3-26-1038/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1038

Haldusasi

X.H kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 04.03.2026 otsuse

tühistamiseks lähetuse ja lähetuskulude osas

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

4. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. X.H esitas 06.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK)

04.03.2026 ja/või 20.03.2026 otsuse tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks osas, millega

lähetati Ingrid Kullerkann ja Teet Raidma India Vabariiki ning otsustati hüvitada nende

lähetuskulud. Otsusega rikutakse toimingupiirangut (KVS § 11 lg 1). Otsus võeti vastu

teabevahetuse teel, mis on vastuolus Riigikohtu 11.09.2025 otsusega nr 5-25-27. Salajased või ette

teatamata istungid takistavad vaatlejate seaduslikku õigust protsessi jälgida. HMS § 54 kohaselt on

haldusakt õigusvastane, kui see on vastuolus põhiseaduse või seadusega. Tuleb küsida, miks valiti

just need isikud (huvide konflikt) ja kuidas teenib see visiit valimiste aususe tagamise eesmärki, kui

osalejad ei ole vaatlusspetsialistid.

Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse abinõuna lähetuskulude väljamaksmise peatamist, kuna ilma

kohtu sekkumiseta kasutatakse riigi vahendeid ebaseadusliku otsuse alusel.

2. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus. Kuna kaebeõiguse puudumine on kaebuse põhjendusi arvestades ilmselge, ei pea kohus

põhjendatuks jätta kaebust muude menetluslike küsimuste lahendamiseks käiguta.

Riigikohus on kaebajale korduvalt selgitanud, et valimiskaebusega ei saa kohtusse pöörduda

üldistes huvides ning ära peab olema näidatud, kuidas on rikutud kaebaja subjektiivseid õiguseid

(08.01.2026 otsus nr 5-25-81, 22.12.2025 määrus nr 5-25-78, 18.12.2025 otsus nr 5-25-77,

19.04.2023 otsus nr 5-23-27, 30.03.2023 otsus nr 5-23-24 ja 29.03.2023 otsus nr 5-23-17). Sama

põhimõte kehtib ka halduskohtumenetluses.

HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse

pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). VVK tegevuse seaduslikkuse

1(2)

kontrollimiseks ei ole seadusega antud igaühele õigust pöörduda avalike huvide kaitseks kohtusse

(s.o õigust esitada populaarkaebust).

Ka PS § 15 lg 1 annab igaühele õiguse pöörduda kohtusse üksnes oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral, mitte avalikes huvides.

3. Kaebaja väidete tuumaks on, et VVK on otsuste tegemisel rikkunud menetluskorda. Nagu kohus

eelnevalt selgitas, ei saa kohtusse pöörduda ainuüksi eesmärgil, kui kaebaja soovib veenduda

vastustaja tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu määruse nr 3-3-1-100-08 p 36 ja otsuse nr 3-3-1-

101-08 p 28). VVK liikmete välisriiki lähetamise ja lähetuskulude hüvitamise otsusel puudub

mistahes puutumus kaebaja subjektiivsete õigustega, sh tema vabaduste või kohustustega.

Halduskohtusse ei saa pöörduda haldusakti vaidlustamiseks, mis mõjutab teiste isikute õiguseid,

vabadusi või kohustusi, kui sama otsusega ei kaasne vahetut mõju kaebaja õigustele ning kaebuse

rahuldamine ei anna kaebajale selget eelist ehk õiguslikku kasu.

Kohtu põhjendus kaebeõiguse puudumise kohta puudutab nii tühistamis- kui ka tuvastusnõuet.

Õigusvastasuse tuvastamise nõue sisaldub juba tühistamisnõudes, kuivõrd haldusakti õigusvastasus

on tühistamise eelduseks. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu

tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kuna kohus leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus

tühistamisnõude esitamisel, puudub tal kaebeõigus ka tuvastusnõude esitamisel.

4. Kaebaja väidab KVS nõuete rikkumist. Halduskohtusse ei saa pöörduda teise isiku

sanktsioneerimiseks või karistamiseks, kui selline tagajärg ei kaitse kaebaja õiguseid. Ainuüksi

kaebaja soov tagada VVK tegevuse seaduslikkus ei ole kaebajale kuuluv avalik-õiguslik

subjektiivne õigus, vaid üldine avalik huvi. Avaliku huvi kaitseks puudub kaebajal halduskohtusse

pöördumiseks kaebeõigus (HKMS § 44 lg 2). KVS §-d 17-21 näevad sama seaduse sätete rikkumise

korral ette HKMS § 4 lg 1 mõttes teistsuguse menetluskorra.

5. Halduskohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3 teine lause).

Seega ei asu kohus ka kaebeõiguse möönmisel kontrollima kaebaja väidet, mille kohaselt on

otsustus põhjendamatu. Juhul, kui kaebaja on soovinud kohtusse pöörduda kaebuse päises viidatud

kolmanda isiku kaitseks (vt dtl 16), siis puudub kaebajal ka selles osas kaebeõigus (HKMS § 44 lg

2).

6. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses on toodud ka soov kaitsta riigi rahalisi vahendeid. Ka

selles osas ei ole puutumust kaebaja avalik-õiguslike subjektiivsete õigustega, vaid tegemist on

avaliku huvi kaitseks esitatud väitega, mille osas puudub kaebajal kaebeõigus.

7. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna kaebajal puudub ilmselgelt esialgse

õiguskaitse vajadus. Kaebuses ei ole toodud ning sellest ei järeldu ka loogiliselt, kuidas võiks ilma

esialgset õiguskaitset kohaldamata osutuda kaebaja õiguste kaitse hiljem oluliselt raskendatuks või

võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Seadus ei anna käesoleval juhul kaebajale õigust esitada

halduskohtule kaebust muul alusel kui enda õiguste kaitseks, mistõttu ei saa ka sellisel muul

eesmärgil esialgset õiguskaitset kohaldada (samas, teine lause).

8. Kaebuse tagastamise tõttu ei lahenda kohus menetlusabi taotlust sisuliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

2(2)