2-24-142107/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.04.2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-142107

Tsiviilasi

Lennuabi OÜ (registrikood 14065010, asukoht Hobujaama

tn 4, 10151 Tallinn) hagi Ryanair Designated Activity

Company (registrikood 104547, asukoht Ryanair Dublin

Office, Airside Business Park, Swords, Co. Dublin, Iirimaa)

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

6428,58 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Välja mõista Ryanair Designated Activity Companyilt Lennuabi OÜ kasuks

võlgnevus summas 5200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 128,78

eurot ja sissenõudmiskulud summas 520 eurot.

3. Välja mõista Ryanair Designated Activity Companyilt Lennuabi OÜ kasuks viivis

põhivõlgnevuselt (5200 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 24.01.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta Ryanair Designated Activity Company kanda.

5. Välja mõista Ryanair Designated Activity Companyilt Lennuabi OÜ kasuks

põhjendatud ja vajalik menetluskulu 1050 eurot (630 eurot riigilõiv, 20 eurot

maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 400 eurot õigusabikulud).

6. Välja mõista Ryanair Designated Activity Companylt väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses tasumata summalt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine

ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on Lennuabi OÜ hagi Ryanair Designated Activity Company vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavaldusest nähtuvalt oli E Til broneering XXX, S Til, H Til broneering XXXX, A Cl, Y Cl,

A Cl, P Cl broneering XXX, S Sl, K R, V Sl, A Sl broneering XXX, R S, K S broneering XXX

reisimiseks 20.07.2024 Ryanair DAC opereeritaval lennul XXX suunaga Xxx-Tallinn. Lend

XXX suunaga Xxx-Tallinn pidi saabuma 20.07.2024 kell 19:45, kuid lend tühistati 4 tundi enne

lendu ja asenduslendu pakuti reisijatele 3 ja 7 päeva pärast, so vastavalt 23.07.2024 ja

27.07.2024. Lennu vahemaa suunaga Xxx-Tallinn on 1748 km.

Hageja märkis hagis, et ülalnimetatud lennu puhul ei jõudnud reisijad sihtpunkti ja reisijatel

tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti b alusel hüvitist

400 eurot. Kõik 13 eelnimetud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜ-le.

Hageja tõi välja, et lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et

hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks

võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed. Hageja lisas, et kostja ei ole selgitanud ega

tõendanud, et 20.07.2024 toimunud lennu XXX tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud.

Seega on hagejal 13 loovutatud nõude alusel õigus saada EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti b

järgi hüvitist kokku summas 5200 eurot (13 x 400 eurot reisija kohta). Hageja lisas, et kostja

maksekäsumenetluses esitatud vastuväitest hoolimata nähtub Flightera.net’ist, et 20.07.2024

väljus Xxx lennujaamast kokku 18 kostja lendu. Hageja märkis, et töötajate tööaja täitumise risk

on hageja hinnangul omane ettevõtte tegevusele ega saa olla käsitatav ettevõttevälise asjaoluna.

Lisaks eeltoodule pakkus kostja asenduslendu reisijatele 3 ja 7 päeva pärast, so 23.07.2024 ja

27.07.2024. Nimetatud kuupäevadel toimunud asenduslennud olid järgmised kostja

opereeritavad lennud. Määruse 261/2004 art 5 lg 3 kohaldamise teine eeldus on see, et kostja oli

võtnud kasutusele „kõik vajalikud meetmed“ erakorralistest asjaoludest (Microsofti kriitiliste IT-

süsteemide ulatusliku ja ettenägematu katkestuse tõttu) põhjustatud lennu tühistamise

vältimiseks selle sätte tähenduses. Hageja tõi välja, et Flightera.net väljavõttest nähtub, et Xxx

lennujaamast väljus lend Riiga ja maandus Riias 20.07.2024 kell 21:33. Flightera.net’ist nähtub

lisaks, et Riiast pidi väljuma lend Tallinna suunal 20.07.2024 kell 23:15, kuid lendas välja

21.07.2024 kell 00:27 ja jõudis Tallinnasse 21.07.2024 kell 01:03. Samuti väljus Xxx

lennujaamast lend Vilniusesse ja maandus Vilniuses 21.07.2024 kell 01:03. Flightera.net’ist

nähtub, et Vilniusest pidi väljuma lend Tallinna suunal 21.07.2024 kell 14:20, kuid lendas välja

21.07.2024 kell 15:32 ja jõudis Tallinnasse 21.07.2024 kell 16:28. Seega oli reisijatel võimalik

läbi Riia ja Vilniuse jõuda Tallinnasse varem kui kostja poolt pakutud kuupäevadel 23.07.2024

ja 27.07.2024. Eeltoodust tulenevalt on reisijatel õigus hüvitisele. Hageja põhinõue on seega

5200 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist kogusummas 128,78 eurot ning edasiulatuvat viivist

põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista

igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, so kokku 520 eurot.

Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele. Kostja tõi vastuses välja, et kostja vaidleb hagile

vastu ning leiab, et hageja nõuded on alusetud, kuna vaidluse all oleva 20.07.2024 lennu XXX

Xxx-Tallinn tühistamine oli tingitud erakorralistest asjaoludest. Kostja tõi välja, et juhtumi

raportist tuleneb, et 20.07.2024 pidi Xxxs baseeruv Boeing 737-800 seeria lennuk xxx tegema

kaks lendu, XXX/330 TSF-TLL ja tagasi. Eelmisel päeval, 19.07.2024, kannatas kostja koos

paljude teiste lennufirmadega aga olulisi häireid Microsofti kriitiliste IT-süsteemide ulatusliku ja

ettenägematu katkestuse tõttu. Kostjal oli viidatud rikke tõttu 19.07.2024 400 üle 3-tunnist

hilinemist ja 240 tühistamist, mis põhjustas tõsiseid häireid 20.07.2024 kavandatud töös.

20.07.2024 oli TSF-is baseeruva meeskonna tööaeg ületatud, mistõttu nad ei saanud

graafikujärgseid lende sooritada. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et tegemist ei olnud kostja

süsteemi rikkega, vaid ülemaailmse IT-katkestusega, mis mõjutas lisaks hagejale ka paljusid teisi

lennuettevõtjaid.

Kostja avaldas, et kostja tegi kõik endast oleneva, et leevendada selle häire mõju reisijatele,

kaasa arvatud lisapersonali kaasamine ja võimaluse korral alternatiivsete korralduste pakkumine.

IT-tõrke ulatust arvestades oli lendude XXX/330 TSF-TLL ja tagasi tühistamine aga vältimatu.

Töötajate tööaeg ületati just tulenevalt IT-rikkest, mitte kostja halva korralduse tõttu. Kostja

lisas, et IT-süsteemi rike oli kostja mõjusfääri alt väljas, sest kostja ei saanud riket ära hoida ega

iseseisvalt mõjutada – tegemist ei olnud kostja poolt hallatava süsteemiga. Kostja lisas, et

reisijad broneeringutega XXX, XXXX, XXX, XXX valisid piletihinna hüvitamise ning reisijad

broneeringuga XXX valisid Ryanairi asenduslennu 24.07.2024. Seega oli kostja täitnud oma

kohustuse pakkuda reisijatele erinevaid valikuid lennu tühistamisest tulenevate ebamugavuste

leevendamiseks.

Kostja märkis, et see, et hageja väitel väljusid Xxx lennujaamast lennud, mis oleksid

võimaldanud Tallinnase kostja poolt pakutud alternatiivlennust varem jõuda kui 23.07.24 või

27.07.2024, ei tähenda, et reisijad oleksid päriselt saanud hageja poolt välja pakutud lendudega

reisida. Ei ole tõendatud, et hageja poolt välja toodud lendudel olid vabad kohad. Kostja märkis

lisaks, et kuivõrd lennu tühistamiseks esines erakorraline asjaolu (Microsofti kriitiliste IT-

süsteemide ulatuslik ja ettenägematu katkestus), mida ei olnud võimalik vältida (see ei olnud

kostja mõjusfääris), siis ei ole kostjal kohustust tasuda ettenähtud hüvitist ega hüvitisega

seonduvaid viiviseid ja sissenõudmiskulusid.

Hageja on esitanud seisukoha kostja vastusele. Hageja leidis, et kostja ei ole suutnud veenvalt

tõendada, et lennu XXX tühistamine oli vältimatu erakorralise asjaolu tagajärg. Hageja tõi välja,

et hageja ei vaidle vastu kostja väitele, et 19.07.2024 toimus Microsofti kriitiliste IT-süsteemide

ulatuslik ja ettenägematu katkestus, mis mõjutas paljusid lennufirmasid, sealhulgas kostjat.

Hageja märkis, et ta on eksinud hagiavalduses märgitud lennu algpunkti osas. Nagu kostja

õigesti märkis, oli vaidlusalune lend XXX 20.07.2024 tegelikult suunaga Xxx (TSF) - Tallinn

(TLL), mitte Xxx-Tallinn nagu märgitud hagiavalduses. See eksitus ei muuda aga nõude sisulist

põhjendatust ja tõendeid mille hageja on esitanud Xxx (TSF) kohta ega reisijate õigust

hüvitisele. Hageja asus seisukohale, et kuigi 19.07.2024 IT-rike oli erakorraline, oli selle rikke

tagajärjel tekkinud meeskonna tööaja ületamine 20.07.2024 siiski prognoositav järelmõju. Kostja

teadis juba 19.07.2027 õhtul, et ulatuslikud hilinemised ja tühistamised (üle 400 hilinemise ja

240 tühistamist) on põhjustanud tõsiseid häireid nende tegevuses.

Kostja ei ole hageja arvamuse kohaselt ka piisavalt selgitanud, milliseid konkreetseid ja piisavaid

meetmeid võeti ette 19.07.2025 õhtul ja 20.07.2025 varahommikul, et vältida TSF-is baseeruva

meeskonna tööaja ületamist. Hageja selgitas, et lennufirmadel peavad olema varuplaanid ja

piisavad reservid, et toime tulla ootamatute olukordadega, mis mõjutavad meeskondade

kättesaadavust. Hageja leidis lisaks, et kostja ei ole piisavalt selgitanud otsest ja vältimatut

põhjuslikku seost Microsofti IT-rikke ja just selle konkreetse XXX/330 TSF-TLL lennu

tühistamise vahel.

Kohus tegi kohus pooltele kompromissettepaneku ning andis tähtaja lõplike seisukohtade

esitamiseks. Pooled kompromissi ei saavutanud.

Kostja esitas kohtule lõplikud seisukohad, milles tõi välja, et kostja jääb kõikide oma

vastuväidete ja nõuete juurde. Kostja on tõendanud ja põhjendanud, et lennu tühistamise tingisid

erakorralised asjaolud, mistõttu ei kuulu hüvitis väljamõistmisele. Kostja selgitas, et kui lennu

väljumine viibib IT-häire tõttu, jookseb meeskonna tööaeg edasi ka siis, kui meeskond ootab

terminalis või lennuki pardal. Kui lennud toimuvad oluliselt hiljem, kui plaanitud, venib kogu

tööpäev pikemaks ja meeskonna lubatud tööaja piir saab täis. Kuna 19.07.2024 hilinemised ja

tühistamised venitasid meeskonna tööaja üle normi, ei saanud nad 20.07.2024 enam uut

töötsüklit alustada. Seega oli 20.07.2024 TSF–TLL lendu võimatu sooritada, sest 19.07.2024

häirete tõttu ei olnud graafikus olnud meeskond tööaja ületamise tõttu enam lennukõlblik ja

asendusmeeskonda polnud kumulatiivse häire tõttu võimalik kõikidele lendudele leida, kuna nad

olid juba hõivatud. Lähtudes eeltoodust, palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Hageja tõi lõplikes seisukohtades välja, et hageja ei nõustu kostja väidetega lennumeeskonna

tööaja täitumise osa ja, et tegemist on erakorralise asjaoluga. Seega ei ole hageja hinnangul

töötajate tööaja täitumine ja puhkeaeg erakorraliseks asjaoluks, mis vabastaks kostja lennu XXX

suunaga Xxx-Tallinn tühistamisega kaasneva hüvitise maksmise kohustusest. Hageja leidis, et

lennuettevõtja peab tagama, et lennud on planeeritud vastavalt ohutusnõuetele ja

regulatsioonidele. Hageja hinnangul on töötajate tööaja täitumise risk omane ettevõtte tegevusele

ega saa olla käsitatav ettevõttevälise asjaoluna. Hageja lisas, et hageja on juba tõendanud

hagiavalduses, et alternatiivsed lennud olid olemas ja reisijatel oli võimalik lennata varem

sihtkohta kui kostja poolt pakutud alternatiivlend ja kostja pole sellele vastu vaielnud, et need

lennud olid võimalikud. Kostja ei ole tõendanud, et teavitas reisijaid kõigist esimesel võimalusel

toimuvatest võimalikest alternatiividest ja eeltoodust tulenevalt on reisijatel õigus hüvitisele.

Hageja jäi esitatud hagiavalduse ja seisukohtade juurde ning palus hagiavalduse täielikult

rahuldada.

Kohtu põhjendused

Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt poolte nõusolekule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

tõendeid esitavad menetlusosalised.

TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS §

436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS §

438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud,

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Puudub vaidlus, et reisijatel E Til (broneering XXX), S Til, H Til (broneering XXXX), A Cl, Y

Cl, A Cl, P Cl (broneering XXX), S Sl, K R, V Sl, A Sl (broneering XXX), R S, K S (broneering

XXX) olid broneeringud 20.07.2024 Ryanair DAC opereeritavale lennule XXX suunaga Xxx-

Tallinn. Lend XXX suunaga Xxx-Tallinn pidi saabuma sihtkohta 20.07.2024 kell 19:45, kuid

lend tühistati 4 tundi enne lendu ja asenduslendu pakuti reisijatele 23.07.2024 ja 27.07.2024.

Kostja ei ole hagejale lennu ärajäämise eest hüvitist tasunud. Kohus loeb need asjaolud

tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel.

Pooled vaidlevad selle üle, kas 20.07.2024 lennu XXX (Xxx-Tallinn) tühistamise põhjustasid

erakorralised asjaolud ning, kas hageja on õigustatud nõudma hüvitist.

Hageja nõuab lennu XXX (Xxx-Tallinn) tühistamise eest hüvitist summas 400 eurot reisija

kohta, kokku summas 5200 eurot 13 reisija kohta. Hageja märkis, et reisijatele ei pakutud kostja

poolt lende, mis oleksid saabunud sihtkohta varem kui kostja poolt 23.07.2024 ja 27.07.2024

pakutud asenduslennud. Siinjuures tõi hageja välja, et Xxx lennujaamast väljusid mitmed lennud,

mis jõudsid Tallinnasse varem kui kostja poolt pakutud kuupäevadel 23.07.2024 ja 27.07.2024.

Seega on hageja sõnul käesolevas asjas täitmata tingimus, et ei olnud ühtegi teist võimalust

muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostas kostja ise või mõni teine

lennuettevõtja ja mis saabunuks sihtkohta varem kui kostja järgmine lend. Lisaks leidis hageja, et

ei esine erakorralisi asjaolusid, mis välistaksid hüvitise nõudmise kostjalt.

Kostja vaidles hageja nõudele vastu ning leidis, et hageja nõuded on alusetud, kuna vaidluse all

oleva 20.07.2024 lennu XXX Xxx-Tallinn tühistamine oli tingitud erakorralistest asjaoludest.

Kostja selgitas, et 19.07.2024 kannatas kostja koos paljude teiste lennufirmadega olulisi häireid

Microsofti kriitiliste IT-süsteemide ulatusliku ja ettenägematu katkestuse tõttu. Kostja lisas, et

20.07.2024 oli TSF-is baseeruva meeskonna tööaeg ületatud, mistõttu nad ei saanud

graafikujärgseid lende sooritada. Kostja pakkus reisijatele asenduslende vastavalt 23.07.2024 ja

27.07.2024. Kostja sõnul see, et hageja väitel väljusid Xxx lennujaamast lennud, mis oleksid

võimaldanud Tallinnase kostja poolt pakutud alternatiivlennust varem jõuda kui 23.07.24 või

27.07.2024, ei tähenda, et reisijad oleksid päriselt saanud hageja poolt välja pakutud lendudega

reisida. Kostja sõnul ei ole tõendatud, et hageja poolt välja toodud lendudel olid vabad kohad.

Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Nimelt, Tallinna Ringkonnakohus on 23.04.2025 otsuses tsiviilasjas nr 2-23-12908 punktis 31

toonud välja, et „Eelnevast hoolimata, isegi kui eeldada, et 15.07.2023 CIA–TLN 14.25 toimuma

pidanud lennu tühistamine oli vältimatu, ei ole kostja tõendanud ka seda, et ta oleks võtnud kõik

vajalikud meetmed tühistamisest tulenevate tagajärgede leevendamiseks. Ringkonnakohus lähtub

EK praktikast, kus on selgitatud, et hoolsus, mida nõutakse lennuettevõtjalt, kes soovib vabaneda

hüvitise maksmise kohustusest, eeldab seda, et ta rakendab kõiki enda käsutuses olevaid

vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel

võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida

võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis

saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Üksnes juhul, kui ei ole ühtegi vaba

kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks asjaomasel reisijal jõuda

oma lõppsihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend, või kui niisugune

teekonna muutmine nõuab sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast

asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi, saab järeldada, et nimetatud lennuettevõtja on

rakendanud kõiki enda käsutuses olevaid meetmeid, kui ta muutis asjaomase reisija teekonda,

suunates reisija tema enda poolt teostatud järgmisele lennule (EKo 11.06.2020, C-74/19, p-d 59–

60).“

Lisaks on Euroopa Kohus 11.06.2020 märkinud asja C-74/19 punktis 61, et see, kui reisijat

vedanud õhusõidukit mõjutanud erakorralise asjaolu tõttu muudab lennuettevõtja reisija

teekonda, kasutades selleks tema enda lendu, mille tulemusel jõuab reisija kohale esialgu

kavandatust päev hiljem, ei ole „vajalik meede“, mis vabastab kõnealuse vedaja määruse art 5 lg

1 p-s c ja art 7 lg-s 1 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest, välja arvatud juhul, kui ei olnud

ühtegi teist võimalust muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostas ta

ise või mõni teine lennuettevõtja ja mis saabunuks varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine

lend, või kui niisugune teekonna muutmine nõudnuks lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse

seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi.

Kohtule ei nähtu, et kostja oleks teinud kõik endast oleneva leidmaks lende, mis oleks saabunud

sihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Liiatigi, kohtule esitatud

dokumentidest nähtub, et kostja pakkus reisijatele asenduslende 3 ja 7 pärast, so 23.07.2024 ja

27.07.2024, kuigi hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et Xxx lennujaamast väljus mitmeid

teisi lende, mis jõudsid Tallinnasse varem kui kostja poolt pakutud asenduslennud. Lisaks ei

nähtu kohtule, et kostja oleks rakendanud kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada

teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel.

Kostja on toonud välja, et kui lennu väljumine viibib IT-häire tõttu, jookseb meeskonna tööaeg

edasi ka siis, kui meeskond ootab terminalis või lennuki pardal. Kui lennud toimuvad oluliselt

hiljem, kui plaanitud, venib kogu tööpäev pikemaks ja meeskonna lubatud tööaja piir saab täis.

Kostja märkis, et kuna 19.07.2024 hilinemised ja tühistamised venitasid meeskonna tööaja üle

normi, ei saanud nad 20.07.2024 enam uut töötsüklit alustada. Kohus toob välja, et Euroopa

Kohus on leidnud, et tegutseva lennuettevõtja töötajaid puudutavad meetmed kuuluvad tema

tavapärase tegevuse hulka, muu hulgas meeskonna töö ja töötajate tööaja planeerimisega

seonduvad meetmed (TAP Portugal, C 156/22, C 158/22, p 21).

Samuti on Tallinna Ringkonnakohus 24.10.2024 otsuse punktis 18.3 tsiviilasjas nr 2-23-141284

leidnud, et „Ringkonnakohtu hinnangul ei ole töötajate tööaja täitumine käsitletav erakorralise

asjaoluna EU 261/2004 määruse art 5 lg 3 tähenduses. Töötajate tööaja täitumise risk on

kolleegiumi hinnangul omane ettevõtte tegevusele ega saa olla käsitatav ettevõttevälise

asjaoluna. Kostja leiab iseenesest õigesti, et Euroopa Kohus on leidnud, et erakorraliste asjaolude

vältimine ei saa viia olukorrani, kus lennuettevõtja peaks tegema oma ettevõtte suutlikkuse

seisukohast vastuvõetamatuid ohverdusi. Siiski on Euroopa Kohus leidnud, et tegutseva

lennuettevõtja töötajaid puudutavad meetmed kuuluvad tema tavapärase tegevuse hulka, muu

hulgas meeskonna töö ja töötajate tööaja planeerimisega seonduvad meetmed (TAP Portugal,

C-156/22, C-158/22, p 21). Seega ei ole kolleegiumi hinnangul töötajate tööaja täitumine

erakorraliseks asjaoluks, mis vabastaks kostja Batumi-Riia lendude hilinemisega kaasneva

hüvitise maksmise kohustusest.“ Viitatud kohtupraktikale tuginedes ei ole kohtu hinnangul

töötajate tööaja täitumine erakorraliseks asjaoluks, mis vabastaks kostja lennu tühistamisega

kaasneva hüvitise maksmise kohustusest.

Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud erakorralise asjaolu esinemist, mistõttu on

hageja nõue põhjendatud.

Määruse artikli 7 lg 1 punkt b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste

lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400

euro ulatuses. Eeltoodud artikli lg 4 kohaselt vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise

suurringjoone meetodil. Lennumarsruudi Xxx-Tallinn mõõdetud vahemaaks on 1748 kilomeetrit.

Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele määruse art 7 lg 1 p b, mille kohaselt saavad reisijad

hüvitist 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 km pikkuste ühendusesiseste lendude puhul. Hageja

on omandanud 13 reisija nõuded lennuga XXX (Xxx-Tallinn) seonduvalt ning kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks lennu tühistamise eest hüvitist summas 400 eurot reisija kohta, kokku

summas 5200 eurot.

Kohus viitab siinkohal ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 (millega

kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise

või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2027/97

(lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul, muudetud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EÜ) nr 889/2002) tõlgendamise suunistele (avaldatud Euroopa Liidu

Teatajas C214). Suunistes on viidatud Euroopa Kohtu lahendile asjas nr C-549/07 (Wallentin-

Hermann), mille punktis on kohus märkinud, et hüvitise maksmisest vabastamine on erand

reeglist, mis kajastab tarbijakaitse eesmärki, ja seda tuleb seda tõlgendada kitsalt. Seega mitte

kõik erakorralise sündmustega seotud erakorralised asjaolud ei vabasta kohustusest maksta

hüvitist, kuid need eeldavad juhtumipõhist hindamist.

VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja

teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse.

Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.

Hagiavalduses on viivist arvestatud alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest

09.11.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 23.01.2025. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja viivise kokku summas 128,78 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista alates 24.01.2025 edasiulatuv viivis

põhinõude summalt 5200 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise

täieliku tasumiseni.

Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulude väljamõistmist iga reisija kohta 40 eurot,

kokku 520 eurot (so 13 reisijat x 40 eurot). VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et juhul kui võlausaldaja

võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40

eurot. Seadus sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama

tegeliku kahju tekkimist ja selle ulatust. Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid iga

reisija kohta 40 eurot, kelle osas hageja esitas nõude maksekäsu kiirmenetluses. Eeltoodust

tulenevalt rahuldab kohus hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 520 eurot ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 520 eurot.

TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 sätestavad, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS §

162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab

menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude

hulka.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist alljärgnevas koosseisus:

Kuupäev

Toiming

Aeg

19.11.2024

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse sisestamine ja esitamine e-

toimikus

0 h 35 min

27.12.2024 Kostja vastuväitega tutvumine ja kokkuvõte kliendile

0 h 45 min

03.01.2025 Kohtumääruse ülevaatamine (üleandmine hagimenetlusse)

0 h 5 min

03.01.2025 Puuduste kõrvaldamise kohtumäärusega tutvumine

0 h 10 min

20.01.2025 Kommunikatsioon kliendiga edasise menetluse osas

0 h 30 min

22.01.2025

Materjalidega

tutvumine,

analüüs

ja

päringu(d)

www.flightera.net

0 h 45 min

23.01.2025 Hagiavalduse koostamine ja esitamine e-toimikus

3 h 35 min

28.04.2025 Kohtumäärusega tutvumise (menetlusse võtmine, tähtajad)

0 h 10 min

17.05.2025 Menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimikus edastamine

0 h 25 min

Kokku: 7 h 0 min

Mals&Mals OÜ on osutanud Lennuabi OÜ-le õigusabi mahus 7 tundi tunnitasuga 140 eurot

(käibemaksuta).

Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 630 eurot ja õigusabikulud summas

980 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud kulu ning vastav summa tuleb jätta kostja kanda.

Kohus märgib, et 19.11.2024 - 03.01.2025 tehtud toimingute puhul on tegemist maksekäsu

kiirmenetluses tehtud toimingutega. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab

kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku

§-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu

rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega kuulub hagejale TsMS § 4842

alusel maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingute eest hüvitamisele 20 eurot.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud,

et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud

(vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja

märgitud tunnitasu summas 140 eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja

esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud.

Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud

tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt põhjendatud

ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise

esindaja sisuline õigusabi piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse

esitamisega. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse

hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja

esitamisele saab lugeda kokku 2 tundi. Ülejäänud osas on väljatoodud toimingud kooskõlas

menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning

kooskõlas asja keerukusega. Seega hageja põhjendatud ajakuluks kokku on 4 tundi.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud õigusabikuludena kuludena kindlaks 400

eurot (so 4 x 100), mis mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud summas 1050 eurot (so riigilõiv 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot ja õigusabikulud 400 eurot). Samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud

menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest.

TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Meelis Eerik

kohtunik