2-25-18259/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-18259

Kohtuasi

Z.P ja Q.D hagi E.I vastu elatise suuruse muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.11.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.P ja Q.D ühine määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Z.P (isikukood XXX)

Hageja Q.D (isikukood XXX)

Hagejate ühine lepinguline esindaja Reimo Mets

Kostja E.I (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 04.11.2025 määrus ja saata Z.P ja Q.D hagi E.I vastu

elatise suuruse muutmiseks menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Rahuldada määruskaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtus oli menetlusse võtmise otsustamisel Z.P (hageja I) ja Q.D (hageja II)

hagiavaldus E.I (kostja) vastu elatise suuruse muutmiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt tegid kohtud tsiviilasjas nr 2-17-6713 otsuse ja mõistsid kostjalt

hagejate kasuks välja häbiväärselt vähe elatist, mis ei vasta hagejate igapäevastele kuludele.

Kostja poolt hagejatele makstav elatis ei kata ära laste elementaarseid vajadusi. Seaduse

kohaselt peaks vanem tasuma minimaalset elatist. Seega taotlevad hagejad praeguse

2-25-18259

hagiavaldusega kostjalt elatise väljamõistmist perekonnaseaduse (PKS) §-is 101 sätestatud

muutuvas suuruses.

1.2. Hagejad ei suhtle kostjaga. Hagejad ei ole viimase aasta jooksul viibinud mitte ühtegi ööd

ega päeva kostjaga. Seega ei ole alust lähtuda elatise arvestamisel kehtivast suhtlemiskorrast

tsiviilasjas nr 2-17-7190. Hagejate ema on pöördunud kohtu poole seoses hagejate

ainuhooldusõiguse küsimuses ja suhtlemiskorra muutmiseks, kuid antud asi ootab kostja

kohtuekspertiisi tulemust, mis valmib lähiajal. Ei ole välistatud, et ekspertiisi tulemustest

sõltub kostja võimekus hooldusõigust teostada. Hagejate vanust arvestades puudub reaalne

võimalus lapsi sundida kostjaga suhtlema vastu nende tahtmist.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Maakohus keeldus 04.11.2025 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

lg lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast. Kohus jättis menetluskulud võrdsetes osades

hagejate kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid.

2.1. Määruse põhjenduste kohaselt on hagiavalduse puhul tegemist tsiviilasjas nr 2-17-6713

kostjalt kohtuotsusega välja mõistetud elatisemaksete suuruse muutmise nõuetega. Kohus

asus seisukohale, et täidetud ei ole TsMS § 459 lg 1 p-ides 1 ja 2 toodud eeldused, st oluliselt

ei ole muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud ei ole tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

2.2. Kohus märkis, et Riigikohtu 31.03.2025 otsuse tegemise ajal tsiviilasjas nr 2-17-6713

olid nii kindlaksmääratud suhtlemiskorra mittetäitmine kui ka elatisesummade suurus vaidluse

all. Lähtudes muuhulgas suhtlemiskorra mittetäitmise asjaoludest on Riigikohus väga

põhjalikult tsiviilasjas nr 2-17-6713 selgitanud, miks on põhjendatud elatise väljamõistmine

kostjalt kuni laste täisealiseks saamiseni hageja I kasuks 85,49 eurot kuus ja hageja II kasuks

100,58 eurot kuus PKS § 101 muutuvas suuruses.

2.3. Kohus järeldas, et hagiavalduse menetlemine olukorras, kus elatis mõisteti kostjalt välja

tsiviilasjas nr 2-17-6713 ca 7 kuud varem jõustunud Riigikohtu 31.03.2025 otsusega ning

käesoleva hagi aluseks olevad asjaolud olid nimetatud lahendi tegemise ajal teada ning

nendega on lahendi tegemisel arvestatud, ei ole uue menetluse läbiviimine põhjendatud.

Asjaolu, et hagejad ei nõustu Riigikohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-17-6713, ei ole uue

menetluse läbiviimise aluseks.

2.4. Kuigi hagejate ema on tsiviilasjas nr 2-23-8816 esitanud kohtule 16.06.2023 avalduse

kostja suhtlusõiguse piiramiseks hagejate suhtes, nähtus kohtule tsiviilasja materjalidest, et

maakohus on avalduse jätnud rahuldamata ja käesoleval ajal on tsiviilasja menetlus pooleli

Tallinna Ringkonnakohtus. Seega ei ole ka tsiviilasjas nr 2-23-8816 jõustunud lahendit, mis

õigustaks elatise suuruse muutmist.

2.5. Arvestades eeltoodut jättis kohus hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 ning TsMS § 459 lg

1 p-ide 1 ja 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hagiavaldus ei ole esitatud eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset. Kohtu hinnangul on põhjendatud õigusrahu saabumine.

2.6. Kohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu menetluskulud TsMS §

168 lg 1 alusel ja § 165 lg 1 esimese lause analoogita kohaldades võrdsetes osades hagejate

kanda.

2-25-18259

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saati hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.

3.1. Hagejate jaoks on arusaamatu, miks kohus jätab hagejate huvid tagamata ja jaatab, et

lapse kasvatamine ühes kuus on võimalik teostada tsiviilasja 2-17-6713 p 4.3 sätestatud

määras ehk 100,58 eurot hageja II eest ja hageja I puhul 85,49 euro eest. Kohus rajas

tsiviilasjas nr 2-17-6713 elatise otsuse suhtluskorra otsusele, mis eluliselt ei ole pikemat aega

toiminud ega ei saagi toimima, sest hagejate huvides ei ole võimalik jaatada sellise otsuse

täitmist, mis on vastuolus ekspertiisiaktis toodud lõppjäreldustega ning mida hagejate ema ja

tema esindaja on rääkinud kohtule erinevates menetlusdokumentides alates 2017. a-st, kuid

mis nüüd said ka faktiliselt kinnitatud. Lisaks arvestas kohus ka mastaabisäästu, mida ei saa

arvestada, kui 3 last ei kasva koos - kogumis on ilmne, et senine tehtud lahend ei ole

kooskõlas ei tegeliku eluoluga ega hagejate parimate huvidega. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-

21-16454 p-is 18 käsitlenud sarnast kaasust ja ka praegusel juhul esineb samane analoogia

hagejate õiguste teostamiseks. Hagejad ei ole enam 5 või 3 aastased, mida nad olid tsiviilasjas

nr 2-17-6713 menetluse alustamisel. Üldteada on fakt, et laste kasvades laste ülalpidamise

kulud suurenevad. Samuti ei ole hagejate emal võimalik jõuga sundida lapsi suhtlema isaga.

Hagejate tahte puudumise põhjuseks ei ole ema õiguskäitumine, vaid isale pandud diagnoos,

mida kohtud aastaid eirasid.

3.2. Asjasse puutumatu on ka kohtu seisukoht õigusrahu saavutamise vajadusest, sest laste

õigused ei saa jääda kaitseta seetõttu, et lapsevanem oma elatise maksmise kohustust ei täida

või täidab seda olematus summas. Hagejate kulutused on ühes kuus 1000 eurot hageja kohta.

3.3. Senine suhtluskord ei toimi ja hagejad ei ela ühtegi päeva kostja juures, samuti ei vasta

elatise suurus nende kulutuste suurusele, laste parimatele huvidele ning kogumis on küsimuse

all ka kostja hooldusõiguse küsimus sh ka isikuhoolduse küsimus, mis tänaseks on

ekspertiisiaktiga kinnitatud. Seega on oluliselt muutunud maksete suurust ja kestvust

mõjutanud asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada. Seega on täidetud elatise suuruse muutmisenõude

rahuldamise esmane eeldus.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3

alusel tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.

Määruskaebus rahuldatakse.

6. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest TsMS

§ 371 lg 2 p 2 alusel. Jättes avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on

kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib

keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi

materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa hagis esitatud asjaoludel järeldada, et hagejatel õiguskaitsevajadus puudub,

2-25-18259

st, et esitatud on objektiivselt täiesti kasutu hagi, et kohus saaks hagiavalduse menetlusse

võtmisest keelduda.

7. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse

võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks

nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 13.09.2017, 2-16-

17452/16, p 11). Maakohus jättis hagi kostja vastu TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse

võtmata põhjusel, et täidetud ei ole TsMS § 459 lg 1 p-ides 1 ja 2 toodud eeldused, s.t oluliselt

ei ole muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud ei ole tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu järeldused on ennatlikud ega arvesta kehtivat

kohtupraktikat, mille kohaselt ei saa kohus lahendada hagi menetlusse võtmise faasis asja

sisuliselt ära. Mh ei saa kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid (vt nt

RKTKm 09.10.2013, 3-2-1-95-13, p 12).

8. Vaidlus puudub, et elatis määrati kindlaks Riigikohtu 31.03.2025 lahendiga asjas 2-17-

6713, mille muutmiseks hagejad praeguse hagiga kohtu poole pöördusid. Viidatud Riigikohtu

otsusega mõisteti kostjalt hageja II kasuks välja elatis alates 01.04.2025 kuni hageja II

täisealiseks saamiseni 100,58 eurot kuus, mis muutub iga aasta 1. aprillil ja hageja I kasuks

85,49 eurot kuus, mis muutub samuti iga aasta 1. aprillil. Seejuures tugineti asjas 2-17-6713

elatise suuruse määramisel jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2022 suhtluskorra

määrusele asjas 2-17-7190, millega lõpetati vanemate ühine hooldusõigus hagejate suhtes

ning hagejate ainuhooldusõigus anti emale; ühtlasi kehtestati suhtluskord, mille järgi viibivad

hagejad lahuselava vanemaga ehk kostjaga umbes kümme ööpäeva kuus, mida tuli täita ajast,

kui laste ja vanemate kohtumised Tallinna Perekeskuses on ammendunud.

9. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. PKS § 101 lg-tes 3–7 on sätestatud elatise suuruse kindlaksmääramise

kohustuslikud (imperatiivsed) elemendid. PKS § 101 lg 6 järgi mõjutab elatise suurust mh

see, kui kaua viibib laps ühes kuus keskmiselt kohustatud vanema juures. Eelduslikult kannab

vanem lapse ülalpidamiskulud selle aja jooksul vahetult, mille tulemusena vähenevad teise

vanema tehtavad kulutused. Seetõttu vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatist

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui kohtumenetluses selgub, et

laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus (vt ka RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691/35, p 13).

10. Hagejad märgivad praeguses asjas esitatud hagis, et sõltumata kehtestatud suhtluskorrast,

ei viibi nad kostjaga üldse koos, mistõttu Riigikohtu 31.03.2025 otsusega asjas 2-17-6713

määratud elatis ei kata nende igapäevaseid kulutusi. Hagejad paluvad kostjalt elatise

väljamõistmist perekonnaseaduse (PKS) §-is 101 sätestatud muutuvas suuruses arvestusega,

et elatist ei vähendata PKS § 101 lg 6 järgi proportsionaalselt kostjaga koos veedetava ajaga,

samuti ei arvestataks noorema lapse puhul PKS § 101 lg 7 kohast mastaabisäästu.

11. Üldise põhimõtte kohaselt tuleb ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades lähtuda

kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast. Kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib

kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures

suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses (RKTKo

13.06.2025, 2-23-8691/35, p 13.1; 31.03.2025, 2-17-6713/196, p 29; 12.05.2021, 2-18-

6491/96, p 14.1). Samas ei saa arvestamata jätta iga üksikjuhtumi asjaolusid. Kui tegelik

2-25-18259

elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes toodule, on sellele mittevastavusele

tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata

(RKTKo 29.10.2025, 2-21-16454/58, p 16 ja seal viidatud RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691/35,

p 13.1).

12. Hagejate hagi on TsMS § 459 lg 1 kohaselt võimalik. Ringkonnakohus on seisukohal, et

maakohus peab välja selgitama, kas hagejad on viibinud alates praeguses asjas hagi

esitamisest (TsMS § 459 lg 2) kostjaga suhtluskorra määruses märgitud mahus ja kui mitte,

siis millest see on olnud tingitud, s.o milline on hagejate elukorraldus. Olukorras, kus hagejad

kostja juures ei viibi, on laste suhtes ebaõiglane lähtuda suhtluskorrast, mida ei täideta. Isegi

kui suhtluskord on määratud, tuleks lähtuda tegelikust elukorraldusest ja sellest, kas tegeliku

elukorralduse ja suhtluskorra vahel esinevad ebaolulised kõrvalekalded. Hagejate huvides on

saada ülalpidamist oma kõikide eluvajaduste rahuldamiseks (PKS § 99 lg-d 1 ja 2). Maakohus

peab need asjaolud välja selgitama sisulise menetluse käigus.

13. Maakohtu määruse tühistamise tõttu kuulub tühistamisele ka maakohtu otsustus

menetluskulude jaotuse kohta. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab

alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude

jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus

sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa ringkonnakohtu määruse peale

kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)