2-23-9851/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-23-9851

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2026, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Leanika Tamm

Kohtuasi

N.C hagi X vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, kande

muudatuse

tegemiseks

ja

hüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.06.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

N.C apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7683,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant):

N.C

(isikukood XXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Valeria Titova

ja vandeadvokaadi abi Kaspar Koppel

Kostja (vastustaja):

X

(registrikood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 09.06.2025 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt

maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-23-9851

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. N.C (hageja) esitas töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse X (kostja) vastu, milles palus: 1)

tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus; 2) lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) §

107 lg 2 alusel alates 24.04.2023; 3) muuta töötamise registris kannet; 4) mõista välja hüvitis.

2. TVK 29.06.2023 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/853/23 rahuldati avaldus osaliselt ning

TVK: 1) tuvastas poolte vahel töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p

3, p 5 alusel; 2) lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu 24.04.2023 TLS § 107 lg 2 alusel ja

määras teha vastav kande muudatus töötamise registris; 3) mõistis tööandjalt töötaja kasuks

välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel netosummas 7606,38 eurot.

3. Kostja esitas 11.07.2023 Harju Maakohtule avalduse TVK-le esitatud avalduse

läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule 07.08.2023 hagiavalduse.

4. Hageja palus hagiavalduses töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu

lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel, kande muudatuse tegemist töötamise registris ning kostjalt

hüvitise välja mõistmist TLS § 109 lg 1 alusel 7683,60 eurot. Alternatiivselt palus hageja

mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 7683,60 eurot. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Hageja töötas kostja juures perioodil 01.09.2009 kuni 24.04.2023 meistri ametikohal.

24.04.2023 edastati hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus. Kostja ei olnud

hagejale teinud töösuhte jooksul mitte ühtegi etteheidet ega hagejat varasemalt hoiatanud

töölepingu võimaliku ülesütlemise eest. Kostja etteheited on tõendamata ning töölepingu

erakorraline ülesütlemine on alusetu. Lojaalsuskohustuse täitmine tähendab seda, et töötaja

peab oma kohustusi täitma vastavalt lepingule ja seadustele ning lähtuma hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja ei ole välja toonud,

millist töökohustust on hageja rikkunud ning kuidas on see kostjat mõjutanud. Kostja ei ole

põhjendanud, milles ametiseisundi kuritarvitamine seisneb. Kostja ei selgitanud, missugune

põhjuslik seos esineb 2022. a augustis ja 2022. a novembris sõidukile teostatud tehniliste

kontrollide vahel ja kuidas see on hageja tegevusele (sh hageja töökohustuste rikkumisele)

omistatav. Ei vasta tõele, et hageja oli teadlik sellest, et 03.08.2022 teostatud üldkontrolli

käigus leiti tagasiostetud sõidukil Jaguar F-PACE (praeguse registreerimismärgiga

XXXXXX, edaspidi sõiduk) turboleke. Üldkontrolli akt ei ole ehtne ning on koostatud

tagantjärele. Samuti ei tõenda üldkontrolli akt kostja väiteid. Ütlemisavalduses samastab

kostja ekslikult oma klienti (ostjat) oma töötajaga, kelleks oli üks ja sama isik. Ilmselgelt see

2-23-9851

ei ole õige. Ülesütlemisavalduses käsitleb kostja hageja käitumist kindlustuspettusena, mille

tõttu on kostja hageja suhtes usalduse kaotanud. Tegemist on ilmselgelt pahatahtliku väitega,

mis on üldsõnaline ega põhine tõenditel. Hageja vastu ei ole kriminaalmenetlust alustatud,

mistõttu teda ei tohi käsitada väidetavas kuriteos süüdi olevana. Kostja ei ole eelnevalt hagejat

hoiatanud TLS § 88 lg 3 kohaselt. Üle 13 aasta kestnud töölepingu lõpetamine ilma igasuguse

hoiatuse ja etteteatamiseta on tekitanud suure laenukoormusega hageja perele tõsiseid

majanduslikke ja sotsiaalseid raskusi.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Kuivõrd hageja ei esitanud taotlust hageja alternatiivse nõude osas, mis jäi komisjoni poolt

rahuldamata ning vastavat taotlust ei esitanud ettenähtud ajal ka hageja, siis ei kuulu viidatud

nõue käesoleva tsiviilasja menetlusse.

8. Kostja leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on õiguspärane. Kostja leidis sisemise

juurdluse käigus, et hageja on rikkunud sisemisi protseduurireegleid, kasutanud neid oma

isikliku kasu eesmärgil ning on esitanud kindlustusettevõttele teadlikult valeandmeid. Hageja

eesmärgiks oli esitada kindlustusele sõiduki osas teadlikult valeandmeid eesmärgiga

parandada sõiduki vead kindlustushüvitise arvelt. Kostja tegevus on otseselt kahjustanud

kostja mainet, põhjustades kolmanda isiku usaldamatust kostja vastu.

9. Kostja eksitab kohut väites, et polnud teadlik 03.08.2022 teostatud üldkontrolli käigus

leitud sõiduki turbolekkest. Kostja on esitanud tõendid, mis tõendavad, et hageja mitte ainult

ei teadnud sõiduki vigadest sh turbolekkest, vaid ta uuris selle parandamise võimalusi

kolmandalt isikult. Kuna hageja ei soovinud sõidukil avastatud vigade parandamist oma

vahenditega, lasi ta kostja töötajana 07.11.2022 sõidukile teha täiendava tehnilise kontrolli,

mille esitas kindlustusele lisagarantii saamiseks. Hageja tegutses tehnilise kontrolli

organiseerimisel kui kostja töötaja, mitte kui tarbija. Üldkontrolli akt ei ole vaidluses

määrava tähtsusega tõendiks kuna turbochargeri vahetuse vajadus on kajastatud

hinnapakkumises, mille kostja koostas 03.08.2022. Hageja oli teadlik ka sellest, et sõidukil oli

üks võtmepult.

10. Hageja tegevus on käsitatav kavatsetud ja tahtliku pettusena. Hageja on rikkunud oma

töökohustusi (TLS § 15 lg 1; § 15 lg 2 p 9) ja kahjustanud oluliselt kostja mainet. Kostja

kaotas hageja vastu täielikult usalduse. Hageja pani toime teo, mis ei ole heastatav. Kostja ei

saa oma tegevuses riskida sellega, et hageja võib analoogse teo uuesti toime panna. Kostja

pidas hagejat lojaalseks töötajaks. Hageja rikkus oma tegevusega lojaalsuskohustust,

kasutades omakasu eesmärgil ära kostja sisemist informatsiooni sõiduki tehnilise olukorra

osas. Juhul, kui töölepingu lõpetamine on tühine (millega kostja ei nõustu), palub kostja

lugeda töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 24.04.2023 ning jätta hüvitis välja

mõistmata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

12. Pooled ei vaidle, et nad on 01.09.2009 sõlminud tähtajatu töölepingu IME-190, mille

kohaselt asus hageja kostja juures tööle alates 01.09.2009 meistri ametikohal põhitasuga 1800

2-23-9851

eurot kalendrikuus. Kostja ütles 24.04.2023 avaldusega pooltevahelise töölepingu

erakorraliselt üles ja hageja sai ülesütlemise teate samal päeval kätte.

13. TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepinguseaduses

ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.

TLS § 88 lg 1 p 5 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja

usalduse kaotuse enda vastu. Kooskõlas TLS § 88 lg-ga 3 võib tööandja töölepingu töötaja

kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on

eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja

ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte

järgi tööandjalt oodata, samuti juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada.

14. Töötaja kohustus on täita tööülesandeid tööandja suhtes lojaalselt. Töötaja peab oma

kohustusi täitma vastavalt lepingule ja seadustele ning lähtuma hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Heas usus käitumine tähendab, et töötaja

täidab kohustusi tööandja huvisid arvestades ning väldib oma tegevusega tööandja

kahjustamist.

15. Kostja kindlustuspartner Y teavitas 14.04.2023 kostjat võimalikust kindlustuspettusest,

paludes küsida kostja juhtkonna arvamust selle juhtumi kohta, kas nende arvates on kõik õige,

kuivõrd on kahtlus, et kostja töötaja on selle sõiduki odavamalt ostnud, et seda parandada ja

kõrgema hinnaga müüa, sõiduk on teadlikult kindlustatud rikete parandamiseks.

16. Tõendamist on leidnud, et hageja esitas kindlustusandjale ebaõigeid andmeid, mille

tulemusena lootis saavutada sõiduki turbo vahetuse ning teise võtmepuldi maksumuse

hüvitamise. 03.08.2022 kasutatud sõiduki üldkontrolli aktist nähtub, et sõidukile Jaguar F-

Pace teostati tehniline kontroll märkega „turbo juurest õline“ ja 04.08.2022 hinnapakkumise

kohaselt on sõiduki parandamise kuluks koos turbochargeri vahetusega 2935,70 eurot.

21.10.2022 on sõiduk kinnitatud C-kategooria müüki kommentaaridega: „kerel väikesed

kriimud, 1 võti, turbo lekib.“. 04.08.2022 hinnapakkumine edastati 02.11.2022 ka hagejale,

kuivõrd hageja oli sõiduki ostmisest huvitatud. Seega omas hageja ülevaadet sõidukil

olevatest puudustest. Samal ajal, s.o 02.11.2022 on hageja tundnud huvi F-Pace turbo

pakkumisest saates sellekohase e-kirja BR Turbo e-posti aadressile, millisele on vastatud

samal päeval koos hinnapakkumisega. Hageja ostis 11.11.2022 kostjalt antud sõiduki, olles

eelnevalt 07.11.2022 tellinud sellele kostjalt tehnilise kontrolli, mille on teostanud

hooldusnõunikuna ja meistrina Q. Q ei töötanud kostja juures hooldusnõunikuna ega

meistrina, töölepingu kohaselt töötas ta kostja juures garantiispetsialistina ning tal puudus

pädevus sõidukite tehnilise kontrolli läbiviimiseks. Hageja neid väiteid ümber lükanud ei ole.

07.11.2022 tehnilise kontrolli akt ei sisaldanud varasemalt kajastatud sõiduki vigu. Samas

pole hageja kohtu ette toonud asjaolu, et sõidukit oleks vahepealsel ajaperioodil parandatud.

Juba 05.01.2023 teavitas hageja kindlustusandjat muuhulgas sellest, et sõiduki turbo alt on

õline, turbo võll loksub, turbo vajab vahetust. Lisaks on hageja teatanud kindlustusandjale, et

üks võtmepult ei tööta, kuigi hagejale oli teada, et sõidukil teist pulti ei ole. Ekspert tuvastas,

et sõiduki turbo õlileke on tekkinud pikemat aega tagasi, teadmata ajal ja läbisõidul. Samuti,

et eksperdile esitati küll mõlemad sõiduki võtmed, kuid ekspert ei saanud kinnitada, et

mittetöötav süütevõti kuulub vaadeldavale sõidukile.

17. Eelnevalt kirjeldatu andis kostjale mõjuva põhjuse töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks. Töötaja tegevus, mis põhjustab tööandja usalduse kaotuse, on selline

2-23-9851

töökohustuste rikkumine, millisel juhul ei saa tööandjalt oodata töösuhte jätkamist. Seetõttu ei

olnud vastavalt TLS § 88 lg 3 teisele lausele antud juhtumil vajalik töötaja eelnev hoiatamine.

18. Arvestades asjaolu, et kohus ei tuvastanud poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisust, lõppes poolte vahel sõlmitud tööleping õiguspäraselt kostja

ülesütlemisavalduse alusel 24.04.2023 TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel.

Apellatsioonkaebus

19. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada.

20. Hageja ei ole töölepingut rikkunud. 2022. a novembrikuus tundis hageja huvi kostjale

kuulunud sõiduki ostmise vastu. Seetõttu pöördus hageja kostja poole hinnapakkumise

saamiseks. 07.11.2022 saatis kostja hagejale kui ostjale hinnapakkumise, milles olid välja

toodud sõiduki spetsifikatsioon ning milles ei olnud informatsiooni sõidukil olemasolevate

puuduste (sh väidetava turbolekke) kohta. Samal päeval teostati sõiduki tehniline kontroll,

mille raames sõidukil puudusi ei tuvastatud.

21. Tehnilise kontrolli akt oli koostatud kostja töötaja Q poolt. Tuvastatud ei ole, et Q

allkirjastas akti just väidetava kindlustuspettuse pärast. Ka pole tõendatud, et Q pani allkirja

ainult seetõttu, et hageja seda teha palus. Samuti ei ole kostja esitanud etteheiteid tegelikult

kontrolli teostanud tehnikule Wle. Maakohtu otsusest ei nähtu, mida tegi hageja valesti või

kuidas rikkus hageja oma töölepingust või seadusest tulenevaid kohustusi seetõttu, et sõidukit

kontrollisid Q ja W. Samuti ei selgu kohtuotsusest, miks hageja ei võinud lähtuda kostja teiste

töötajate poolt koostatud tehnilise kontrolli aktist.

22. Hageja ei olnud teadlik, et sõiduki turbo võib vajada parandust. Ka kostja töötaja C ei ole

oma 03.08.2022 kasutatud sõiduki üldkontrolli aktis mitte ühtegi remonti vajavat puudust

sõiduki turbol tuvastanud.

23. Maakohus ei ole selgelt eristanud, millised õigussuhted valitsesid hageja ja kostja vahel –

kas hageja tegutses töötajana, kellele kohalduvad töölepingu seadusest tulenev

lojaalsuskohustus, või hoopis tarbijana, kelle suhtes tuleb õigussuhteid hinnata müügilepingu

sätete ja tarbijale kehtivate kaitsenormide alusel. Hageja ostis sõiduki füüsilise isikuna enda

isiklike vajaduste tarbeks. Tarbijale müügi puhul vastutab kostja asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja hagejale üleandmisest. Antud

juhul ilmnesid puudused mõne kuu jooksul pärast selle valduse üleandmist kostjalt hagejale.

Kohtuotsusest ei selgu, miks oleks hageja pidanud arvama, et sõidukil võiks esineda mingeid

puudusi, mida kostja ise müügilepingusse ei märkinud.

24. Maakohus leidis, et TLS § 88 lg 1 p 5 alusel võib tööandja ilma eelneva hoiatamiseta

töölepingu üles öelda, kuid jättis analüüsimata, kas selline erandlik olukord oli käesoleval

juhul põhjendatud. Kohus ei ole hinnanud, kas hageja rikkumise raskusaste või muud asjaolud

võimaldasid hoiatamise kohustuse välistada.

25. Maakohus jättis kõik hageja esitatud tõendid käsitlemata. Maakohus ei ole uurinud ühtegi

hageja esitatud tõendit ega selgitanud, miks hageja esitatud tõendid (sõiduki hinnapakkumine,

04.01.2023 sõiduki ülevaatuse akt, V N.C seletused, Q töövaidluskomisjoni otsus),

kindlustuspettuse alaseid kahtlusi ei hajuta ning miks esitatud tõendid ei ole piisavad

tuvastamaks, et hageja ei ole töölepingut rikkunud.

2-23-9851

26. Samuti on väär maakohtu järeldus, et hageja oleks pidanud kohtu ette tooma asjaolu või

tõendama, et sõidukit oleks alates üldkontrolli akti tegemisest kuni müügilepingu sõlmimiseni

parandatud. Hageja ei saanud ega olnud kohustatud esitama tõendeid võimalike remonditööde

kohta, kuna sõiduk ei olnud hageja valduses ega omandis enne müügilepingu sõlmimist.

27. Kindlustuspettus on tõendamata. Hageja selgitas, et kindlustuslepingu sõlmimisel esitas

ta kindlustusseltsile kostja töötajate poolt koostatud tõendid ning sõiduki müügilepingu

sõlmimisel lähtus kostja töötajate poolte edastatud andmetest, uskudes, et sõiduk on

töökorras. Maakohus lähtus ainult kostja poolsetest seletustest ning kaudsetest tõenditest, mis

ei tõenda turbolekke olemasolu müügilepingu sõlmimisel. Asjaolude tuvastamisel lähtus

maakohus ühepoolselt vaid kostja väidetest.

Vastustaja seisukoht

28. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

29. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 2¹ tuleb osaliselt muuta

maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

30. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles

maakohus tuvastas hageja poolse lojaalsuskohustuse rikkumise sõiduki turbo osas ning

tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Maakohtu

otsuse põhjendavat osa on vajalik muuta sõiduki võtmepuldi ja täiendada hageja esitatud

tõendite analüüsi osas.

31. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et hageja väited tarbijale müügi sätete kohaldumise

kohta ei ole asjakohased. Siinses asjas on tegemist töölepingu ülesütlemise vaidlusega, mille

raames tuleb hinnata, kas kostja sai hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt TLS § 88 lg 1

p 5 alusel üles öelda. Seega tuleb hinnata, kas hageja teadis sõiduki puudustest turbo ja

võtmepuldi osas enne sõiduki ostmist ja kindlustuslepingu sõlmimist ning esitas seega

teadlikult kindlustusandjale ebaõiged andmed nende puuduste kohta eesmärgiga saada

kindlustusandjalt hüvitist. Sellele järgnevalt tuleb hinnata, kas tegemist oli olukorraga, kus

hageja kaotas tööandja usalduse ja tööandjalt ei saanud enam oodata töölepingu jätkamist.

Asjaolu, et müügilepingu sõlmimisel vastutaks müüja (antud juhul kostja) tarbijale (hagejale)

müügi korral asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, ei oma käesoleva asja

lahendamisel tähtsust, kuna kostja vastutusest ei saa teha järeldust selle kohta, millist teadmist

omas hageja antud sõiduki kohta. See, et sõiduki müügilepingus ei olnud puuduseid märgitud,

on aga asjaolu, mida tuleb hinnata koosmõjus teiste tõenditega, tuvastamaks hageja teadmist

sõiduki puuduste kohta.

32. 03.08.2022 kasutatud sõiduki üldkontrolli aktist nähtub, et sõidukile teostati tehniline

kontroll märkega „turbo juurest õline“ (dtl 84) ja 04.08.2022 hinnapakkumise kohaselt oli

sõiduki parandamise kuluks koos turbochargeri vahetusega 2935,70 eurot (dtl 85–87). Seega

on tõendatud, et sõidukil esines puudus, mis seisnes selles, et sõiduki turbost lekkis õli. Seda

on kinnitanud ka ekspert RP, kes tuvastas, et sõiduki mootoriruumi vaatlusel oli näha turbo

2-23-9851

õhuvõtukanalist välja imbuvat õli, mis on valgunud õhulõdviku välisküljele. Arvestades

õlilekke ulatust, on eksperdi hinnangul õlileke tekkinud pikemat aega tagasi, teadmata ajal ja

läbisõidul (dtl 107). Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et hageja ei teadnud sõiduki turbo

puudusest. 04.08.2022 hinnapakkumine on edastatud 02.11.2022 ka hagejale (dtl 85), kuivõrd

hageja oli sõiduki ostmisest huvitatud (dtl 90-91). Asjaolu, et hageja teadis sõiduki turbol

esinevast puudusest, kinnitab ka see, et 02.11.2022 uuris hageja äriühingult BR Turbo, kas

sõidukile VIN: SADCA2BN5HA084714 on turbot pakkuda (dtl 92–93). Nähtuvalt

04.08.2022 hinnapakkumisest on vaidlusaluse sõiduki VIN kood SADCA2BN5HA084714

(dtl 85–87).

33. 07.11.2022 tellis hageja sõidukile kostjalt tehnilise kontrolli, mille on teostanud

hooldusnõunikuna ja meistrina Q. Sõiduk oli 07.11.2022 tehnilise kontrolli akti kohaselt

korras ja remonti ei vajanud (dtl 42–43). Seega ei sisaldanud 07.11.2022 tehnilise kontrolli

akt varasemalt 03.08.2022 aktis kajastatud sõiduki puuduseid. Ringkonnakohtu hinnangul ei

oma asjaolu, et 07.11.2022 tehnilise kontrolli aktis ei olnud sõiduki puuduseid märgitud,

määravat tähtsust. Tõendatud on, et sõiduki turbol puudused esinesid ja hageja teadis nendest.

Seejuures teadis hageja nendest puudustest 02.11.2022 kui uuris võimalusi sõidukile turbot

järelturult soetada. Nii nagu maakohus õigesti märkis, ei ole hageja esile toonud, et sõidukit

oleks vahemikus 02.11.2022 kuni 07.11.2022 remonditud. Ebaõige on hageja arusaam, et

hageja ei pidanud seda esile tooma. Kostja esitas tõendid selle kohta, et sõidukil esines

puudus, mistõttu oli 07.11.2022 tehnilise kontrolli akt sisuliselt ebaõige. Sellises olukorras

pidi hageja esile tooma ja tõendama, et vaatamata 02.11.2022 seisuga sõiduki puuduse

esinemisest oli see enne 07.11.2022 kõrvaldatud. Seega pidi hageja 07.11.2022 seisuga

järeldama, et sõidukil esineb endiselt puudus sõiduki turbo osas. Samuti ei lükka hageja

sellekohast teadmist ümber asjaolu, et sõiduki müügilepingus ei olnud sõiduki puuduseid

märgitud.

34. Hageja heidab maakohtule ette seda, et maakohus ei ole uurinud ühtegi hageja esitatud

tõendit ega selgitanud, miks hageja esitatud tõendid (sõiduki hinnapakkumine, 04.01.2023

sõiduki ülevaatuse akt, V N.C seletused, Q töövaidluskomisjoni otsus) ei ole piisavad

tuvastamaks, et hageja ei ole töölepingut rikkunud. Ringkonnakohus nõustub hageja

etteheitega osaliselt. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus hindas kõiki tõendeid, kuna

maakohus märkis otsuse p-s 48, et kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja

esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus

neid lahendis ei käsitle. Seega on maakohus kõiki tõendeid hinnanud, kuid maakohtu

põhjendustest ei nähtu, mis põhjusel hageja viidatud tõendid tähtsust ei oma. TsMS § 442 lg 8

kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega.

Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta

seda otsuses põhjendama (RKTKo 19.03.2008, 3-2-1-6-08, p 11). Seega on maakohus

rikkunud otsuse põhjendamiskohustust, kuid ringkonnakohus saab selle rikkumise

kõrvaldada, tühistamata maakohtu otsust. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu

otsuse põhjendusi.

34.1.

Hageja esitas Q suhtes tehtud TVK otsuse asjas nr 4-1/854/23, mille soovis tõendada,

et kostja on ebaseaduslikult vallandanud ka kostja töötaja Q ning esitanud tema suhtes

valeväiteid (dtl 420–428). Ringkonnakohus leiab, et see tõend ei ole asjakohane põhjusel, et

teises menetluses teise isiku suhtes avaldatud väidetest ja seal menetluses tehtud järeldustest

ei saa teha siinses asjas järeldusi selle kohta, kas hageja on põhjustanud tööandja usalduse

kaotuse.

2-23-9851

34.2.

Hageja esitas kohtule kostja poolt hagejale esitatud 07.11.2022 hinnapakkumise (dtl

215–216). Asjaolust, et selles hinnapakkumises ei olnud sõiduki puuduseid märgitud, ei saa

ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et hageja ei olnud sõiduki turbol esinevast puudusest

teadlik. V N.C seletuskirjast selle kohta, et ta tundis 02.01.2023 sõidukiga sõites kõrbehaisu

(dtl 219), ei saa samuti teha siinses asjas vajalikke järeldusi hageja teadmise kohta sõidukil

esinevatest puudustest müügilepingu ja kindlustuslepingu sõlmimisel.

34.3.

Ebaõige on hageja etteheide maakohtule 04.01.2023 sõiduki ülevaatuse akti hindamata

jätmise kohta. Maakohus on seda tõendit hinnanud hageja lojaalsuskohustuse rikkumise

hindamisel. Tegemist on sisuliselt tõendiga, mis tõendab hageja poolt kindlustusandjale

ebaõigete andmete esitamist. Selles ülevaatuse aktis on märgitud, mis põhjusel hageja

kõigepealt kostja poole pöördus – muuhulgas põhjusel, et autosse tuleb kõrbenud õli haisu ja

üks ukse avamise pult ei tööta (dtl 217).

35. Maakohus leidis, et lisaks on hageja teatanud kindlustusandjale, et üks võtmepult ei

tööta, kuigi hagejale oli teada, et sõidukil teist pulti ei ole. Sellest järeldas maakohus, et

hageja on esitanud kindlustusandjale ebaõigeid andmeid, mille tulemusena lootis saavutada ka

teise võtmepuldi maksumuse hüvitamise. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ja leiab, et

teise võtmepuldi osas ei ole kostja etteheited hagejale põhjendatud. Samas ei too see kaasa

maakohtu otsuse tühistamist, vaid ringkonnakohus saab esitada selles osas muudetud

põhjendused.

35.1.

Kostja väitel on hageja teatanud kindlustusandjale, et sõiduki üks võtmepult ei tööta,

kuigi hagejale oli teada, et sõidukil teist pulti ei ole. 11.11.2022 küsis hageja kostja

müügikonsultant Hlt, kus on sõiduki teine võti (dtl 315) ja sai teada, et seda polegi (dtl 311-

314). Hageja väitel leidis ta hiljem sõidukit 2022/2023 aastavahetuse ajal koristades sõidukist

võtmepuldi ning eeldas, et see on selle auto oma. Ekspert RP arvamusest nähtub, et eksperdile

esitati kaks sõiduki võtmepulti, millest ühele sõiduk ei reageerinud. Ekspert ei saanud

kinnitada, et mittetöötav süütevõti kuulub vaadeldavale sõidukile (dtl 107). Seega ei saa

ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud tõenditest järeldada, et sõidukil oleks olnud kaks

võtmepulti. Sealhulgas ei saa sellist järeldust teha sõiduki müügilepingu sõlmimise hetke

seisuga. Hageja kirjavahetus kostja müügikonsultant Hga tõendab, et hageja ei olnud sõiduki

ostmisel ja kindlustuslepingu sõlmimisel teadlik teise võtmepuldi puudumisest, vaid sai sellest

teada 11.11.2022–18.11.2022 (dtl 311–315). Samuti ei saa eeltoodust järeldada, et hageja pidi

kindlustuslepingu sõlmimisel olema teadlik teise (hiljem leitud) võtmepuldi puudusest.

35.2.

04.01.2023 sõiduki ülevaatuse akti kohaselt pöördus hageja kostja poole muuhulgas ka

puuduse tõttu, et sõiduki üks võtmepult ei tööta (dtl 217). Seega pöördus hageja kostja poole

sõiduki tehnilise rikkega, mis seisnes pärast kindlustuslepingu sõlmimist avastatud rikkes.

Olukorras, kus hageja kindlustuslepingu sõlmimisel ei teadnud, et sõiduki teine võtmepult ei

tööta, sai ta sellele kindlustusandjalt hüvitise saamiseks tugineda. Seega ei ole hageja sõiduki

teise võtmepuldi puuduse osas esitanud kindlustusandjale ebaõigeid andmeid, eesmärgiga

saada selle eest hüvitist.

36. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja rikkus lojaalsuskohustust tööandja ees.

Hageja kindlustas sõiduki kostja kindlustuspartneri juures muuhulgas tehnilise rikke

kindlustuskaitsega. Hageja jättis kindlustust teavitamata sellest, et sõidukil oli mootoririke –

turbo leke, lootes sellega saavutada kindlustusandja hüvitise saamisega turbo vahetuse. Kostja

tõi esile, et kostja kindlustuspartner Y teavitas 14.04.2023 kostjat võimalikust

kindlustuspettusest ja tühistas sõiduki kindlustuspoliisi. Selliselt on hageja käitunud ebaausalt

ja põhjustanud lisaks kostja usalduse kaotusele ka kostja kindlustuspartneri usaldamatuse

2-23-9851

kostja suhtes ning kostjale mainekahju. Riigikohus selgitas, et TLS § 15 lg-s 1 sätestatud

lojaalsuskohustuse rikkumine võib anda tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles

usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel (RKTKo 16.03.2016, 3-2-1-187-15, p 12).

37. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema

töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Pooled ei vaidle, et kostja hagejale hoiatust ei esitanud. Hageja väitel ei ole maakohus

analüüsinud, kas hoiatuse esitamata jätmine oli käesoleval juhul põhjendatud.

Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Maakohus põhjendas otsuse p-s 41, et hageja tegevus oli

selline, millisel juhul ei saa tööandjalt oodata töösuhte jätkamist. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga. Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et

töösuhe saaks jätkuda (RKTKo 21.06.2017, 3-2-1-65-17, p 18). Eelnevat hoiatamist ei ole

TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse

rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt

oodata. TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui töötajal ei

ole võimalik oma käitumist parandada (RKTKo 16.03.2016, 3-2-1-187-15, p 13). Olukorras,

kus hageja esitas kostja kindlustuspartnerile ebaõigeid andmeid kindlustushüvitise saamise

eesmärgil, ei saa kostjalt eeldada, et hagejale tuleks hoiatuse andmisega anda võimalus enda

käitumist parandada. Tegemist on rikkumisega, mille puhul hoiatamine ei täidaks eesmärki.

Hageja on juba oma käitumisega nii tööandjas kui ka tema äripartneris usaldamatuse

põhjustanud ning samuti põhjustanud kostjale mainekahju. Tegemist on rikkumisega, millest

tulenevalt ei saa hea usu põhimõtte kohaselt tööandjalt oodata, et töötaja töösuhe võiks

jätkuda.

38. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)