid jalgratturil, kergliikurijuhil ega pisimopeedijuhil

ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, kergliikurijuht või

pisimopeedijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.

23. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Ursel Rebane, juhtides 14.06.2025. a

kella 19.40 ajal Tartu linnas Võru tänaval maja number 132 juures elektrilist tõukeratast Bolt

ja ületades piiratud nähtavusega kohas sõiduteed, ei olnud piisavalt hoolas, kuna ei

vähendanud sõidutee ületamiseks sõidukiirust jalakäija tavakiiruseni ega veendunud sõidutee

ületamise ohutuses.

24. Esitatud tõendite kohaselt oli Ursel Rebane lisaks ka alkoholi tarvitanud. Dräger Alcotest

9510 väljatrüki kohaselt oli menetlusaluse isiku ühes liitris väljahingatavas õhus sel ajal

vähemalt 0,66 mg alkoholi ning ka Ursel Rebane pole sellele vastu vaielnud. Ta märkis

kohtuistungil, et jõi päeval mõned õlled, kuid kuna ta polnud enne tõukerattaga sõitma

hakkamist 3-4 tundi peale joonud, mõtles ta, et alkohol on juba verest läinud. Seda, et Ursel

Rebane oli tuntavalt alkoholi tarvitanud, kinnitasid ka F.A ja mootorsõiduki BMW X2 roolis

olnud W.A . Seega rikkus Ursel Rebane muu hulgas ka LS § 69 lg-t 3 1, mis sätestab, et

kergliikurijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,50 milligrammi või rohkem või ühes

liitris väljahingatavas õhus 0,25 milligrammi või rohkem.

25. Kohtu hinnangul viisid eelnevalt kirjeldatud rikkumised selleni, et Ursel Rebane sõitis

ette mootorsõidukile BMW X2 registreerimisnumbriga XXX XXX ning toimus

liiklusõnnetus. Seejuures saab asja juurde võetud fotodega nr 4, IMG_8386.JPG,

IMG_8391.JPG ja MG_8393.JPG tuvastada, et õnnetuse tagajärjel sai BMW esiosa (esistange

ja kapott) silmnähtavaid kahjustusi. Kuivõrd sõiduautol vigastuste tekkimise tõttu on igati

6

põhjendatud järeldada, et omanikul tuli kahjustuste likvideerimiseks teha kulutusi, mida

kinnitas ka W.A oma ütlustes, on tõendatud ka varalise kahju tekkimine.

26. Seega leiab kohus kokkuvõtlikult, et Ursel Rebane rikkus LS § 16 lg 1, § 321 lg-te 1, 2 ja

§ 69 lg 31 nõudeid ning pani ettevaatamatusest toime LS § 259 lg 2 p-de 1, 3 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

27. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et Ursel

Rebast tuleb toimepandu eest karistada.

28. LS § 259 lg 2 p-des 1, 3 ette nähtud väärteo eest võib karistada rahatrahviga kuni 100

trahviühikut. Kohtuväline menetleja karistas Ursel Rebast 35 trahviühiku ehk 280 euro

suuruse rahatrahviga, st karistusega, mis jääb alla keskmist määra.

29. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest

lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

30. Kohus leiab, et Ursel Rebase tegevuses KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid

asjaolusid ei esine. Samuti puuduvad KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud.

Samas räägib menetlusaluse isiku kasuks see, et liiklusõnnetuse tagajärjed ei olnud rasked.

Mootorsõiduki BMW X2 kahjustused olid kergemat laadi. Tõsisemalt sai kannatada Ursel

Rebane ise, kellele tuli anda ka esmaabi. Menetlusaluse isiku süü väiksusest räägib ka see, et

ta pani oma teo toime ettevaatamatusest. Eelnevaid asjaolusid nende koostoimes hinnates võib

väita, et Ursel Rebase süü oli oluliselt alla keskmise.

31. Samas on kohus seisukohal, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb Ursel Rebase

poolt toime pandud rikkumisse suhtuda siiski täie tõsidusega. Kergliikuritega põhjustatakse

igal aastal hulgaliselt liiklusõnnetusi. Transpordiameti andmetel toimus 2025. aastal

kergliikurijuhtide osalusel 314 liiklusõnnetust, aasta varem oli neid 413. Vigastatuid oli

seejuures 2025. aastal 320 inimest ning aasta varem 421 inimest. Kuigi aastaga on õnnetuste

arv vähenenud, on neid siiski endiselt palju. Seega tuleb liikluses kergliikurijuhtide

üleastumistesse suhtuda ülima tähelepanelikkusega ning anda neile riigipoolne hinnang

karistuse kohaldamise näol.

32. Arvestades eelnevat, samuti seda, et Ursel Rebasel puuduvad eelnevad karistused mitte

ainult liiklusalaste rikkumiste eest, vaid rikkumiste eest üldse, leiab kohus, et Ursel Rebasele

kohtuväline menetleja kohaldatud karistus on vastavuses tema süü ning karistuse

eesmärkidega ja järelikult tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 25.11.2025. a

otsus väärteoasjas nr 2780,25,009957 jätta täielikult muutmata.

33. Kaitsja on 11.03.2026. a esitanud kohtule arved, millest kohaselt on Ursel Rebane talle

väärteomenetluses osutatud õigusteenuse eest maksnud 1853,8 eurot. VTMS § 38 lg 1

sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja

menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jääb menetluskulu

Ursel Rebase kanda.

7

(allkirjastatud digitaalselt)

8