2-22-16285/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. aprill 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-16285

Tsiviilasi / hagi ese

E. J. V. L. (L.) ja R. N. (N.) pärandvara hooldaja I. M. (M.)

hagiavaldus T. P. (P.) vastu pärandvara jagamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad

E. J. V. L. (sünniaeg XXXa, aadress XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat I. M.

R. N. (N., isikukood XXX, surma aeg XXX.a) pärandvara

hooldaja I. M. (isikukood XXX, aadress XXX)

Kostja

T. P. (isikukood XXX, aadress XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 19.03.2026.a

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada E. J. V. L. (sünniaeg XXX.a) ja R. N. (N., isikukood XXX, surma aeg XXX.a)

pärandvara hooldaja I.M. (M., isikukood XXX) hagiavaldus T. P. (P., isikukood XXX)

vastu R. N. pärandvara jagamise nõudes.

2. Müüa Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud korteriomand (asukoht

XXX, reaalosa eluruum nr X, mille üldpind on 32,90m2 ja mille tähistus plaanil on 11)

avalikul enampakkumisel.

3. Jagada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud korteriomandi

müügist saadud raha järgmiselt: E. J. V. L. (sünniaeg XXX.a) saab rahast 1/20 (ühe

kahekümnendiku), R. N. (N., isikukood XXX, surma aeg XXX.a) pärandvara hooldaja I.

M. (isikukood XXX) saab rahast 9/20 (üheksa kahekümnendikku) ja T. P. (isikukood

XXX) saab rahast ½ (ühe kahendiku).

4. Jätta T. P.le (P., isikukood XXX) sõiduauto AUDI A4 AVANT (registreerimismärk XXX,

VIN-kood XXX).

5. Jätta T. P.le (P., isikukood XXX) R. N. (N., isikukood XXX, surma aeg XXX.a) Eesti

Krediidipangas avatud kontodel pärandi avanemise hetkel olnud 5056,58 eurot.

6. Välja mõista T. P.lt (P., isikukood XXX) E. J. V. L. (L., sünniaeg XXX.a) kasuks hüvitis

203 (kakssada kolm) eurot 48 (nelikümmend kaheksa) senti.

7. Välja mõista T. P.lt (P., isikukood XXX) R. N. (N., isikukood XXX, surma aeg XXX.a)

pärandvara hooldaja I. M. (M., isikukood XXX) kasuks hüvitis 1831 (üks tuhat

kaheksasada kolmkümmend üks) eurot 31 (kolmkümmend üks) senti.

1 (6)

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

8. Jätta menetluskulud T. P. (P., isikukood XXX) kanda.

9. Välja mõista T. P.lt (P., isikukood XXX) E. J. V. L. (L., sünniaeg XXX.a) ja R. N. (N.,

isikukood XXX, surma aeg XXX.a) pärandvara hooldaja I. M. (M., isikukood XXX)

kasuks menetluskulud riigilõiv 420 (nelisada kakskümmend) eurot.

10. Välja mõista T. P.lt (P., isikukood XXX) E. J. V. L. (L., sünniaeg XXX.a) kasuks

menetluskulud lepingulise esindaja kulu 942 (üheksasada nelikümmend kaks) eurot 40

(nelikümmend) senti.

11. Jätta kindlaks määramata E. J. V. L. (L., sünniaeg XXX.a) lepingulise esindaja kulu 942

(üheksasada nelikümmend kaks) eurot 40 (nelikümmend) senti ja jätta T. P.lt (P., isikukood

XXX) E. J. V. L. kasuks välja mõistmata.

12. Jätta kindlaks määramata R. N. (N., isikukood XXX, surma aeg XXX.a) pärandvara

hooldaja I. M. (M., isikukood XXX) lepingulise esindaja kulu suurus.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. E. J. V. L. (hageja) ja R. N. (pärandaja, surma aeg XXX) pärandvara hooldaja I. M.

(pärandvara hooldaja) esitasid 29.09.2022 Harju Maakohtule ühise hagiavalduse T. P. (kostja) vastu

R. N. pärandvara jagamise nõudes (dtl-d 1-3). Kohus võttis hagi 15.04.2024 menetlusse (dtl 18).

Kostja vastas hagile 06.05.2024 (dtl-d 22-25). Eelistung toimus 29.01.2026 (dtl-d 76-81).

Kohtuistung toimus 19.03.2026 (dtl-d 87-91).

2. Hagejad paluvad kohtul jagada 17.07.2015 surnud R. N. pärandvara. Hagejad taotlevad

pärandvara hulka kuuluva korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) müümist avalikul

enampakkumisel ja müügist saadud raha jagamist selliselt, et 1/20 saadud rahast saab hageja E. J.

V. L., 9/20 saadud rahast saab pärandvara hooldaja ning ½ saadud rahast saab kostja. Hagejad

taotlevad, et pärandvara hulka kuulunud sõiduauto väärtusega 1000 eurot ning Krediidipangas

avatud kontol olnud 5056,58 eurot jäetakse kostjale ning kostja maksab hagejatele enamsaadud

pärandvara arvel hüvitist. Hüvitise maksmisel võetakse arvesse pärandaja matusekulu 1987 eurot.

Hagejad põhjendavad hagiavaldust väitega, mille kohaselt on 26.10.2021 tõestatud

pärimistunnistuse kohaselt kostja R. N. pärija ½ suuruses mõttelises osas, hageja E. J. V. L.

vähemalt 1/20 suuruses mõttelises osas ning ülejäänud osas on pärijate pärimisõigus ja selle ulatus

tõendamata või ebapiisavalt tõendatud (dtl-d 2-3, 78-81).

2 (6)

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hageja E. J. V.

L. pärimisõigus ei ole tõendatud ning pärandvara hooldaja I. M. ei ole õigustatud pärandvara

jagamist nõudma (dtl-d 23-25, 79-80, 90).

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija,

kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks,

millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale

kaaspärijale. Hagejad põhjendavad hagiavaldust väitega, et kostja on R. N. pärija ning tema

pärandiosa suurus on ½. Samuti põhjendavad hagejad hagiavaldust väitega, et hageja E. J. V. L. on

R. N. pärija ning tema pärandiosa suurus on vähemalt 1/20. Kostja on vaidlustanud hageja E. J. V.

L. pärimisõiguse ning leidnud, et tema sugulus pärandajaga ei ole tõendatud. Kohus kontrollib

eeltoodut arvestades, kas kostja ja E. J. V. L. on R. N. kaaspärijad, sest E. J. V. L. saab pärandvara

jagamist nõuda üksnes siis, kui ta on R. N. pärija.

5. Hagejad on soovinud tõendada hageja E. J. V. L. pärimisõigust Tallinna notari L. M.

26.10.2021 tõestatud pärimistunnistusega, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu

registri numbri 2158 all (dtl-d 4-5). Pärimistunnistusest nähtuvalt on 17.07.2015 surnud R. N.

pärijaks ½ suuruses mõttelises osas pärandaja tädipoeg T. P., kelle pärimisõigus ja selle ulatus on

tõendatud. Pärimistunnistusest nähtuvalt on xxx surnud R. N. pärijaks vähemalt 1/20 mõttelises

osas pärandaja tädi A. (ka A.-R.) L. (sündinud N., sünniaeg XXX, surnud) tütre H. L. de V.’i

(surnud 2001) poeg E. J. V. L. (sünniaeg XXX.a), kelle pärimisõiguse ulatus on tõendamata.

Pärimistunnistuse kohaselt ei ole piisavalt tõendatud pärandaja tädi A. L. tütre I. E. B. N. (sünniaeg

XXX) sugulus. I. E. B. N. võib olla pärijaks ¼ suuruses mõttelises osas. Pärimistunnistuse kohaselt

on kaudselt tõendatud, et A. L. tütre H. L. de V.’i alanejad sugulased on E. J. V. L., H. (ka L.) A. V.

L., E. (ka E.) N. V. L. ja Y. D. V. L.. Nimetatud isikute sünniaegade ja elusoleku kohta puuduvad

pärimistunnistuse kohaselt andmed (dtl 4).

Kohtu hinnangul nähtub pärimistunnistusest, et R. N. pärimismenetluses on välja selgitatud

pärandaja tädi A. L. sugulus pärandajaga, pärandaja tädi A. L. surma fakt, pärandaja tädi A. L.

sugulus oma tütre H. L. de V.’iga, H. L. de V.’i surma fakt ning H. L. de V.’i sugulus oma poja E.

J. V. L.ga. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt on pärandaja sugulus hageja E. J. V. L.ga

tuvastatud valesti. Kostja ei ole taotlenud PärS §-s 175 sätestatud korras pärimistunnistuse

kehtetuks tunnistamist. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et pärimistunnistusega on usaldusväärselt

tõendatud E. J. V. L. sugulus pärandajaga, mille kohaselt on E. J. V. L. pärandaja vanavanema

alaneja sugulane (tädi lapselaps).

Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et pärimistunnistusega on tõendatud E. J. V. L.

pärimisõigus PärS § 15 lg 1 mõistes kolmanda järjekorra seadusjärgse pärijana. Kohtu hinnangul

tõendab pärimistunnistus kostja pärimisõigust ja selle ulatust, milleks on ½ suurune pärandiosa.

Eeltoodut arvestades on E. J. V. L.l õigus nõuda kostjalt kaaspärijana R. N. pärandvara jagamist,

kui selleks on täidetud PärS § 155 lg 1 järgsed eeldused.

6. PärS § 155 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda üksnes tingimusel, et on teada

kõik pärijad. PärS § 155 lg 1 järgi ei ole pärandvara jagamise eelduseks see, et kõik pärijad on

teada, vaid teada peavad olema vähemalt nende kaaspärijate pärandiosad, kes pärandvara jagamist

nõuavad (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-17-2320, p 23).

Pärimistunnistusega on tõendatud kostja pärandiosa suurus, milleks on ½. Kohtu hinnangul nähtub

pärimistunnistusest, et E. J. V. L. pärimisõiguse minimaalse ulatuse väljaselgitamisel on arvestatud

teiste A. L. alanejate sugulaste võimalike pärandiosade suurustega, kelle sugulus ei ole tõendatud

või kelle sünniaegade ja elusoleku kohta puuduvad andmed. Eeldusel, et A. L. alanejate sugulastena

pärivad I. E. B. N. ¼ suuruse pärandiosa ning H. L. de V.’i alanejad sugulased kokku ¼ suuruse

3 (6)

pärandiosa, pärib E. J. V. L. ühena H. L. de V.’i viiest alanejast sugulasest vähemalt 1/20 suuruse

pärandiosa (1/4:5=1/20). I. E. B. N. pärimisõiguse või H. L. de V.’i teiste alanejate sugulaste

pärimisõiguse puudumisel saab hageja E. J. V. L. pärandiosa suureneda, mitte väheneda. Eeltoodut

arvestades leiab kohus, et pärimistunnistusega on tõendatud E. J. V. L. pärandiosa minimaalne

suurus 1/20. Eeltoodut arvestades on puuduolevate pärijate pärandiosa maksimaalne suurus 9/20.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd teada on kostja pärandiosa suurus, E. J. V. L. pärandiosa

minimaalne suurus ning puuduolevate pärijate pärandiosa maksimaalne suurus, ei ole pärandvara

jagamine PärS § 155 lg 1 järgi välistatud.

7. Kostja on vaidlustanud pärandvara hooldaja õiguse nõuda pärandvara jagamist. Hagejad on

esitanud kohtule Harju Maakohtu 21.09.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-21-16786, millele on lisatud

jõustumismärge selle kohta, et määrus on jõustunud 13.10.2022 (dtl-d 6-12). Kohtumääruse

resolutsiooni punkti 1 kohaselt määras kohus R. N. pärandvara hoiumeetmete rakendamise ja

pärandvara valitsemise korraldamise. Kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 kohaselt nimetas kohus

pärandvara hooldajaks vandeadvokaat I. M. (dtl 7). Kohus leiab, et määrusega on tõendatud I. M.

nimetamine R. N. pärandvara hooldajaks. Kostja ei ole tõendanud I. M. vabastamist hooldaja

ülesannete täitmisest.

PärS § 155 lg 1 järgi on kaaspärijal õigus nõuda pärandvara jagamist, kui on teada pärijate osad.

Puuduva kaaspärija asemel osaleb kaaspärijate omavahelistes ning kaaspärijate ja kolmandate

isikutega sõlmitavates kokkulepetes pärandvara hooldaja, kes kaitseb veel teadmata pärija huve ja

tagab tema pärandi osa säilimise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-

17-2320, p 23; TsMS kommenteeritud väljaanne, lk 673 p 2.3.3.c). Eeltoodut arvestades on

pärandvara hooldajal õigus nõuda teadaolevatelt kaaspärijatelt, kelle pärandiosa on teada,

puuduolevate kaaspärijate asemel pärandvara jagamist. Kohus tuvastas eelnevalt, et teada on kostja

pärandiosa suurus, hageja E. J. V. L. pärandiosa minimaalne suurus ning puuduolevate pärijate

pärandiosa maksimaalne suurus. Pärandvarale on määratud hooldaja, kes kaitseb puuduvate

kaaspärijate huve ning kes saab nõuda puuduolevate kaaspärijate eest pärandvara jagamist.

Pärandvara hooldaja valitseb pärandvara jagamisel saadud vara edasi pärandvara hoiumeetmete

rakendamise raames kõigi kaaspärijate huvides. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et

pärandvara hooldaja on õigustatud nõudma R. N. pärandvara jagamist.

8. Hagejad on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt kuuluvad R. N. pärandvara

hulka korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX), sõiduauto AUDI A4 AVANT

väärtusega 1000 eurot ja R. N. Eesti Krediidipangas avatud kontodel pärandi avanemise hetkel

olnud 5056,58 eurot. Sõiduauto ja R. N. pangakontol olnud raha jäid kostja valdusse. Pooled ei

vaidle pärandvara koosseisu ja väärtuse üle, mistõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (TsMS §

231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

9. PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja

jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2

sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes,

otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või

mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad

rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada

kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. PärS § 159 lg 4 sätestab, et kui pärandvara

jagamisel osutub ühele pärijale jääva vara väärtus suuremaks tema pärandiosast, on pärija

kohustatud maksma teistele pärijatele rahalise hüvitise.

Hagejad on taotlenud, et pärandvara hulka kuuluv korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel

ning saadud raha jagatakse selliselt, et kostja saab saadud rahast poole, hageja E. J. V. L. 1/20 ja

pärandvara hooldaja 9/20. Samuti on hagejad taotlenud pärandvara hulka kuulunud sõiduauto

AUDI A4 AVANT ja R. N. Eesti Krediidipangas avatud kontodel pärandi avanemise hetkel olnud

4 (6)

5056,58 euro kostjale jätmist hagejatele hüvitise maksmise vastu. Hagejad on taotlenud hüvitise

suuruse määramisel selle arvestamist, et matusekulude suurus on 1987 eurot.

Kostja on vaielnud vastu hageja E. J. V. L. pärimisõiguse olemasolule ning pärandvara hooldaja

õigusele nõuda pärandvara jagamist. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis välistaksid

pärandvara jagamise. Samuti ei ole kostja esitanud vastuhagi pärandvara jagamist hagejate taotletust

erineval viisil. Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis

nõudnud (RKTKo 29.05.2025 2-20-17399/67, p 14; RKTKo 10.04.2019, 2-17-11516/46, p 24).

Kohus rahuldab hagiavalduse ja määrab pärandvara jagamise hagejate taotletud viisil. Kohus

määrab pärandvara hulka kuuluva korteriomandi avalikul enampakkumisel müümise ning saadud

raha jagamise selliselt, et kostja saab saadud rahast poole, hageja E. J. V. L. 1/20 ja pärandvara

hooldaja 9/20. Kohus jätab pärandvara hulka kuuluva sõiduauto ja pärandaja pangakontodel olnud

raha kostjale. Kostjale jäetava vara väärtus, millest on matusekulud maha arvatud, on 4069,58 eurot

(6056,58-1987=4069,58). Hageja E. J. V. L. on seega õigustatud kostjalt saama hüvitist 203,48

eurot (1/20 4069,58-st on 203,48). Pärandvara hooldaja on seega õigustatud kostjalt saama hüvitist

1831,31 eurot (9/20 4069,58-st on 1831,31). Kohus mõistab hüvitised kostjalt hagejate kasuks välja.

10. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

11. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud

kostja kanda.

12. TsMS §177 lg 1 p 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse

sätteid (vt ka RKTKm 15.02.2012 3-2-1-161-11, p 7; RKTKm 15.11.2013 3-2-1-137-13, p 11).

13. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4 kohaselt kuulus TsMS § 132

lg-s 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasumisele riigilõiv 420 eurot.

Hagejad on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kohus määrab kindlaks menetluskulude

suuruse riigilõivu osas ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja riigilõivu 420 eurot.

14. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Hageja E. J. V. L. esindas kohtus vandeadvokaat Ivo M., kes on TsMS § 218 lg 1

p-s 1 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja. Seetõttu kuulub hageja lepingulise esindaja

kulu TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikus ulatuses kostjalt väljamõistmisele.

15. Pärandvara hooldaja on osalenud kohtumenetluses isiklikult, mistõttu ei hüvitata pärandvara

hooldajale lepingulise esindaja kulu.

16. Hagejad esitasid menetluskulude nimekirja, milles on märgitud lepingulise esindaja kulu

suuruseks kokku 1884,80 eurot, mis vastab 9,5 töötunnile tasumääraga 160 eurot, millele lisandub

käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi esindaja järgmised toimingud: hagi koostamine

ja esitamine (3,5 tundi), kostja vastusega tutvumine, hageja teavitamine (0,5 tundi), 2023.a-2025.a

kirjavahetus kohtu ja hagejaga (1 tund), oktoober 2025 – kuni detsember 2025

kompromissiläbirääkimised kostjaga (2,5 tundi), 29.01.2026 istungiks valmistumine ja istungist

osavõtt (1 tund), 19.03.2026 istungiks valmistumine ja istungist osavõtt (1 tund). Kohus on

seisukohal, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olid vajalikud hagejate

5 (6)

menetlusõiguste teostamiseks. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohus arvestab, et

hageja E. J. V. L. esindas vandeadvokaat Ivo M., kes oli samal ajal pärandvara hooldajana teine

hageja. Hagejad esitasid ühised menetlusdokumendid ning pärandvara hooldaja tegi

menetlustoimingud samaaegselt nii enda eest kui ka hageja E. J. V. L. esindajana. Eeltoodut

arvestades on põhjendatud lepingulise esindaja kulu hüvitamine 4,75 tunni ulatuses, mis vastab

poolele pärandvara hooldaja toimingute tegemisele kuulunud ajale. Esindaja tunnitasu 198,40 eurot

(sh käibemaks) vastab sarnase teenuse turuhinnale. Hagejad on kinnitanud, et ei saa arvestada

käibemaksu tagasi. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu 942,40 eurot (4,75x

198,40=942,40) on vajalik ja põhjendatud TsMS § 174 lg 1 tähenduses. Kohus määrab kindlaks

hageja E. J. V. L. lepingulise esindaja kulu 942,40 eurot ning mõistab kostjalt hageja E. J. V. L.

kasuks välja. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja E. J. V. L. kasuks välja mõistmata

lepingulise esindaja kulu 942,40 eurot (1884,80-942,40=942,40).

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

6 (6)