2-24-113377/13 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-113377

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi S.I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1815,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Anzhela Ternikova

Kostja: S.I (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista S.I-lt B2 Impact OÜ kasuks välja 1030,33 eurot (s.o põhinõue 794,49 eurot,

intress 35,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 170,30 eurot ja sissenõudmiskulud

30 eurot).

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ põhinõue 555,51 euro ulatuses, intressinõue 152,02

euro ulatuses, viivisenõue 72,74 euro ulatuses ja sissenõudmiskulude nõue 5 euro

ulatuses.

4. Jätta menetluskuludest 57% S.I ja 43% B2 Impact OÜ kanda.

5. Mõista S.I-lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 190,95 eurot.

6. Mõista S.I-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (190,95 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 29.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse S.I (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus

kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.

2. Hageja esitas 02.07.2024 Tartu Maakohtule S.I (kostja) vastu hagi, milles palub mõista

kostjal enda kasuks välja põhivõlgnevus 1350 eurot, intress 187,56 eurot, viivis 243,04 eurot ja

sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 17. novembril

2021 krediidilepingu, mille alusel sai kostja krediiti summas 1350 eurot. Lepingus lepiti kokku

intressimääras 44,52% aastas, krediidi kulukuse esialgne määr 55,77%. Krediidi kogukulu ja

krediidi kulukuse määr on arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et

intressimäär on 44,52% aastas ja kogu krediidilimiit 1350 eurot võetakse koheselt kasutusse

viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 kuu jooksul 12 igakuise tagasimaksena.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi jäädes kolme üksteisele järgneva osamakse

tasumisega viivitusse. Esialgne võlausaldaja saatis 15.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei

tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, luges võlausaldaja kostjaga sõlmitud lepingu

04.02.2024 üles öelduks.

Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel 07.11.2021 sõlmitud krediidilepingust (dtl 40-50; Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo dtl 63 – 65). Lepingu alusel sai kostja 1350 euro suuruse laenu. Kostja kohustus

tagastama igakuiselt 12. kuupäevaks 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse

võetud krediidist, millele lisandus intress.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

7. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS

§ 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud

tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul

kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu

ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui

kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

8. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 55,7% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (17.11.2021)

oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68%. Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse

määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

9. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

10. Hageja on hagi punktides 3-6 selgitanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis

esialgne võlausaldaja arvesse kostja esitatud teavet ning Eesti pensioniregistrist saadud kostja

sissetuleku andmeid. Hagile on lisatud krediidi konto avamise taotlus (dtl 70-71).

Hagiavalduse kohaselt ei pidanud esialgne võlausaldaja vajalikuks kostjalt nõuda konto

väljavõtteid. Kuivõrd esialgne võlausaldaja ei ole küsinud kostja kohta pangakonto väljavõtteid,

siis ei saanud ta kindlaks teha kostja finantskohustusi, et krediidivõimelisust piisava hoolsusega

hinnata.

Seetõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

134930, p 10).

12. Kohus edastas 27.10.2025 hagejale kohtunõude, millega kohustati hagejat esitama

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta täiendavaid tõendeid või esitama nõude

ümberarvestus vastavalt VÕS 4034 lg-le 7.

Hageja esitas vastusena 17.11.2025 nõude ümberarvestuse, mille kohaselt on põhivõlgnevus

794,49 eurot, intress 35,54 eurot, viivis alates põhinõudelt 794,49 eurot perioodi 05.02.2024-

17.11.2025 eest 170,30 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.

13. Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus korrektne ning nimetatud summad

kuuluvad kostjalt välja mõistmisele.

14. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 794,49 eurot,

intressi 35,54 eurot, viivise alates 05.02.2024 kuni 17.11.2025 põhinõudelt 794,49 summas

170,30 eurot ja sissenõudekulud summas 30 eurot, kokku 1030,33 eurot.

15. Arvestades hagi rahuldamise ulatusest (hageja nõuded olid kokku 1815,6 eurot ja kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1030,33 eurot, seega rahuldab kohus hagi ca 57%

ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 57% kostja ja 43% hageja kanda.

16. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 335 eurot (riigilõiv 315

eurot ja lepingulise esindaja kulud 20 eurot).

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga.

TsMS § 143 p 4 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks ka menetlusdokumentide kohtutäituri

vahendusel edastamise kulud.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Kooskõlas TsMS § 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See

tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes

lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse

kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st

saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (TsMS § 4842

teine lause).

17. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on seega kokku 335 eurot (315 + 20). Kostjalt tuleb

mõista hageja kasuks välja menetluskulud 190,95 eurot (335 x 0,57). Vastavalt hageja taotlusele

tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (190,95 eurolt) VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alo Noormets

kohtunik