2-25-21641/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

7. aprill 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-21641

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagi D.F K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1453,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja D.F (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS-i (registrikood 11483929) hagi D.F K. (isikukood XXX)

vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista D.F K. Bondora AS-i kasuks 1325,92 eurot, sealhulgas põhinõue

1256,01 eurot ja viivis 69,91 eurot.

3. Välja mõista D.F K. Bondora AS-i kasuks viivis põhinõude (1256,01 eurot) tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 13.

detsembrist 2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud D.F K. kanda.

5. Rahuldada Bondora AS-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

6. Välja mõista D.F K. Bondora AS-i kasuks menetluskulud 380 eurot.

7. Välja mõista D.F K. Bondora AS-i kasuks viivis menetluskulude 380 eurot tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1 (5)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. K. tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. K. tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress ; e-toimik:

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. K. apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress ; e-

toimik: .

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 12.12.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse D.F K. (kostja)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1325,92

eurot, sealhulgas põhinõue 1256,01 eurot ja viivis 69,91 eurot. Samuti palub hageja kostjalt

välja mõista viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

2 (5)

tasumata põhinõudelt 1256,01 eurolt alates hagiavalduse esitamisest kuni selle kohase

tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (krediidiandja) ja kostja kaks tarbijakrediidilepingut:

20.10.2021 lepingu nr BL2408575 (krediidisumma 10 632 eurot, sh 632 eurot lepingutasu) ja

18.01.2022 lepingu nr BL2551203 (krediidisumma 531 eurot, sh 31 eurot lepingutasu).

Tagasimaksmine pidi toimuma maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena. Krediidi kulukuse

määr lepingu sõlmimise ajal oli lepingul BL2408575 39,55% aastas ja lepingul BL2551203

24,51% aastas.

Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi ning jättis tasumata 2025. aasta veebruari, märtsi,

aprilli ja mai osamaksed. Hageja saatis 29.04.2025 ülesütlemise hoiatuse ja nõudis

võlgnevuse tasumist. K. võlgnevust ei tasutud, ütles hageja lepingud 29.05.2025 üles ning

kogu võlg muutus sissenõutavaks. Hoiatuse saatmise ajal oli kostja võlas kolme järjestikuse

maksega (veebruar, märts ja aprill 2025). Kostja tegi lepingu nr BL2408575 osas

tagasimaksed 8998,77 eurot ja lepingu nr BL2551203 osas 245,22 eurot. Kokku: 9243,99

eurot.

Hageja esitab nõude menetlusökonoomilistel kaalutlustel üksnes seadusjärgses ulatuses,

lugedes kõik senised maksed põhiosa katteks. Hageja ei nõua intressi ega muid tasusid.

Sissenõutav põhinõue on lepingu nr BL2408575 alusel 1001,23 eurot ja lepingu nr

BL2551203 alusel 254,78 eurot, kokku 1256,01 eurot. Viivis lepingu nr BL2408575 osas on

perioodi 30.05.2025–12.12.2025 eest 55,73 eurot ja viivis lepingu nr BL2551203 osas on

perioodi 30.05.2025–12.12.2025 eest 14,18 eurot, kokku 69,91 eurot. Edasiselt taotleb hageja

seadusjärgset viivist VÕS § 113 lg 1 kohaselt kuni kohustuse täitmiseni.

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

27.02.2026. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul

alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise

tähtpäev saabus 30.03.2026. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Hageja (krediidiandja) ja kostja vahel 20.10.2021 sõlmitud leping nr BL2408575 ja

18.01.2022 sõlmitud leping nr BL2551203 on tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks

isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta

sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

3 (5)

tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hagist nähtuvalt kanti kostja pangakontole lepingu nr BL2408575 alusel 10 000 eurot ja

lepingu nr BL2551203 alusel 500 eurot, mille tõendamiseks on kohtule esitatud tõendid.

Kostja tegi lepingu nr BL2408575 osas tagasimaksed 8998,77 eurot ja lepingu nr BL2551203

osas 245,22 eurot. Kokku tegi kostja tagasimakseid 9243,99 eurot. Hageja luges kostja

tasutud summad põhivõla katteks. Kostja põhivõla suurus lepingu nr BL2408575 osas on

1001,23 eurot ja lepingu nr BL2551203 osas 254,78 eurot. Kohus leiab, et hagi on põhinõude

osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud faktilised väited põhinõude osas

tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhinõude 1256,01 eurot.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. K. lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise 69,91 eurot perioodi 30.05.2025–

12.12.2025 eest, s.o perioodi eest pärast lepingu ülesütlemist. Samuti palub hageja kostjalt

välja mõista viivise tasumata põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates hagi esitamisest

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja viivisenõue on tervikuna

esitatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja jättis tasumata laenu põhiosa

1256,01 eurot. Hageja esitatud faktilised väited viivisenõude osas tuleb lugeda kostja poolt

omaksvõetuks. Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus rahuldab hageja nõude viivise

69,91 euro väljamõistmiseks kostjalt. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

viivise põhinõude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras alates 13.12.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Hageja on kohtule esitanud nõuded, mis on kooskõlas vastutustundliku laenamise

põhimõttega. Hageja ei nõua intressi ega muid tasusid. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

6. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

4 (5)

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid.

7. Hagilt hinnaga 1453,41 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 280 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud

kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 280 eurot.

8. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 100 eurot (ilma

käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise

kohta (RKTKm 11.02.2015, , p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu

hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu (RKTKm 21.06.2021, , p 9).

Hagi koostamise eest on fikseeritud tasu 100 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud toiming

vajalik ja põhjendatud. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele

kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui hilisematele

menetlustoimingutele. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka

tsiviilasjaga.

Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus

lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Hageja

on käibemaksukohuslane ega taotle käibemaksu hüvitamist.

Põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks on 100 eurot (ilma käibemaks).

9. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 380 eurot, sealhulgas

riigilõiv 280 eurot, lepingulise esindaja kulu 100 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt hageja

taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras viivist.

10. TsMS § 178 lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

5 (5)