2-25-21751/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Kohtujurist

Keith Tammela

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

7. aprill 2026 kell 16.00, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-21751

Tsiviilasi

Võlgniku Z.V maksejõuetusavaldus

pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja-võlgnik Z.V, isikukood XXX,

Usaldusisik U.D, OÜ U.D Õigusbüroo,

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Z.V maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja Z.V (Z.V, isikukood XXX) pankrot 7.04.2026 kell 16.00 ja algatada

Z.V kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada Z.V pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes U.D (OÜ U.D Õigusbüroo

4. Määrata Z.V (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 24. aprill 2026

kell 10.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (asukoht Kuninga 22, XXX ).

5. Kohustada võlgnik Z.V (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta 24. aprillil 2026 kell 10.00 Pärnu Maakohtusse

(Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja, Kuninga 22, XXX). Võlgniku ilmumata jäämisel võib

kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks

kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab Z.V kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 7.04.2027.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

2-25-21751

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates

märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg,

andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks

ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb

esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas

nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud

tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate

nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma

pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust

pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

14. Jätta menetluskulud võlgniku Z.V kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.

15. Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 6.03.2026 kuni pankroti

väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku U.D tasu suuruseks 1890 eurot,

millele lisandub käibemaks 453.60 eurot, s.o kokku 2343.60 eurot, millest 886 eurot,

millele lisandub käibemaks 212.64 eurot, kokku 1098.64 eurot hüvitada riigi

vahenditest ja 1004 eurot, millele lisandub käibemaks 240.96 eurot, kokku 1244.96

eurot hüvitada pankrotivara arvelt. Tasu maksta büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb, OÜ-le U.D Õigusbüroo (

16. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1,

2).

17. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

2 (8)

2-25-21751

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

19. Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud

1. Z.V (avaldaja, võlgnik) esitas 15.12.2025 Pärnu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja lahutatud, ülalpeetav laps (ei ela võlgnikuga koos) sai

xxxxxxxx täisealiseks. Avaldaja igakuiseks sissetulekuks on palk AAA OÜ-st netotasuna

1600-2100 eurot kuus, lisaks on varana 2013.a sõiduauto. Kokku on võlgu 13 erineva

võlausaldaja ees ligemale 42 000 euro ulatuses, väidetavalt kohtu- ega täitemenetlusi ei ole.

1.2. Makseraskuste osas selgitab võlgnik, et need said alguse palga kõikumisest põhitöökohal.

Avaldaja arvestas koguaeg maksimaalset sissetulekut, kuigi kõikumine oli vahel 500-600

eurot kuus. Suure löögi andis tihe haiguslehel viibimine ja lähedase inimese surm. Raha

hakkas puudu jääma ja läbimõtlematult võttis ta juurde uusi laenukohustusi, lootes, et läheb

paremaks. Nii see ei läinud, laenude arv kasvas ja selle tulemusena tekkisid veel suuremad

miinused. Võlgnik tasus oma igakuiseid arveid teiste laenudega. Samuti kadus teine töökoht,

mis omakorda raskendas olukorda veelgi. Täna on võlgnik olukorras, kus sissetulekust ei piisa

kõikide kohustuste kandmiseks ja ta on muutunud püsivalt maksejõuetuks.

1.3. Võlgnik on palunud kohtul enda suhtes pankrot välja kuulutada ja kohustustest

vabastamise menetluse algatada.

2. Kohus võttis 6.03.2026 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas

maksejõuetuse menetluses usaldusisikuks U.D.

3. Usaldusisik U.D esitas 31.03.2026 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu,

mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus. Usaldusisiku tuvastatu ja põhjendused:

3.1. Võlgnik on lahutatud. Tal on üks täiskasvanud laps Z.V, kuid jätkub

ülalpidamiskohustus, kuna laps õpib. Võlgniku sissetulekuks on praegu töötasu põhitöökohal

ca 1700€/kuus, koos lisatöökoha tasudega ca 2112€/kuus. Võlgniku varaks on sõiduauto

Volvo S80, 2013 vl, võlgniku hinnangul väärtusega kuni 8000€, kuid tõenäoliselt on

müügihind väiksem. Võlgniku sissetulek on 1700-2100€/kuus, samal ajal, kui tema igakuised

laenumaksed on olnud vähemalt ca 1400€. Võlgniku praegusest sissetulekust on lubatud

arestida sõltuvalt konkreetse kuu sissetulekust 300-600€/kuus ( arvestades, et tal on ka 1

ülalpeetav). XXXX poolt kooli lõpetamisel ja sellest lähtuvalt vanematel

ülalpidamiskohustuse lõppemisel igakuiselt arestitav summa tõuseb. Z.V teadaolevate

kohustuste suuruseks 13-ne võlausaldaja ees on kokku kuni 41 891,96€. Võlgniku vastu

olevate nõuete aluseks on peamiselt tarbijakrediidilepingud. IPF Digital AS on nõudest

3 (8)

2-25-21751

teatamisel teinud nõude ümberarvestuse ja lugenud kõik tasumised põhiosa nõude katteks.

Ülejäänud võlausaldajate osas saab vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise osas

täpsema hinnangu anda nõuete tunnustamise käigus.

3.2. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oma pikemaajaliselt oma

maksevõimet ületavate laenude võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks ja varasemate

laenukohustuste täitmiseks. Viimase aasta jooksul on maksejõuetuse süvenemisele aidanud

kaasa hasartmängude mängimine ja ebatervislike eluviisidega seotud kulud. Võlgnik muutus

maksejõuetuks hiljemalt 2024. aasta alguses. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

pankrotiseaduse mõistes.

3.3. Usaldusisik leiab kokkuvõtvalt, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid oma kohustuste

tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada

võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada tema

pankrotihaldur (oma nõusoleku on U.D selleks andnud). Asjaolusid, mis võiksid olla aluseks

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, usaldusisikule teada ei

ole.

Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused

4. Kohus asub seisukohale, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS §

31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2

kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib

siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist

täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse

täitmiseks.

6. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgniku kohustused on sellised, mida ei ole võimalik katta igakuise sissetuleku

arvel. Võlgnikul vara usaldusisiku väljaselgitatu kohaselt sisuliselt puudub, kuid võlad

ulatuvad pea 42 000 euroni. Arvestades eeltoodut ei ole võlgnikul võimalik enda võetud

kohustusi täita ei lühemas ega pikemas perspektiivis. Kohus loeb esitatuga tuvastatuks, et Z.V

on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisik on veenvalt esile

toonud põhjused, miks ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine ega kohustuste

refinantseerimine ning kohus nõustub nendega. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks

asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja

määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti. Kohtule ei ole teada aluseid täitemenetluste jätkamiseks, seega lõpevad need

pankroti väljakuulutamisega täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel.

4 (8)

2-25-21751

7. Pankrotihaldur U.D on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks Z.V pankrotihalduriks

ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et

pankrotihaldur U.D on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku

usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

8. Kohus kuulutab seega võlgniku Z.V pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks

U.D ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus

võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande

andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist

tähtpäeva. Usaldusisik on taotlenud vastava vande võtmist ning kohus peab võlausaldajate

hulka ja võlgade suurust arvestades seda taotlust põhjendatuks. PankrS § 31 lg 7 kohaselt

pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega

ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

9. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

10. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

10.1. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45

lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused

(pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms).

Võlgnikul ei ole ühtki käimasolevat kohtumenetlust peale praeguse.

11. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur

5 (8)

2-25-21751

U.D andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Kohus on seisukohal,

et pankrotihaldur U.D on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku

usaldusisikuks nimetamiseks.

11.1. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 7.04.2027, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

12. Kohtu selgitused:

12.1. Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

12.2. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

12.3. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

12.4. Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

12.5. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

12.6. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

12.7. Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

13. Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

14. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosoleku

vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta. Haldur on küll

6 (8)

2-25-21751

märkinud, et vande võtmine pole võlgniku tervislikku seisundit arvestades otstarbekas, kuid ei

ole seda millegagi põhistanud (kohtule nähtavalt töötab võlgnik täiskohaga).

15. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS §

59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

16. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval

ajal on tunnitasu ülemmäär 177.20 eurot.

17. Usaldusisiku aruande kohaselt on ta töötanud 13,5 tundi, mis tunnitasu 140 eurot juures

teeks koos käibemaksuga tasu suuruseks 1890 eurot. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast

vajalikeks väljamakseteks, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist

riigi vahenditest summas 886 eurot + km ning ülejäänud tasu välja mõista võlgnikult

pankrotivara arvelt.

18. Kohus leiab, et arvestades maksejõuetusmenetluses usaldusisiku ülesannete mahtu ja

keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg

13,5 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub tema taotlust arvestades selgelt

kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata

1890 eurot, koos käibemaksuga 2343.60 eurot.

19. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse

läbivaatamisel puudub võlgnikul kohane vara usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks

ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu

sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

20. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

ilmselt võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas

886 eurot, millele lisandub käibemaks 212.64 eurot, kokku 1098.64 eurot menetlusabi korras

riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt

ning FiMS § 59 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le U.D Õigusbüroo.

7 (8)

2-25-21751

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

kohtunik

8 (8)